Väärteo eest karistamise õigus on nii kohtul kui ka kohtuvälisel menetlejal (edaspidi menetleja). Kohtuväline menetleja saab väärteo eest karistusena määrata üksnes rahatrahvi või võtta ära sõiduki juhtimise õiguse. Aresti mõistmise õigus on vaid kohtul.
Menetlejal on õigus isikut väärteo eest vastutusele võtta ning kohaldada mittekaristuslikke meetmeid või karistada kas kirjalikus hoiatus-, lühi-, kiir- või üldmenetluses. Menetleja peab koguma tõendid, koostama menetlusdokumendid (sh väärteoprotokoll ja -otsus), mille peale on vajadusel võimalik kaebus esitada kas kohtuvälise menetleja juhile või kohtule.
Endaga seotud tsiviil-, haldus-, kriminaal- ja väärteomenetluse dokumente, nendega seotud toiminguid jm saate vaadata veebipõhises infosüsteemis e-toimik. Samuti saab antud keskkonnas olevaid nõudeid ja otsuseid vaidlustada.
Kirjalikku hoiatamismenetluse kohaldamisvaldkonnaks on üksnes sõiduki juhi poolt toimepandud ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud väärteod. Kirjalikus hoiatamismenetluses saadetakse trahviteade sõiduki registrijärgsele omanikule või vastutavale kasutajale.. Karistuse (rahatrahv) asemel hoiatatakse inimest suuliselt (hoiatamisotsust ei koostata) või määratakse füüsilisele isikule mittekaristuslik hoiatustrahv , mille maksimaalmäär on 300 eurot. Määratavat hoiatustrahvi ei kanta karistusregistrisse.
Hoiatustrahv tuleb täies ulatuses tasuda või vaidlustada otsuse kättesaamisest alates 30 päeva jooksul, pärast selle tähtaja möödumist muutub hoiatustrahv sundtäidetavaks.
Enda tasumata hoiatustrahvidega saate tutvuda ja neid ka tasuda Politsei- ja Piirivalveameti hoiatustrahvide portaalis.
Lühimenetlus on väiksema ebaõigussisuga väärtegude suhtes kohaldatav menetlus, mille käigus saab kohtuväline menetleja määrata lühimenetlusele allutatud isikule väärteo toimepanemise koha peal muid menetlusdokumente (nt ülekuulamisprotokoll) vormistamata mõjutustrahvi. Võimalus on vormistada lihtsam rikkumine, kus inimeste elule ja varale otsest kahju ei teki, mitu korda kiiremini. Lühimenetluse mõjutustrahve ei kanta karistusregistrisse. Üldjuhul vormistatakse vaid üks dokument – lühimenetluse otsus – ning inimese nõusolekul edastatakse see talle elektrooniliselt. Mõjutustrahvi maksimaalmäär on 100 eurot.
Vähemalt 14-aastasele, kuid alla 18-aastasele isikule jagatakse seaduses sätestatud mõjutustrahvi määr kahega.
Lühimenetluse otsust on õigus vaidlustada 15 päeva jooksul ning vaidlustamisel jätkatakse juhtunu asjaolude selgitamist üldmenetluses.
Kui mõjutustrahvi õigeks ajaks ei tasuta ja lühimenetluse otsust tähtaja jooksul ei vaidlustata, edastatakse tasumata trahvinõue otsuse jõustumisest 10 päeva jooksul sundtäitmisele.
Kohtuväline menetleja kohaldab kiirmenetlust, kui väärteo asjaolud on selged, isikule on selgitatud tema õigused ja kohustused ning menetlusalune isik on sellega nõus. Kiirmenetlusega ei saa määrata suuremat rahatrahvi kui 200 trahviühikut (1 trahviühik on 4 eurot). Kiirmenetlust ei kohaldata kui isik on 14–18-aastane või psüühikahäirega.
Kiirmenetluses määratud rahatrahv tuleb tasuda tehtud otsuse kätte saamisest 15 päeva jooksul või vaidlustada otsus maakohtus. Tasumata rahatrahv edastatakse peale otsuse jõustumist sundtäitmiseks kohtutäiturile.
Üldmenetlus, erinevalt hoiatamis-, lühi- ja kiirmenetlusest, ei toimu väärteo toimepanemise kohal. Kui rikkumise asjaolud ei ole selged, on vaja koguda lisatõendeid või menetlusosaline ei ole nõus muu menetluse viisiga jne, alustatakse üldmenetlus. Menetlusalusele isikule edastatakse kutse ilmuda kohtuvälise menetleja juurde. Kogutud tõendeid hinnates otsustatakse, kas lõpetada väärteomenetlus, kohaldada mõjutusmeetmeid, määrata isikule rahatrahv või taotleda kohtult aresti kohaldamist.
Menetlusalusele isikule koostatud ja tutvustatud väärteoprotokolli peale on isikul võimalik esitada vastulause 15 päeva jooksul peale väärteoprotokolli kättesaamist või vastulause mitte esitamisel tehakse otsus väärteomenetluses.
Määratud rahatrahv tuleb tasuda täiesulatuses (kui ei ole määratud tasumist ositi) või otsus vaidlustada maakohtus 15 päeva jooksul alates päevast, millal otsus oli kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Kui süüdlane ei ole rahatrahvi tasunud õigeaegselt või otsust edasikaebamise tähtaja jooksul vaidlustanud, saadab kohtuväline menetlusasutus lahendi sundtäitmisele kohtutäiturile.
Trahvi tasumisel on oluline märkida maksekorraldusel õige viitenumber (e-konto number) ja väärteoasja number, et siduda tasutud trahv konkreetse väärteomenetlusega. Trahvi sundtäitmisel kohtutäituri poolt lisanduvad täitemenetluses kohtutäituritasu ja täitekulu. Täpsemalt saab trahvide tasumise kohta lugeda Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt.
Kohtuvälise menetleja tegevuse või lahendi vaidlustamine
Väärteomenetluse seadustik sätestab menetlusosalise ja menetlusvälise isiku õiguse kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale.
Juhile saab kaebuse esitada vaid tegevuse, mitte tehtud otsuse peale.
Juht peab kaebuse lahendama kirjalikus menetluses 5 päeva jooksul alates kaebuse saamisest. Kui kaebuse esitaja ei jää juhi tehtud lahendiga rahule, on tal õigus esitada 10 päeva jooksul alates vaidlustatava määruse kättesaamisest kaebus maakohtule.
Maakohtunik vaatab kaebuse läbi selle saamisest alates 5 päeva jooksul kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud.
Menetlusosalisel on õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja otsuse (kiir- ja üldmenetluses) peale 15 päeva jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest või mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.
Väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust arutab see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud.. Kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
Maakohtu otsuse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus ringkonnakohtusse ning ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebus riigikohtusse.
Väärteoasja arutamise kohta maakohtus saab rohkem infot Eesti kohtute kodulehelt.
Riigiportaal eesti.ee ei jaga õigusabi, igapäevaelu õigusküsimustele aitab vastuseid leida õigusportaal Jurist Aitab ja HUGO.legal.
Seotud artiklid
Viited
- Väärteotrahvidest (Politsei- ja Piirivalveamet)
- Kiiruskaameratrahvidest (Politsei- ja Piirivalveamet)
- Riigi õigusabi koduleht
- Tasuta õigusnõustamise portaal HUGO.legal
- Tasuta õigusabiportaal Jurist Aitab
- Tasuta õigusabi eakatele
- Eesti kohtud
- Euroopa e-õiguskeskkonna portaal