Põhiseadus - Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,
mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,
mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,
mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,
mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade –
võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.
Ministeeriumid - Ministeeriumide kontaktandmed pärinevad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikust registrist. Kui Te leiate, et mõne asutuse andmed on valed, teatage palun sellele asutusele. Asutuse esindaja saab andmeid muuta kontakteerudes riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri volitatud töötlejaga, kelleks on Rahandusministeerium.
Linnavalitsused - Linnavalitsuste kontaktandmed pärinevad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikust registrist. Kui Te leiate, et mõne asutuse andmed on valed, teatage palun sellele asutusele. Asutuse esindaja saab andmeid muuta kontakteerudes riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri volitatud töötlejaga, kelleks on Rahandusministeerium.
Vallavalitsused - Vallavalitsuste kontaktandmed pärinevad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikust registrist. Kui Te leiate, et mõne asutuse andmed on valed, teatage palun sellele asutusele. Asutuse esindaja saab andmeid muuta kontakteerudes riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri volitatud töötlejaga, kelleks on Rahandusministeerium.
Linnavalitsused - Linnavalitsuste kontaktandmed pärinevad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikust registrist. Kui Te leiate, et mõne asutuse andmed on valed, teatage palun sellele asutusele. Asutuse esindaja saab andmeid muuta kontakteerudes riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri volitatud töötlejaga, kelleks on Rahandusministeerium.
Vallavalitsused - Vallavalitsuste kontaktandmed pärinevad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikust registrist. Kui Te leiate, et mõne asutuse andmed on valed, teatage palun sellele asutusele. Asutuse esindaja saab andmeid muuta kontakteerudes riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri volitatud töötlejaga, kelleks on Rahandusministeerium.
Ministeeriumid - Ministeeriumide kontaktandmed pärinevad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikust registrist. Kui Te leiate, et mõne asutuse andmed on valed, teatage palun sellele asutusele. Asutuse esindaja saab andmeid muuta kontakteerudes riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri volitatud töötlejaga, kelleks on Rahandusministeerium.
Maavalitsused - Maavalitsuste kontaktandmed pärinevad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikust registrist. Kui Te leiate, et mõne asutuse andmed on valed, teatage palun sellele asutusele. Asutuse esindaja saab andmeid muuta kontakteerudes riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri volitatud töötlejaga, kelleks on Rahandusministeerium.
Ametid - Ametite kontaktandmed pärinevad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikust registrist. Kui Te leiate, et mõne asutuse andmed on valed, teatage palun sellele asutusele. Asutuse esindaja saab andmeid muuta kontakteerudes riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri volitatud töötlejaga, kelleks on Rahandusministeerium.
Inspektsioonid - Inspektsioonide kontaktandmed pärinevad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikust registrist. Kui Te leiate, et mõne asutuse andmed on valed, teatage palun sellele asutusele. Asutuse esindaja saab andmeid muuta kontakteerudes riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri volitatud töötlejaga, kelleks on Rahandusministeerium.
Muud valitsusasutused - Valitsusasutuste kontaktandmed pärinevad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikust registrist. Kui Te leiate, et mõne asutuse andmed on valed, teatage palun sellele asutusele. Asutuse esindaja saab andmeid muuta kontakteerudes riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri vastutava töötlejaga, kelleks on Rahandusministeerium.
Lepingute vormistamine - Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
Korteri või maja ostmine - Ehitusturu elavnemisega Eestis on järjest kasvanud pakkumine korterite või majade müügiks.
Kinnisvarabüroode pakkumised ulatuvad seinast seina ning sobiva elamispinna võib leida pea iga soovija.
Ehitamine - Ehitus on ala, mis puudutab meid kõiki. Eriti oluline on meid ümbritsev keskkond. Meie kõigi sooviks on elada inimsõbralikus miljöös ja kvaliteetselt ehitatud majas heade naabrite keskel.
Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks.
Elektrivõrguga liitumine - Elektrimüügiga tegelevad Eesti Vabariigis Eesti Energia AS, Fortum Elekter AS (Läänemaal ja Viimsi piirkonnas) ja VKG Elektrivõrgud (teeninduspiirkonnaga Ida-Virumaal).
Ühisveevärk ja -kanalisatsioon - Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub erinevate kinnistute veega varustamine veekogust või põhjaveekihist ning heitvee juhtimine suublasse.
Kaabel TV ja SAT TV - Kui te soovite korterisse (ühistule) või elamule kaabeltelevisiooni või satelliittelevisiooni, siis, tuginedes kaabelleviseadusele, on teil järgmised võimalused - kasutada kaabellevi teenuseid, ühisantennisüsteemi teenuseid või luua endale individuaalvastuvõtusüsteem.
Kaitse elektriõnnetuste eest - Tavalise kodutarbija jaoks algab oma elektrivõrk elektrikilbist, kus asuvad kaitsmed ja kust on vajadusel võimalik voolu välja lülitada.Hoonete- ja ruumidesisene elektrivõrk koosneb juhtmestikust, harukarpidest, lülititest, pistiku- ja lambipesadest.
Tuleohutus - Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mille käigus eraldub kuumus ja suits ning millega kaasneb varaline või muu kahju. Spetsiaalseteks kolleteks on ahi, kamin, grillimise alus, lõkkekoht ja muud sellised kohad, mis on selleks eraldi valmistatud ning kuhu tehakse tuli meelega. Kõik spetsiaalsed kolded peavad vastama mitmesugustele erinõuetele, sest need ei tohi ise põhjustada tulekahju.
Gaasioht - Maagaasil on koduses majapidamises palju kasutusvaldkondi. Teada-tuntud on küttekatlad, veekuumutid, gaasipliidid. Uuemad ja meie oludes veel vähe levinud on gaasikaminad, gaasil töötavad pesukuivatid, kliimaseadmed jne.
Eluasemelaen - Eluasemelaen sobib uue kodu ostmiseks, ehitamiseks või remontimiseks.
Haridus. Teadus - Alusharidus. Üldharidus. Kõrgharidus. Kutseharidus. Täiskasvanute koolitus. Hariduse omandamine välismaal. Raamatukogud. Teadus.
Üldharidus - Üldhariduse alamteema all käsitleme alusharidust, põhiharidust ja keskharidust.
Põhiharidus on kõigile kohustuslik üldharidusmiinimum.
Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17- aastaseks saamiseni.
Põhitaseme õppe põhivorm on päevaõpe.
Alusharidus - Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.
Laps koolis - Üldhariduskool peab aitama kujuneda isiksusel, kes tuleb toime oma elu ja tööga, arendab ennast ja aitab kaasa ühiskonna arengule, määratleb end oma rahva liikmena, kodanikuna, kaasvastutajana Euroopa ja maailma tuleviku eest, ja kes:
peab lugu kodust ja perekonnast;
peab lugu enesest ja kaasinimestest, oma ja teiste rahvaste kultuurist;
armastab isamaad;
järgib õigusnorme ja demokraatia põhimõtteid;
lähtub üldinimlikest kõlbelistest arusaamadest, hindab ilu ja headust;
hindab terveid eluviise, arendab oma vaimu ja keha;
hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda säästes;
mõtleb kriitiliselt, loovalt ja loogiliselt;
oskab oma tegevust eesmärgistada, kavandada ja hinnata;
suudab hankida ja kasutada infot;
oskab ja mõistab vajadust teha tööd, on valmis koostööks;
mõistab teadmiste ja pidevõppe tähtsust, oskab õppida.
Põhihariduse omandamise võimalused - Vanematele on koolikohustusliku lapse jaoks kooli valik vaba, kui soovitud koolis on vabu kohti. Kooli teeninduspiirkonnas elavale lapsele on riigi- ja munitsipaalkool kohustatud tagama õppimisvõimalused.
