Kultuuripärandi valdkonda korraldavad Eestis kultuuriministeerium, muinsuskaitseamet, valla- ja linnavalitsused ning teadusasutused.
Muinsuskaitseameti põhiülesanne on muinsuskaitsetöö korraldamine, riiklik järelevalve mälestiste ja muinsuskaitsealade üle, muuseumipoliitika rakendamine ja valdkonna arendamine, kultuurimälestiste registri ja muuseumide infosüsteemi pidamine ning kultuuriväärtuste väljaveotaotluste läbivaatamine, väljaveolubade andmine ja pädevustunnistuste väljastamine. Ametil on kõigis maakondades oma esindus. Tallinnas, Tartus ja Narvas täidavad muinsuskaitselisi ülesandeid linnavalitsused.
Eestis on riikliku kaitse all üle 26 000 kultuurimälestise, sh:
- ligi 600 ajaloolist looduslikku pühapaika;
- üle 13 000 kunstimälestise (suurem osa kunstimälestistest on kirikuvara, aga nende hulgas on ka monumente, eesti kunstnike kujutava kunsti teoseid jms);
- ligi 7000 arheoloogiamälestist;
- üle 5000 ehitismälestise (hooned, sillad, mõisapargid jm);
- üle 1000 ajaloomälestise (oluliste inimeste või ajaloosündmustega seotud kohad, Vabadussõja mälestusmärgid, kalmistud jm);
- 35 tehnikamälestist;
- üle 120 veealuse mälestise.
Muinsuskaitse- ja muuseumipoliitika kohta leiab rohkem infot kultuuriministeeriumi kodulehelt. Muinsuskaitseameti kohta saab täpsemat teavet ameti kodulehelt.
Aasta 2023 seisuga on Eestis Statistikaameti andmetel 157 muuseumi. Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuulub 4 riigimuuseumi ja 16 sihtasutust. Peale kultuuriministeeriumi on muuseumid ka kaitseministeeriumi, kliimaministeeriumi, siseministeeriumi ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisalas. Eesti muuseumides säilitatakse ligi 7 miljonit museaali.
Muuseumide infosüsteem (MuIS)
MuIS on veebipõhine keskkond muuseumikogude üle arvestuse pidamiseks, nende haldamiseks ja muuseumides leiduva informatsiooni kättesaadavaks tegemiseks nii erialaspetsialistile kui kõigile teistele huvilistele. MuISiga on liitunud ligi 60 muuseumi ja süsteemi on sisestatud ligi 4 miljoni museaali kirjeldus.
Kultuurimälestiste register
Kultuurimälestiste registri andmebaasis on tasuta kättesaadav teave kõikide Eestis riikliku kaitse all olevate mälestiste kohta (seisukord, fotod, kirjeldused, viited arhiivimaterjalidele jms). Mälestisi on võimalik otsida mälestise liigi, nime, registri numbri, aadressi või katastriüksuse järgi. Samuti leiab registrist ülevaated valdkonnast ülevaadet andvate alusuuringute kohta (20. sajandi arhitektuuripärandi inventeerimine, maaehituspärandi andmekogu, vrakiregister jpm).
Projektide ja tegevuskavade kooskõlastamine
Kõik mälestistel ja muinsuskaitsealadel tehtavad tööd (v.a remonditööd) tuleb kooskõlastada muinsuskaitseametiga. Suuremahulisemate tööde puhul (nt hoone terviklik restaureerimine, hoone ümberehitusprojekt, katusekatte projekt, kui muutuvad konstruktsioonid või katusekatte materjal jms) on vaja kooskõlastada vastav projekt muinsuskaitseametiga, lihtsamaid töid saab teha ka tegevuskava alusel (katusekatte vahetus sama materjali vastu, korstnate ladumine, detailide restaureerimine jms). Projekte ja töid mälestistel ja muinsuskaitsealadel võivad teha ainult pädevad isikud, kelle loetelu on avalikult kättesaadav kultuurimälestiste riiklikus registris. Projektide koostamisel ja esitamisel tuleb järgida projektdokumentatsioonile esitatavaid nõudeid.
Pädevustunnistuste väljastamine
Amet väljastab ka pädevustunnistusi, mis annavad õiguse koostada mälestise konserveerimise ja restaureerimise projekte, teha muinsuskaitselist järelevalvet, konserveerida ja restaureerida mälestisi ja teha mälestist muutvaid uuringuid. Lisaks sellele väljastab amet lube otsinguvahendi kasutamiseks ja veealusele mälestisele sukeldumiseks ning kultuuriväärtuste väljaveoks ja ekspordiks.
Riigieelarveliste toetuste taotlemine
Mälestise omanik või valdaja saab mälestise hooldamiseks, sealhulgas valve- ja signalisatsioonisüsteemi paigaldamiseks, samuti mälestise konserveerimiseks, restaureerimiseks või optimaalsete säilitustingimuste loomiseks taotleda toetust elektroonselt läbi kultuurimälestiste riikliku registri.
Omandireformi kaudu tagastatud ehitismälestise omanik või valdaja saab muinsuskaitseameti kaudu taotleda ka toetust omandireformi reservfondist ehitismälestise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks.
Veel saab muinsuskaitseameti kaudu taotleda Eesti traditsioonilise maa-arhitektuuri ja maamaastiku omapära säilimise toetamiseks loodud taluarhitektuuri säilitamise toetust. Selle toetuse saamiseks peab taluelamu olema ajaloolisse talukompleksi kuulunud eluhoone ehk üksikelamu, mis on ehitatud enne 1940. aastat.
