Lepingute vormistamine

Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

Kinnisvara üür ja rent:
Soovitatav on alati sõlmida kirjalik üürileping, sest ehkki seadus võimaldab üürilepingut sõlmida ka suuliselt, on vaidluste korral poolte tahet ja kokkuleppeid parem tõendada.

Ruumide rentimise/üürimise puhul tuleks jälgida, et rendile/üürileandja oleks objekti omanik või omaks omaniku volitust. Allrendi- või üüri puhul peab allrendile/üürileandjal olema omaniku kirjalik nõusolek.
Rendi- või üürileping on lihtkirjalik leping, mis sõlmitakse rendile/üürileandja ja rendile/üürilevõtja vahel. Kui tegemist on eraisikutega või eraomandil põhinevate juriidiliste isikutega ei ole vaja lepingut kusagil kooskõlastada ega kinnitada (kui see ei tulene juriidilise isiku põhikirjast). Riigi- või munitsipaalalluvuses olevate juriidiliste isikute puhul on enamasti tarvis kõrgemalseisva asutuse kooskõlastust.

1. Objekti kirjeldus (võimalikult täpne: nimetus, aadress, otstarve, suurus,
   seisukord).
2. Rendi/üüritasu ning selle tasumise kord.
3. Kommunaalmaksete arvestamise ja tasumise kord.
4. Lepingu tähtaeg. Lepingu lõpetamise, s.h. ennetähtaegse lõpetamise kord.
5. Rentniku/üürniku ja rendile/üürileandja kohustused ning õigused, s.h.
   allrendi/üüri õigus.
6. Paranduste kooskõlastamise ja nende võimaliku kompenseerimise kord.
7. Kui rendile/üürileantav objekt sisaldab ka mingisugust sisustust (mööbel,
   seadmed vms) tuleks lepingus ära tuua selle säilitamise ning tagastamise
   kohustus ja lepingule lisada sisustuse võimalikult täpne loetelu.

Eluruumi üürilepingu sõlmimisel tuleb tähele panna, et võlaõigusseadus sätestab mitmeid piiranguid, mida ei või lepingus kokku leppida või mis on tühised algusest peale, kui need siiski lepingusse kirja pannakse. Nii näiteks on tühine kokkulepe, millega kohustatakse eluruumi üürnikku lepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi, või  kui üürileping on sõlmitud tähtajalisena, siis seaduse kohaselt ei saa sellist lepingut ilma mõjuva põhjuseta üles öelda. Vastavalt võlaõigusseadusele on üürnikul õigus eluruumi kasutada sõltumata sellest, kes on asja omanik.

Kui üürileping sõlmitakse tähtajatult, siis saab sellise üürilepingu üles öelda igal ajal olenemata põhjusest, teatades ette kolm kuud.

Lepingu sõlmimisel tuleks tähelepanu pöörata ka sellele, kelle tasuda jäetakse kõrvalkulud (kommunaalmaksud). Kui lepingus nendest juttu ei tehta, siis seaduse kohaselt tasub kõik kommunaalmaksud üürileandja ise. Kui üürniku kanda jäetakse mingid kommunaalmaksud, siis peavad need olema sellised, mis on seotud asja kasutamisega. Näiteks ei lähe selle alla korteriühistule tasutavad remondifondi rahad, sest üürnik ei saa sellest otseselt kasu. See võiks juhtuda siis, kui tegemist on väga pikaajalise üürilepinguga.