Koolitöö korraldus - Igas koolis toimuvad õpingud kooli õppekava alusel, mille kool koostab ise riikliku õppekava alusel.
Haridus- ja Teadusministeerium kinnitab iga-aastased põhikooli lõpueksamid, samuti ka vastava õppeaasta koolivaheajad.
Probleemid koolis - Kui teil või teie lapsel tekivad kooliga lahkarvamused, siis alati ei ole otstarbekas alustada probleemile lahenduse leidmist kõige kõrgemast instantsist, sest üldjuhul on probleemi lahendamise võti kohapeal.
Kellelt mida küsida - Koolikorralduslikud küsimused. Õppekavad. Riigieksamid.
Kutseharidus - Kutsehariduse mõiste hõlmab kõikides vormides toimuvat kutse-, eri- ja ametialast õpet.
Kõrgharidus - Kõrgharidust on võimalik omandada ülikoolis, rakenduskõrgkoolis ja keskhariduse baasil tegutsevas kutseõppeasutuses.
Kõrgkoolid - Eestis eksisteerib kahte liiki kõrgkoole: avalik-õiguslikud ülikoolid ja eraülikoolid.
Hariduse omandamine välismaal - Välismaal õppimine muutub eestlaste hulgas aasta-aastalt populaarsemaks. Seda soodustab arenev infoühiskond, kus üha paremini levib ka teave õppimisvõimalustest välismaal. Samas saab järjest selgemaks praktilise kogemuse käigus omandatud kultuuridevahelise suhtlemisoskuse kasulikkus. Tulemaks toime tänapäeva globaliseerunud ühiskonna konkurentsitihedal tööturul, on erialase kvalifikatsiooni kõrval üha vajalikum ka rahvusvahelise koostöö kogemus.
Õppetoetused - Õppetoetuste eesmärk on tagada ligipääs kutsekesk- ja kõrgharidusele ning motiveerida täiskoormusega ja edukat õppimist.
Põhitoetus - Rahaline toetus hariduse omandamisega seotud kulutuste katmiseks.
Täiendav toetus - Rahaline toetus eluasemele ja transpordile tehtavate kulutuste katmiseks.
Doktoranditoetus - Rahaline toetus doktoriõpingutele ja teadustööle pühendumise soodustamiseks
Täiskasvanuharidus - Täiskasvanuhariduses osalemine on muutunud tänapäeva ühiskonnas populaarseks, ühtlasi ka vajalikuks, kuna see võimaldab inimesel arendada oma võimeid, rikastada teadmisi, tõsta professionaalse kompetentsuse taset, muuta käitumuslikke harjumusi, samas osaleda aktiivselt ühiskonnas toimuvates protsessides.
Põhiõigused - Inimõigused, mis on kaitstud Eesti Vabariigi põhiseadusega
Inimõigustega seotud teemad - Võrdõiguslikkus, sõnavabadus, au ja väärikuse kaitse, usuvabadus, lapse õigused, välismaalaste õigused, vähemuste õigused, kriminaalõigus, keskkonnaõigus, riigikaitse
Jäätmekäitlus - Jäätmed on asjad, mille omanik on kas kasutuselt kõrvaldanud, kavatseb seda alles teha või on kohustatud seda tegema.
Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale.
Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkivad jäätmed ning jäätmed, mis tekivad kaubanduses, teeninduses või mujal, ja on omadustelt samalaadsed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid.
Veekaitse - Eesti veekogud on mõjutatud elukondlikust, toiduaine- ja kergetööstusest ning põllumajandusest pärinevast hajureostusest tulevatest toitainetest. Põhja- ja Kirde-Eestis lisandub suurtööstuse heitvee mõju, mis ohustab tõsiselt rannikumerd. Veekogude seisund sõltub otseselt reovee puhastamise tõhususest ja põllumajanduses rakendatavatest kaitsemeetmetest.