Muuseumide tegevuse rahastamise alus on kultuuriministri määrus “Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord”. Avalik-õigusliku isiku muuseumid, munitsipaalmuuseumid ja eramuuseumid saavad tegevustoetust taotleda muinsuskaitseameti kaudu, riigi sihtasutuse muuseumid selle ministeeriumi kaudu, kes on vastava sihtasutuse asutajaõiguste teostaja.
Muinsuskaitseameti taotlusvoorust “Muuseumide kiirendi” saavad muuseumid taotleda projektitoetust, et teha kiireid arenguhüppeid avalikkusele suunatud tegevustes ja teenustes, mis oleksid pärast käivitamist majanduslikult isetasuvad.
Kultuuriväärtuste väljavedu
Kultuuriväärtuste väljaveoluba on vaja juhul, kui Eesti Vabariigist soovitakse välja viia esemeid, mis kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse nomenklatuuri järgi on kultuuriväärtused.
Luba on vajalik ka siis, kui Euroopa Liidust soovitakse eksportida esemeid, mis on kultuuriväärtuseks tunnistatud Euroopa Nõukogu määruse alusel.
Täpsemalt saab kultuuriväärtuste väljaveoloa taotlemise kohta lugeda ameti kodulehelt.
Arhiiv
Muinsuskaitseameti arhiiv Tallinnas Pikk 2 III korrusel sisaldab kultuurimälestiste kaitset, haldamist, uurimist, konserveerimist, restaureerimist ja rekonstrueerimist käsitlevaid dokumente, sh ehitusprojektid, ajaloolised õiendid, uurimused, eritingimused, tööjoonised jne. Arhiivimaterjalide andmebaas on kättesaadav ka rahvusarhiivi andmebaasist AIS.
Muinsuskaitseinfo valla- või linnavalitsusest
Tallinnas (linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakond), Tartus (linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistus) ja Narvas täidab riiklikke muinsuskaitsealaseid ülesandeid linnavalitsus. See tähendab, et projektide kooskõlastamine, tööde alustamise lubade väljastamine ja nõustamine mälestistega seotud küsimustes toimub esimesena vastava kohaliku omavalitsuse üksuse juures. Kõigi küsimustega on alati võimalik pöörduda ka vajadusel otse muinsuskaitseameti poole.
Muinsuskaitse nõukogu
Kultuuriministeeriumi juures tegutseb nõuandva koguna muinsuskaitse nõukogu, mis teeb ettepanekuid ja annab arvamusi kõigis muinsuskaitseseadusest tulenevates küsimustes. Nõukogu seisukohad on muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse muinsuskaitsetöö kavandamise ning muinsuskaitse põhimõtete väljatöötamise soovituslikuks aluseks. Oma seisukohad ja protokollilised otsused esitab nõukogu kirjalikult kultuuriministrile ja muinsuskaitseametile.
Muuseuminõukogu
Muuseuminõukogu on kultuuriministri nõuandev kogu, kes teeb ettepanekuid ja annab arvamusi muuseumiseadusest tulenevates küsimustes.
Eesti muuseumide aastaauhinnad
Muinsuskaitseamet annab koostöös Eesti Muuseumiühinguga välja Eesti muuseumide aastaauhindu. Konkursi eesmärk tunnustada parimaid muuseumispetsialiste ning tuua avalikkuse jaoks rohkem esile muuseumitöö erinevaid tahke. Iga Muuseumiroti kategooria võitjale on välja pandud Eesti Kultuurkapitali rahaline auhind, mida saab kasutada erialase täiendamise eesmärgil.
Vabatahtlik tegevus kultuuripärandi valdkonnas
Vabatahtliku üldrahvaliku ja erakonnavälise mittetulundusühinguna tegutseb Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS), mille põhiülesanded on kultuuripärandi väärtustamine, kõigi muinsuskaitsest huvitatute kaasamine ning mälestiste abil rahvas kodu- ja kodanikutunde süvendamine. EMS ühendab rohkem kui 50 ajaloo- ja kultuuripärandi vabatahtliku uurimise ning kaitsmisega tegelevat seltsi, klubi või ühendust üle kogu riigi, seltsi kuulub tuhatkond aktiivset liiget.
Ajaloolise hoonestuse kohta jagavad oskusteavet säästva renoveerimise infokeskused (Tallinnas ja Tartus), kust leiab nii erialast teavet kui ka materjale/töövahendeid ajalooliste hoonete remontimiseks ja renoveerimiseks.
Muuseumitöötaja ametiala väärtustamise, arendamise ja hoidmise eest seisab MTÜ Eesti Muuseumiühing. Muuseumiühingusse kuulub 2023. aasta lõpu seisuga umbes 380 liiget. Ühing korraldab koolitusi ja seminare, Muuseumiööd, annab välja veebiajakirja „Muuseum“ ning haldab muuseum.ee veebilehte, mis koondab muuseumivaldkonda puudutavat infot. Muuseumiühing on sihtasutuse Muuseumikaart asutaja.
Viited
- Kultuurimälestiste register
- Muinsuskaitseameti arhiiv
- Rahvusarhiivi andmebaas AIS
- Muinsuskaitse nõukogu
- Eesti Muinsuskaitse Selts
- Muinsuskaitsest (kultuuriministeerium)
- Muuseuminõukogu
- Eesti Muuseumiühing
- Muuseumikaart
Teenused
- Infootsing muuseumikogudest
- Kultuurimälestiste kaardirakendus
- Kultuurimälestiste otsing katastriüksuse tunnuse järgi
- Kultuuriväärtuste väljaveoloa taotlemine
- Maaomanikuga seotud mälestiste otsing
- Muinsuskaitseametilt tegevusloa taotlemine
Seadused
- Muinsuskaitseseadus
- Muuseumiseadus
- Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadus
- Euroopa Nõukogu määrus kultuuriväärtuste ekspordi kohta