Seadusandlus

Seadusi võetakse vastu põhiseaduslikke protseduure järgides.

Seaduse algatamise õigus on:

Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu.

Riigikogus vastuvõetavate seaduste vastuvõtmise korra sätestab Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Rahvahääletusel seaduste vastuvõtmist reguleerib Rahvahääletuse seadus. Põhiseaduse muutmist reguleerib Eesti Vabariigi põhiseadus.

Seaduse eelnõu kuni vastuvõtmiseni

Algatatav seaduseelnõu antakse Riigikogus koos seletuskirja ja muude vajalike lisadega istungi juhatajale. Riigikogu juhatus teeb 3 päeva jooksul otsuse, kas võtta eelnõu menetlusse. Menetlusse võetud eelnõule määratakse juhtivkomisjon. Nii eelnõu menetlusse võtmise kui ka tagastamise otsuse teeb istungi juhataja teatavaks Riigikogu istungil. Seaduse vastuvõtmiseks tuleb seaduseelnõu Riigikogus üldjuhul arutada vähemalt kahel lugemisel.

Esimene lugemine seisneb selles, et kuulatakse ära eelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Peale esimest lugemist otsustatakse, kas saata eelnõu teisele lugemisele või arvatakse eelnõu menetlusest välja. Kui eelnõu läheb teisele lugemisele, siis antakse kirjalike muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Muudatusettepanekute tegemise õigus on Riigikogu liikmel, fraktsioonidel ja komisjonidel.

Teiseks lugemiseks arutab juhtivkomisjon läbi laekunud muudatusettepanekud ja kannab eelnõu teksti need muudatusettepanekud, millega ta nõustub. Peale selle koostab juhtivkomisjon muudatusettepanekute loetelu. Eelnõu uus redaktsioon ja muutmisettepanekute loetelu jagatakse kõigile Riigikogu liikmetele.

Teisel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Ettekannetes selgitatakse esimese ja teise lugemise vahel eelnõuga tehtud tööd. Riigikogu liikmed võivad esitada ettekandjatele küsimusi. Järgnevad Riigikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide esindajate sõnavõtud. Seejärel toimub muudatusettepanekute hääletamine. Järgneb eelnõu lõpphääletus, mille käigus hääletatakse eelnõu tervikuna.

Enne lõpphääletust võib teist lugemist katkestada uute muudatusettepanekute tegemiseks. Teist lugemist on võimalik korduvalt katkestada. Enne lõpphääletust võidakse teha ka ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele. Enne kolmandat lugemist töötatakse eelnõuga samuti nagu teise lugemise eel. Oluline erinevus seisneb selles, et kolmandale lugemisele saadetud eelnõusse võib muudatusettepanekuid teha üksnes fraktsioon või alatine komisjon. 
Kolmas lugemine toimub analoogselt teise lugemisega. Oluline erinevus seisneb selles, et kolmandal lugemisel tohib eelnõu kohta sõna võtta üksnes fraktsiooni või komisjoni selleks volitatud esindaja.

Eelnõu algatajal on õigus võtta eelnõu tagasi Riigikogus menetlemise igal etapil. Sellega saab eelnõu algataja vältida sellise eelnõu vastuvõtmist, millesse tehtud muudatustega ta ei nõustu.

Vastuvõetud seadusele kirjutab alla Riigikogu esimees ning seejärel esitab Riigikogu Kantselei seaduse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile.

 

Kui Riigikogu koosseisu volitused lõpevad, siis langevad Riigikogu menetlusest välja kõik eelnõud, mida koosseis ei jõudnud lõpuni menetleda. Eelnõu algatanud Riigikogu liige ei pruugi olla enam uue koosseisus, eelnõu algatanud Vabariigi Valitsuse asemel on aga uus valitsus ja uus Riigikogu koosseis pole kursis eelnõuga eelnevalt tehtud tööga.

Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu rahvahääletusele. Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega. Seega ei ole oluline osavõtnute arv. Vabariigi President peab vastuvõetud seaduse välja kuulutama. Kui seaduseelnõu jääb rahvahääletusel poolthäälte enamuseta, on see aluseks Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendi poolt.

Seaduse jõustumine 

Vastuvõetud seaduse jõustumisele peab eelnema seaduse väljakuulutamine Vabariigi Presidendi poolt. Kui Vabariigi President kuulutab seaduse välja, siis avaldatakse seadus Riigi Teatajas. Vabariigi President võib jätta Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu võtab Vabariigi Presidendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab Vabariigi President seaduse välja või taotleb Riigikohtult seaduse põhiseaduslikkuse kontrollimist. Kui Riigikohus rahuldab Vabariigi President taotluse, siis jääb seadus jõustumata. Kui Riigikohus jätab taotluse rahuldamata, siis peab Vabariigi President seaduse välja kuulutama.

Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses ei sätestata teist tähtaega.

Põhiseaduse muutmine

Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. Põhiseaduse I peatükki „Üldsätted“ ja XV peatükki „Põhiseaduse muutmine“ saab muuta ainult rahvahääletusega. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: