Rahandus ja riigieelarve

Raha on riigi poolt kehtestatud ja tunnustatud maksevahend. Kolm peamist raha funktsiooni on vahetus- ja maksevahendi funktsioon, väärtuse säilitamise funktsioon ning kaupade ja teenuste väärtuse etaloni funktsioon. Raharinglus võib toimuda sularahakäibena, pangaülekannetena, tšekkide väljastamisena ja elektrooniliste maksevahendite kaudu. Eesti Vabariigis on ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon.

Eesti Pank

Eestis korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest Eesti Pank. Eesti Panga õigused ja kohustused raharingluse korraldamisel on sätestatud Eesti Panga seaduses. Raha emiteerimist ja käibelt kõrvaldamist reguleerib Eesti Vabariigi rahaseadus. Otsused uute rahatähtede ja müntide väljalaskmise ning nende kujunduse kohta võtab vastu Eesti Panga nõukogu.

Eesti Panga juhtorganiteks on nõukogu ja president. Nõukogu koosneb esimehest ja seitsmest liikmest. Nõukogu esimehe nimetab viieks aastaks ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Nõukogu liikmed nimetab Riigikogu viieks aastaks nõukogu esimehe ettepanekul. Eesti Panga presidendi nimetab seitsmeks aastaks ametisse Vabariigi President Eesti Panga nõukogu ettepanekul.

Eesti Pank annab aru Riigikogule. Riigikogu liikmetel on õigus esitada järelepärimisi Eesti Panga nõukogu esimehele ja Eesti Panga presidendile. Riigikogu kinnitab Eesti Panga aastaaruande ning määrab audiitori aastaaruande kontrollimiseks. Eesti Panga kui riikliku organisatsiooni majandustegevust võib kontrollida Riigikontroll.

Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. See tähendab, et maksete kehtestamine on parlamendi suveräänne ja võõrandamatu õigus. Maksude alusseadus on Maksukorralduse seadus.

Riigi vara valdamise, kasutamise ka käsutamise korra sätestab Riigivaraseadus. Riigivaraseadus ei reguleeri riigi kui omaniku õigusi ja kohustusi suhetes teiste isikutega. Eesmärgiks on tagada riigi vara heaperemehelik käitumine.

Finantsinspektsioon

Riiklikku finantsjärelevalvet teostab Finantsinspektsioon. Finantsinspektsioon on autonoomse pädevusega ja oma eelarvega Eesti Panga juures asuv asutus. Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate pankade, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle.

Riigieelarve

Riigieelarvet võib käsitada riigi majandusplaanina eelolevaks aastaks. Riigieelarve vastu võtmine on Riigikogu ülesanne. Riigieelarvet menetletakse nagu seadust, mille eelnõu saab algatada vaid Vabariigi Valitsus. Riigieelarve vastuvõtmise teel annab seadusandlik võim täidesaatvale võimule loa riigi raha kulutamiseks, kontrollides sellega valitsuse tegevust ja seades sellele piirid. Eesti praktika kohaselt võetakse ühe seadusena vastu nii konkreetse aasta riigieelarve kui ka eelarve rakendamiseks vajalikud õigusnormid (näiteks kohalikesse eelarvetesse makstava toetuse arvutamise valem, lastetoetuse määr jne). Riigieelarve võetakse vastu iga aasta kohta. Valitsus on kohustatud esitama riigieelarve projekti Riigikogule vähemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust (hiljemalt 1.oktoobriks).

Kui valitsus soovib teha kulutusi, mida riigieelarves ei ole ette nähtud või suurendada riigieelarve kulusid, tuleb võtta vastu lisaeelarve. Riigieelarve muutmisega on tegemist siis, kui eelarve kulusid soovitakse ümber paigutada nii, et tulude ja kulude kogumaht ei muutu.

Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise sätestab Riigieelarve seadus. Riigieelarve eelnõu koostamist koordineerib Rahandusministeerium. Ministeeriumid koostavad igal aastal koos valitsemisala eelarve projektiga valitsemisala tegevus- ja majandusarengu kava ning investeeringute kava vähemalt kolme järgmise eelarveaasta kohta. Sellele järgnevad eelarveprojekti läbirääkimised Rahandusministeeriumi ja vastava ministeeriumi või põhiseadusliku institutsiooni vahel. Lahkarvamused lahendatakse Vabariigi Valitsuses. Lõpliku eelarveprojekti kinnitab Vabariigi Valitsus. Koos riigieelarve eelnõuga esitatakse Riigikogule ülevaade riigi majanduse olukorrast ja Vabariigi Valitsuse põhieesmärkidest ning riigieelarve eelnõu seletuskiri. Riigieelarve menetlemine Riigikogus toimub vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.

Riigieelarve täitmist korraldab samuti Rahandusministeerium. Kõik tulude ja kulude arveldused toimuvad tsentraliseeritult Riigikassa kaudu.

Peamine allikas: Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne (Tallinn 2002)

Viimati muudetud:

12.01.2009 09:42