Metsandus - Eesti suurimaks rikkuseks on tema metsad. Metsade haldamisega tegelevad nii metsaomanikud kui riik, kes vastutab riigimetsade majandamise eest. Metsade kasutamist reguleerib Eestis Keskkonnaministeerium.
Looduskaitse - Geneetiliselt muundatud organismid. Liigikaitse. Looduskaitsealad. Liikumine looduses
Geneetiliselt muundatud organismid - Geneetiliselt muundatud organism (GMO) on tänapäeva biotehnoloogia abil selliselt muundatud geeni(de)ga organism, mida loodus ise teha ei saa (näiteks kahe lille hübriide ei loeta selles mõttes GMO-deks).
Liigikaitse - Looduskaitse väga oluliseks osaks on liigikaitse, mis põhineb peamiselt looduskaitseseadusel ning loomakaitseseadusel.
Looduskaitsealad - Kaitsealad on inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks.
Liikumine looduses. Igaüheõigus - Eesti loodus on meie kõigi, kogu rahva ühisvara, millest on õigus osa saada igaühel. See asetab igaühele, kes loodusega kokku puutub, nii matkajale, puhkajale kui maaomanikule ja maavaldajale kohustuse hoida loodust inimväärse, puhta ja kaunina. Põhjamaiselt hapra looduse koormustaluvus pole suur, seepärast tuleb kaitsta tema häirimatust ja elustikku. Nii säilib ta ka meie järglastele.
Kodanikuühiskond - Eestis määratletakse kodanikuühiskonda kui kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskonda, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit.
(Allikas: Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit)
Kultuur ja hobid - Kultuur ja hobid sisaldavad vaba aja, huvialade ja elu loomingulisema poolega seotud tegevusi.
Kultuuri all vaatleme kunsti, muusikat, teatrit ja filmi.
Vaba aja harrastuste all vaatleme esialgu Eestis pikaajaliste traditsioonidega ajaviitmise alasid nagu matkamine, kalapüük, harrastusjahindus ja anname lühikese ülevaate ka huvialaklubidest, -liikumistest ja -ühendustest.
Muuseumid - Eestis on keskmuuseumidena (riigi volitatud muuseumid) arvel järgmised:
Eesti Kunstimuuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Meremuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Spordimuuseum, Eesti Tervishoiumuuseum ja Eesti Loodusmuuseum.
Riigimuuseum on Tartu Kunstimuuseum.
Koduõpe - Koduõpe on koolis mittekäiva lapse õppimine kodus. Koduõpe võib toimuda lapsevanema soovil või lapse tervisliku seisundi tõttu.
Abivahendid - Tehnilise väikeabivahendi määrab perearst või mõni teine raviarst. Keerulisema tehnilise abivahendi ning üle 20 000 krooni maksva proteesi määrab eriarst või rehabilitatsiooniasutus.
Riigi rahaline abi lastega peredele - Alljärgnev on ülevaade riigi abist lastega peredele. Lisaks on peaaegu kõigis Eesti omavalitsustes kasutusel kohalikud peretoetused, kuid nende kohta saab täpsamat teavet kohalikust omavalitsusest.
Eesti Kaitsejõud - Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse.
Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus.
Kaitsevägi - Kaitsevägi on kaitsejõudude tähtsaim osa, mis on pidevas valmisolekus riigi sõjaliseks kaitseks. Kaitsevägi on ülesehitatud reservarmee põhimõttel, riigi kaitsejõudude põhiosa moodustavad reservis olevad üksused. Reservväe moodustavad kõik kodanikud. Reservarmee on väheste inim- ja majanduslike ressurssidega riigile ainuvõimalik riigikaitsevorm, kuna rahuajal ei pea riik üleval suurearvulist kaitseväge, aga kriisiolukorras mobiliseerib kõik kodanikud kodumaa kaitsele.
