Sünni registreerimine ja nime valik

Lapse sünd registreeritakse vanema avalduse alusel esimese elukuu jooksul perekonnaseisuasutuses.

Sündi registreerivad perekonnaseisuasutused:

maakonnakeskuses maavalitsus
kohalikus omavalitsuses valla- või linnavalitsus
Tallinnas Harju Maavalitsus või Tallinna Perekonnaseisuamet

Sünni registreerimiseks esitatakse:

meditsiiniasutuse tõend
vanemate isikut tõendavad dokumendid
kui vanemad on abielus, abielu tõendav dokument
kui vanemad ei ole abielus, põlvnemise kindlakstegemise avaldus

Sünniakti kantakse:

emana - lapse sünnitanud naine

isana - mees, kes

on lapse emaga abielus
oli emaga abielus, kuid abielu lõppemisest lapse sündimiseni ei ole möödunud üle 10 kuu
ei ole emaga abielus, kui nad esitavad ühise avalduse

Perekonnaseisuasutus annab lapse sünni kohta välja sünnitunnistuse. Soovi korral väljastatakse avaldajale tõend lapse sünnitoetuse taotlemiseks.

Sünni registreerimisel saab lapse elukohaks ema rahvastikuregistrisse kantud aadress.

Sünniakti koostamine ja esmase sünnitunnistuse väljastamine perekonnaseisuameti poolt on riigilõivuvaba.

Surnult sündinud lapse sünd tuleb registreerida perekonnaseisuasutustes kolme päeva jooksul surnult sündimise päevast. Sünni registreerimise käigus pannakse lapsele ka nimi.

Välisriigis registreeritud sünni kandmiseks rahvastikuregistrisse esitatakse tõlgitud ja legaliseeritud või tunnistusega (apostille) kinnitatud dokumendid perekonnaseisuasutusele. Eesti perekonnaseisuasutuses last topelt ei registreerita.

Lapse sünni registreerimata jätmise eest ettenähtud tähtaja jooksul näeb karistusseadustik (§282) ette vastutuse: rahatrahv kuni 100 trahviühikut või arest.

Lapsele nime andmine:

lapsele antakse nimi vanemate kokkuleppel
kui vanem(ad) ei saa sündi registreerima tulla, peab avaldaja esitama vanemate lihtkirjaliku kokkuleppe lapsele valitud nime osas

Perekonnanimeks võib anda:

vanemate ühise perekonnanime
kui vanematel on erinevad perekonnanimed, siis ühe vanema perekonnanime, välja arvatud juhul kui ühe vanema perekonnanimeks on abiellumisel saadud kahest nimest koosnev perekonnanimi
kui ema on üksikema, siis ema perekonnanime

Eesnimeks võib anda:

kuni kolm eraldi üksikut eesnime (Mari Ann Mai)
ühe kahekordse sidekriipsuga ühendatud eesnime (Mari-Ann)

Eesnimi peab vastama:

eesti õigekirjutuse reeglitele
headele kommetele
võõrkeelse eesnime korral vastava keele reeglitele

Eesnimeks ei või anda:

numbreid (Peeter I)
mittesõnalisi tähiseid (@)
üksiktähti (Peeter P)