Alusharidus

Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Alusharidust saab omandada eelkooliealistele mõeldud lasteasutustes.

Alushariduse korralduse aluseks on Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. Õppekava on aluseks munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks ning toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel.

Lasteasutuste liigid on:

• lastesõim – kuni kolmeaastastele lastele;
• lasteaed – kuni seitsmeaastastele lastele; 
• erilasteaed – kuni seitsmeaastastele erivajadustega lastele; 
• lasteaiaga ühendatud algkool (ühise juhtkonnaga lasteaed-algkool) või põhikool (lasteaed-põhikool).

Valla- või linnavalitsus võib lasteasutuse juhataja ettepanekul moodustada lasteasutuses vastavalt vajadusele sobitusrühmi, kuhu kuuluvad eriavajadustega lapsed koos teiste lastega, samuti erirühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed.

Koolivalmidus

Koolivalmidus on lapse valmisolek õpitegevuse alustamiseks, mis väljendub lapse soovis õppida, jälgida ning täita täiskasvanu selgitusi ja korraldusi. Paljudes koolides kutsutakse õpilasi kooliga tutvuma ning samal ajal selgitatakse vestluse abil välja lapse koolivalmidus. Koolivalmiduse vestlus peab toimuma vanema juuresolekul, vabas õhkkonnas. Vestluse eesmärk on saada teada, mis last huvitab, mida ta juba teab ja oskab.

Kooli valik

Kõikidel koolidel on oma teeninduspiirkonnad. Kohalik omavalitsus võimaldab kõigile ühes piirkonnas elavatele lastele koolikohad. Teise piirkonna kooli pääseb vabade kohtade olemasolul.

Asutamine ja koolitusluba

Lasteasutuse asutab valla- või linnavalitsus kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel ja haridusministri antud koolitusloa alusel. Lasteasutuse koolitusluba on tähtajatu. Munitsipaallasteasutuse, eralasteasutuse ja eralasteaed-algkooli tegevust reguleerib Koolieelse lasteasutuse seadus niivõrd, kuivõrd Erakooliseadus ei sätesta teisiti.