Rahvusvaheline koostöö - Rahvusvaheline kaitsealane koostöö toimub mitmes erinevas raamistikus, milleks on kahe- ja mitmepoolsetel suhetel põhinev koostöö, regionaalne koostöö ning koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide egiidi all (näiteks osalemine rahuoperatsioonides ja rahupartnerlusprogrammis).
Tarbijakaitse - Mis on Tarbijakaitse? Millised on tarbija põhilised õigused? Tarbijainformatsioon. Kaupade ostmine. Teenuste ostmine.
Koolitervishoid. Tervisekasvatus - Koolitervishoid peab toetama iga õpilase võimalikult tervena kasvamist ja arenemist, luues sellega aluse tervele täiskasvanule. Põhisuunaks seatakse õpilase terviklikku arengut, tervisedendamist, püsivate tervislike eluviiside omandamist, nõustamist, haiguste ennetamist.
Tervisekasvatuse eesmärgiks on lapse käitumise mõjutamine teabe abil, mis pöörab tähelepanu tervislikule eluviisile ja harjumuste kujundamisele.
Toetused ja sotsiaalabi - Mis on toimetulekupiir? Toetused ja hüvitised. Pensionid. Sotsiaalteenused. Hoolekandeasutused.
Mis on toimetulekupiir? - Toimetulekupiiriks nimetatakse summat, mis on vajalik minimaalseks igapäevaseks äraelamiseks ühe kuu jooksul. Summa suuruse määrab Riigikogu igal aastal uuesti.
Toimetulekutoetus - Toetus on mõeldud minimaalse sissetuleku tagamiseks ja inimeste esmavajaduste rahuldamiseks vajalike minimaalsete tarbimiskulude katmiseks. Toimetulekutoetust makstakse allpool toimetulekupiiri elavatele, sealhulgas ka elukohata inimestele toidu, riietuse ja muude esmavajalike kaupade ja teenuste ostmiseks.
Päästeamet - Eesti Vabariigi päästeteenistus on sisejulgeolekusüsteemi osa, mis hõlmab vabariigi eri paigus asuvaid, erineva valmidusastme, suunitluse ja varustatusega päästeasutusi, mis võimaldavad kiirelt ja paindlikult kasutada kõiki olemasolevaid jõude ning vahendeid inimeste kaitsmiseks ja päästmiseks. Päästeteenistuse korraldamise aluseks on riigi ning kohalike omavalitsuste õiguste ja vastutuse tasakaal.
Töövõtuleping - Töövõtulepinguga kohustub töövõtja tegema mingi töö, tellija aga maksma selle eest tasu.
Tööleping - Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.
Hetkel kehtiv tunnipalga alammäär on 27 krooni ning kuupalk 4350 krooni.
Õigusabi - Lepingutega seonduvad küsimused. Pärimisest ja pärandusest. Kui Teie vastu on esitatud hagiavaldus. Esindus ja volitamine. Kuriteost ja karistusest. Kohtumenetlus.
Laps koolis - Üldhariduskool peab aitama kujuneda isiksusel, kes tuleb toime oma elu ja tööga, arendab ennast ja aitab kaasa ühiskonna arengule, määratleb end oma rahva liikmena, kodanikuna, kaasvastutajana Euroopa ja maailma tuleviku eest, ja kes:
peab lugu kodust ja perekonnast;
peab lugu enesest ja kaasinimestest, oma ja teiste rahvaste kultuurist;
armastab isamaad;
järgib õigusnorme ja demokraatia põhimõtteid;
lähtub üldinimlikest kõlbelistest arusaamadest, hindab ilu ja headust;
hindab terveid eluviise, arendab oma vaimu ja keha;
hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda säästes;
mõtleb kriitiliselt, loovalt ja loogiliselt;
oskab oma tegevust eesmärgistada, kavandada ja hinnata;
suudab hankida ja kasutada infot;
oskab ja mõistab vajadust teha tööd, on valmis koostööks;
mõistab teadmiste ja pidevõppe tähtsust, oskab õppida.
