Jäätmed on asjad, mille omanik on kas kasutuselt kõrvaldanud, kavatseb seda alles teha või on kohustatud seda tegema. Ohtlikuks nimetatakse jäätmeid, mis võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkivad jäätmed ning jäätmed, mis tekivad kaubanduses, teeninduses või mujal, ja on omadustelt samalaadsed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid.
Arvatakse, et Eesti ei suuda Euroopa jäätmekäitlusnõuetega hakkama saada, kuid tegelikkuses on Eesti juba rakendanud suurema osa EL sellealastest seadustest. Jäätmekäitlus peab juba nüüd toimuma lubade alusel, lähimas nõuetele vastavas käitluskohas ja parima tehnikaga, mis võimalik. Eesti ettevõtetel on suurimad probleemid jäätmete ladestamisel prügilasse.
Oluline meile kõigile on aga see, kuidas jäätmekäitlusreeglid inimeste igapäevaelu mõjutavad. Tootja vastutus tähendab seda, et valmistajad-turustajad on kohustatud oma toodetest tekkinud jäätmed kokku koguma ning nõuetekohaselt käitlema. Nii vanad autod, rehvid, elektroonikaseadmed, patareid, akud ja pakendijäätmed kuuluvad selle printsiibi alla. Tarbijal peab olema võimalus neid jäätmeid tasuta ära anda. Põhjamaades on loodud joogipakendi korduskasutussüsteemid, mille tulemusena on tekkivate pakendijäätmete kogused oluliselt vähenenud. Ka Eestisse on see praegu jõudnud. Samuti on Eesti jõudnud nn mitme prügikasti süsteemini, kus jäätmed sorteeritakse liigi järgi. Näiteks vanapaber, klaas jne. Pea kogu Euroopas on jäätmekäitluse korraldamiseks moodustatud omavalitsuste koostööstruktuure ja vajadus selle järele on ka Eestis.
Üleriigilisse karastusjookide- ja madala alkoholi sisaldusega jookide pakendite tagatisrahasüsteemi kuuluvad ühekorra- ja korduskasutusega klaaspudelites, PET-pudelites ja metallpakendites joogid: õlu, madala alkoholisisaldusega joogid (kuni 6% vol), gaseeritud karastusjoogid, gaseerimata karastusjoogid, gaseeritud ja gaseerimata vesi, energiajoogid, funktsionaalsed joogid, mahlad, mahlakontsentraadid, nektarid, viinamarjavirre.
Alates 1.märtsist 2010 peavad kõik esmakordselt turule lastavad tagatisrahaga pakendid kandma vaid uut ABCD-märgistust. Uut tagatisraha märki võivad tootjad hakata pakendile kandma vastava määruse jõustumisel (alates 25.06.2009).
Edaspidi tähistatakse vastavalt pakendi materjalile kuni pooleliitrised plastpudelid praeguse tagatisraha määraga 50 senti tähega A, suuremad, praegu krooni väärtusega plastpudelid tähistatakse tähega B, 50-sendised metallpurgid tähega C ja seni ühe krooni suuruse tagatisrahaga klaastaara tähega D.
ABCD-märgistuse kasutamise korral, kui muutub tagatisraha suurus, ei ole vaja pakendeid ja etikette vahetada ka siis, kui Eesti läheb üle Euroopa Liidu ühisrahale euro.
Kui pakend ei vasta tagastusnõuetele, siis tuleb pakend panna pakendikonteinerisse.
Üleriigilist Pakendite kogumise võrgustikku korraldavad:
MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon
MTÜ Eesti Pakendiringlus
Reeglina on kogumispunktis eraldi konteiner paberile ja papile ning segapakendile. Mõnel pool ka eraldi klaaspakendile. Kui eraldi klaaspakendikonteinerit pole, läheb klaaspakend segapakendikonteinerisse.
Jäätmete ebaõige ladestamine kujutab endast ka terviseohtu. Tervisele on ohtlikud prügilapõlengud, põhjaveereostus ning lindude ja näriliste poolt laialikantavad nakkustekitajad. Oluline on ka haiglajäätmete õige käitlemine, mis vähendab nii meditsiinipersonali terviseriske kui ka maandab üldist keskkonnariski.
Jäätmekäitlustoimingute hierarhia:
- jäätmete tekke vältimine;
- korduskasutus;
- materjalina taasringlusesse võtmine (jäätmematerjalist uus toode);
- jäätmete kasutus energiaallikana (põletamine energia saamise eesmärgil);
- ladestamine keskkonnakaitsenõuetele vastavalt ( kasutatakse siis, kui kõik teised võimalused on ammendunud).
Prügilad on jäätmekäitluskohad, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla.
NB! Seoses prügilate sulgemisega saab täpseid andmeid töötavate prügilate kohta kohalikest omavalitsustest ja keskkonnateenistustest.