Kriminaalmenetlus koosneb:
- kuriteo kohtueelsest menetlusest ehk uurimisest, mida viib läbi politsei või muu selleks pädev asutus ja prokurör, mille käigus kogutakse sooritatud kuriteo ja väidetava õiguserikkuja kohta tõendusmaterjali ning
- kohtumenetlusest ehk süü tõendamisest ning karistuse mõistmisest. Kui tõendeid on piisavalt, edastatakse kriminaalasi kohtusse. Kohtuprotsess lõpeb sellega, kas kohus mõistab süüdistatava süüdi või õigeks. Süüdimõistva otsuse korral teeb kohus kahju olemasolul otsuse ka esitatud tsiviilhagi kohta, õigeksmõistva otsuse korral jäetakse hagi läbi vaatamata. Kohtuotsusega mittenõustumise korral on võimalik esitada apellatsioon kõrgema astme kohtule.
Kokkupuutes politsei või õiguskaitseorganitega on igal inimesel õigused, mida kaitsevad Eesti põhiseadus ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Üldtunnustatud põhimõte on, et igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Isiku vabadust võib piirata ainult seaduse alusel.
Igal isikul on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, õigus keelduda ütluste andmisest iseenda või oma lähedaste vastu ja õigus kohtuotsuse peale edasi kaevata. Sama teo eest ei tohi mitu korda karistada.
Kahtlustatavana kinnipeetu ja süüdistatava õigused
Kuriteos kahtlustatavana kinnipeetud isikul on õigus:
- saada teada kahtlustuse sisu, anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest
- saada teavet arusaadavas keeles ja viisil (st tõlgi osavõtul)
- saada viivitamatult teada vabaduse võtmise põhjus
- teatada lähedastele inimestele vabaduse võtmisest (seda õigust saab piirata kuriteo tõkestamise või kuriteo uurimise huvides)
- viivitamatult saada teada kohtu otsusest
- oma õiguste rikkumise korral saada hüvitist jne.
Kohtu loata ei tohi kedagi üle 48 tunni kinni pidada.
Kuriteos süüdistataval isikul on kahtlustatava õigused:
- saada teavet arusaadavas keeles ja viisil (st tõlgi osavõtul)
- saada aega ja võimalus enda kaitsmiseks
- kaitsta end ise või valida kaitsja (saada ka tasuta õigusabi, kui süüdistataval puuduvad võimalused õigusabi eest tasuda)
- küsitleda või lasta küsitleda süüdistuse tunnistajaid
- kutsuda ise tunnistajaid ja neid küsitleda
- esitada tõendeid ja taotlusi jne.
Täpsemalt on kahtlustatava või süüdistatavana kohalduvad õigused kirjas kriminaalmenetluse seadustikus. Kokkuvõtlikult on kriminaalmenetluse regulatsioon esitatud ka Euroopa Liidu E-Justice portaalis.
Kannatanu õigused
Kuriteo ohvrina (kannatanuna) käsitletakse isikut, kellele on õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju (nt on vigastatud, vara on kahjustatud või varastatud vms mingi juhtumi tagajärjel, mis kujutab endast vastavalt siseriiklikule seadusele kuritegu). Seadus annab kuriteos kannatanule teatud õigused enne kohtumenetlust (kohtuprotsessi), selle kestel ja pärast seda.
Kannatanu õigused:
- anda ütlusi või keelduda nende andmisest
- esitada tõendeid
- esitada taotlusi ja kaebusi
- tutvuda menetluse materjalidega seaduses ettenähtud korras
- anda nõusolek ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks ning taotleda lähenemiskeelu kohaldamist
- vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine jne.
Rohkem saab lugeda prokuratuuri kodulehelt.
Lisainfot kannatanu õigustest menetluses ja abi kohta saab lugeda prokuratuuri kodulehelt ja Euroopa Liidu E-Justice portaalist.
Riigiportaal eesti.ee ei jaga õigusabi, igapäevaelu õigusküsimustele aitab vastuseid leida õigusportaal Jurist Aitab ja HUGO.legal.
Seotud artiklid
Viited
Seadused
- Eesti Vabariigi põhiseadus
- Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon
- Kriminaalmenetluse seadustik