Põhihariduse omandamise võimalused - Vanematele on koolikohustusliku lapse jaoks kooli valik vaba, kui soovitud koolis on vabu kohti. Kooli teeninduspiirkonnas elavale lapsele on riigi- ja munitsipaalkool kohustatud tagama õppimisvõimalused.
Koolitöö korraldus - Igas koolis toimuvad õpingud kooli õppekava alusel, mille kool koostab ise riikliku õppekava alusel.
Haridus- ja Teadusministeerium kinnitab iga-aastased põhikooli lõpueksamid, samuti ka vastava õppeaasta koolivaheajad.
Orvud ja vanemliku hoolitsuseta lapsed - Perekonnaseaduse kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.
Kui vanemad mingil põhjusel ei saa või neil ei ole võimalik oma last ülal pidada, on ülalpidamiskohustus sätestatud vanavanematele ja lapse täiskasvanud õdedele ja vendadele.
Orvud ja vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsed on riigi täielikul ülalpidamisel.
Tugipere - Tugipere abistab last või tema perekonda vabatahtlikult. Iga kohalik omavalitsus on sätestanud konkreetse korra , kuidas toimub tugipere määramine.
Koolitervishoid. Tervisekasvatus - Koolitervishoid peab toetama iga õpilase võimalikult tervena kasvamist ja arenemist, luues sellega aluse tervele täiskasvanule. Põhisuunaks seatakse õpilase terviklikku arengut, tervisedendamist, püsivate tervislike eluviiside omandamist, nõustamist, haiguste ennetamist.
Tervisekasvatuse eesmärgiks on lapse käitumise mõjutamine teabe abil, mis pöörab tähelepanu tervislikule eluviisile ja harjumuste kujundamisele.
Koduõpe - Koduõpe on koolis mittekäiva lapse õppimine kodus. Koduõpe võib toimuda lapsevanema soovil või lapse tervisliku seisundi tõttu.
Abivahendid - Tehnilise väikeabivahendi määrab perearst või mõni teine raviarst. Keerulisema tehnilise abivahendi ning üle 20 000 krooni maksva proteesi määrab eriarst või rehabilitatsiooniasutus.
Haridus. Kutsevalik - Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17- aastaseks saamiseni.
Noore jaoks on eriti oluline teha õigeid valikuid elukutse ja (edasi)õppimise osas, omandada valitud alal vajalikud teadmised, hoiakud ja vilumused. Kutsevalik ja õppimisvõime hakkab mõjutama kogu inimese elu, tema sissetulekut, elukohta, vaba aja veetmise võimalusi, rahulolu iseenda ja maailmaga.
Kellelt mida küsida - Koolikorralduslikud küsimused. Õppekavad. Riigieksamid.
Hariduse omandamine välismaal - Välismaal õppimine muutub eestlaste hulgas aasta-aastalt populaarsemaks. Seda soodustab arenev infoühiskond, kus üha paremini levib ka teave õppimisvõimalustest välismaal. Samas saab järjest selgemaks praktilise kogemuse käigus omandatud kultuuridevahelise suhtlemisoskuse kasulikkus. Tulemaks toime tänapäeva globaliseerunud ühiskonna konkurentsitihedal tööturul, on erialase kvalifikatsiooni kõrval üha vajalikum ka rahvusvahelise koostöö kogemus.
Kõrgharidus - Kõrgharidust on võimalik omandada ülikoolis, rakenduskõrgkoolis ja keskhariduse baasil tegutsevas kutseõppeasutuses.
Kõrgkoolid - Eestis eksisteerib kahte liiki kõrgkoole: avalik-õiguslikud ülikoolid ja eraülikoolid.
