Üürimine

Lepingute vormistamine

Üürida saab nii kortereid kui maju.
Enne üürima asumist tuleb kindlasti endale selgeks teha, millist korterit ja kui suure tasu eest ollakse nõus üürima.

Üürileandjaks saab olla kas eraomanik või kohalik omavalitsus, siis nimetatakse üürileantavat pinda munitsipaalpinnaks.

Seoses paljude elamispindade minekuga eraomandusse on tekkinud vajadus leida eluase ka neile, kes ei suuda eraomanikult üürida. Selleks on asutud ehitama munitsipaal- ja sotsiaalmaju, kuhu eraldatakse eluruumid neile üürnikele, kes eraomanikule kuuluvast majast on sunnitud välja kolima. Munitsipaal- ja sotsiaalkorterite eraldamise ja kasutamise korra kehtestab oma haldusalas kohalik omavalitsus. Sotsiaalmajades leiavad peavarju enamasti raskustes pered ning endaga mitte toime tulevad inimesed, kes saavad sealt ajutist elamispinda seniks, kuni on saanud järjele. Üürilised peavad ise tasuma kommunaalkulud.

Üürisuhted on kõikjal maailmas tähelepanu all just seetõttu, et nad puudutavad kaht poolt üürileandjat ja üürnikku. Riigil lasub kohustus jälgida eeskätt õiguslike regulatsioonidega nii võrdset kohtlemist kui ka kaitsta nõrgemat poolt tugevama eest.

Euroopas kehtivate seaduste analüüs näitab, et üürnik ei pea tegema muud kui üüri maksma ja omaniku vara mitte kahjustama. Omaniku kohustus on tagada kõlblikud elamistingimused ning tema ka vastutab, et need ei halveneks.
Võlaõigusseadus näeb ette võimaluse muuta üürilepingu tingimusi või tõsta üüri ainult tähtajatu üürilepingu puhul. Tähtajalise üürilepingu puhul saab omanik üüri tõsta vaid erandjuhul, kuna eeldatakse, et tähtajaline üürileping kehtib samadel tingimustel tähtaja lõpuni.

Tähtajalistele üürilepingutele rakendub võlaõigusseaduse § 300, mille puhul kokkulepe eluruumi üüri perioodilise suurenemise kohta kehtib üksnes juhul, kui:

üürileping on sõlmitud vähemalt kolmeaastase tähtajaga ja
üür tõuseb mitte rohkem kui kord aastas ja
üüri tõstmise ulatus ja selle arvestamise alus on täpselt määratud.

Selleks, et üüri suurendamine võiks üldse kõne alla tulla, peab tähtajaline üürileping üheaegselt sisaldama kõiki neid tingimusi, vastasel korral kehtib üürileping senistel tingimustel edasi kuni tähtaja lõpuni. Järelikult on tähtajalise üürilepingu puhul üüri tõstmine võimalik vaid juhul, kui üürileandja ja tagastatud eluruumi üürnik on üüri tõstmises või tõstmise alustes kokku leppinud.

Eluruumi üürilepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks võib üürnik või üürileandja pöörduda üürikomisjoni või kohtusse.

Selleks, et lihtsustada ja kergendada üürnike võimalusi oma seadusest tulenevate õiguste kaitsmiseks, on kohalikul omavalitsusel õigus asutada üürikomisjon, mis on kohaliku omavalitsuse juures asuv üürivaidlusi lahendav sõltumatu organ. Üürikomisjoni liikmeks võivad olla isikud, kes on sooritanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juures vastava pädevuseksami.
Üürikomisjon lahendab vaidluse, kui samas asjas ei ole varem kohtusse pöördutud. Üürikomisjon lahendab vaidluse, mis on tekkinud tema tööpiirkonnas asuva eluruumi üürimisest.

Viimati muudetud:

25.03.2010 14:22