Noorsootöö - Noortepoliitikat võib defineerida kui järjekindlat sihiteadlikku tegevust ning teadlikku seisukohavõttu noore inimese elu puudutavates küsimustes. Kuna ühiskonnakorraldus toimib mitte sihtrühmade (noored, sõjaväelased vm), vaid valdkondade põhiselt (haridus, põllumajandus vm), siis ei ole Eestis noortepoliitika ministeeriumi, vaid vastutus jaguneb erinevate ministeeriumite vahel.
Noortevaldkonna eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium.
Töövõtuleping - Töövõtulepinguga kohustub töövõtja tegema mingi töö, tellija aga maksma selle eest tasu.
Tööleping - Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.
Hetkel kehtiv tunnipalga alammäär on 27 krooni ning kuupalk 4350 krooni.
Täiskasvanuharidus - Täiskasvanuhariduses osalemine on muutunud tänapäeva ühiskonnas populaarseks, ühtlasi ka vajalikuks, kuna see võimaldab inimesel arendada oma võimeid, rikastada teadmisi, tõsta professionaalse kompetentsuse taset, muuta käitumuslikke harjumusi, samas osaleda aktiivselt ühiskonnas toimuvates protsessides.
Pensioniealine - Vanuripoliitika. Pensionid. Tervis. Aktiivne elu. Eakate toimetulek.
Vanuripoliitika - Vanuripoliitika on osa rahvastikupoliitikast ja sotsiaalpoliitikast, mille olulisemaks eesmärgiks on luua võimalused eakate iseseisvaks toimetulekuks ning tegusaks vananemiseks.
Vanuripoliitika hõlmab majanduslikke, kultuurilisi, juriidilisi, organisatsioonilisi, sotsiaalseid, meditsiinilisi ja teisi meetmeid riigi ja omavalitsuse tasandil, perekonnas ja asumites, et tagada vanuritele heaolu.
Toimetulekutoetus - Toetus on mõeldud minimaalse sissetuleku tagamiseks ja inimeste esmavajaduste rahuldamiseks vajalike minimaalsete tarbimiskulude katmiseks. Toimetulekutoetust makstakse allpool toimetulekupiiri elavatele, sealhulgas ka elukohata inimestele toidu, riietuse ja muude esmavajalike kaupade ja teenuste ostmiseks.
Sotsiaalnõustamine. Sotsiaalteenused - Reeglina on eakate eest hoolitsemine tema perekonnaliikmete mure.
Perekonnaliikmete puudumisel peab vanur saama tuge riigilt ja/või omavalitsuselt.
Mis on toimetulekupiir? - Toimetulekupiiriks nimetatakse summat, mis on vajalik minimaalseks igapäevaseks äraelamiseks ühe kuu jooksul. Summa suuruse määrab Riigikogu igal aastal uuesti.
Toimetulekutoetus - Toetus on mõeldud minimaalse sissetuleku tagamiseks ja inimeste esmavajaduste rahuldamiseks vajalike minimaalsete tarbimiskulude katmiseks. Toimetulekutoetust makstakse allpool toimetulekupiiri elavatele, sealhulgas ka elukohata inimestele toidu, riietuse ja muude esmavajalike kaupade ja teenuste ostmiseks.
Koduõpe - Koduõpe on koolis mittekäiva lapse õppimine kodus. Koduõpe võib toimuda lapsevanema soovil või lapse tervisliku seisundi tõttu.
Abivahendid - Tehnilise väikeabivahendi määrab perearst või mõni teine raviarst. Keerulisema tehnilise abivahendi ning üle 20 000 krooni maksva proteesi määrab eriarst või rehabilitatsiooniasutus.
![[Riigiportaal eesti.ee]](/gfx/pix.gif)
![[Sule sisuvaade]](/gfx/gfx2/icons/maksimeeritud.gif){kind=icon}
Sule sisuvaade![[Prindi]](/gfx/gfx2/icons/print.gif){kind=icon}
Prindi![[avada]](/gfx/facelift/menu_plus.png)
Riik
RSS
|
Partneritele |
Küsimustik