Karistusseadustik sätestab, et süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuriteod on tõsisemad süüteod, samas kui väärtegu kujutab endast pisemat rikkumist. Kuriteo eest karistust saab kohaldada vaid kohus, samas väärteo eest saab karistuse määrata nii kohtuväline menetleja (nt politsei, maksu- ja tolliamet, keskkonnaamet, kohalik omavalitsus jne) kui kohus. Kohtusse saab kaevata kohtuvälise menetleja otsuse peale, samas kohtuvälise menetleja tegevuse peale saab kaebuse esitada menetleva asutuse juhile.
Kui isik paneb toime teo, mis vastab nii väärteo- kui kuriteokoosseisule, karistatakse isikut vaid kuriteo eest. Kuid kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, saab otsustada isiku karistamine väärteo eest. Erinevalt kuritegudest ei ole väärteole kaasaaitamine või kihutamine karistatav. Vastasel juhul saaks süüdi mõista isiku, kes mõjutas autojuhti punase tule alt läbi või kiiremini sõitma. Väärteo puhul on karistatav üksnes selle täideviimine.
Karistusseadustik annab aluse karistamiseks kõigi süütegude eest. Kõik kuriteod on sätestatud karistusseadustikus, kuid väärteod võivad olla lisaks karistusseadustikule olla sätestatud ka erinevates teistes seadustes (näiteks liiklusseadus, tolliseadus jne). Väärteokoosseisud on jagatud nii, et kõik teod, mille karistatavus tuleneb kindlat valdkonda reguleerivast seadusest (nt liiklusseadus, looduskaitseseadus jne), nähakse ette vastava seaduse lõpus. Sõltumata sellest, millisest eriseadusest väärteo koosseis pärit on, toimib karistusseadustiku üldosa siiski kõikide väärtegude karistamise alusena. Teistes seadustes sätestatud väärteokoosseisud on karistusseadustikus laiali paigutatud eriosa normid.. Väärtegude kohtuvälist ja kohtulikku menetlust reguleerib väärteomenetluse seadustik.
Tüüpilised väärteod on mitmesugused korrarikkumised (nt liiklusseaduse rikkumine, tuleohu tekitamine looduses, avaliku korra rikkumine jne), maksu- ja tollialased rikkumised (nt maksukohustuse varjamine, ümbrikupalga maksmine, keeldude ja piirangutega kauba ebaseaduslik Eestisse toimetamine/kaubitsemine jne), keskkonnaga seotud rikkumised (nt jäätmete ebaseaduslik ladestamine, keskkonnareostus jne).
Karistus väärteo eest
Väärteo eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Rahatrahvi määramise õigus on nii kohtuvälisel menetlejal kui ka kohtul.
Rahatrahvi suurus on 3–300 trahviühikut (üks trahviühik on 4 eurot), seega saab kohtuväline menetleja kui ka kohus määrata füüsilisele isikule rahatrahvi 12–1200 eurot. Rahatrahvi võib mõista väärteo eest ka nooremale kui kaheksateistkümneaastasele isikule, kellel puudub iseseisev sissetulekuallikas. Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi 100 – 400 000 eurot.
Aresti ehk lühiajalise vabaduskaotuse mõistmise õigus on vaid kohtul. Kohtuvälisel menetlejal on õigus valida, kas määrata ise väärteo rikkumise eest rahatrahv või taotleda kohtult isikule aresti kohaldamist. Aresti alammäär on üks päev ja ülemmäär 30 päeva. Alaealiste puhul on kohtul võimalik mõista karistusena aresti kuni kümme päeva.
Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine on rahatrahvi kõrval liiklusalaste süütegude eest eraldi kohaldatav põhi- või lisakaristusena, mille sisuks on keeld juhtida konkreetset liiki sõidukit. Karistuse määramise õigus on nii kohtul kui ka kohtuvälisel menetlejal. Juhtimisõiguse äravõtmist võib rikkumise eest kohaldada väärteo eest põhikaristusena kuni kaheks aastaks ja lisakaristusena kuni üheks aastaks.
Mittekaristuslikud mõjutamise viisid.
Kirjalik hoiatamismenetlus on kohaldatav kui liiklusnõuete rikkumine tuvastati automaatjärelevalve seadmega ning rikkumise toimepannud isikut rikkumise tuvastamise järgselt ei peatatud ning tema isikut ei tuvastatud, aga ka juhul kui foto- või filmisalvestisel on fikseeritud parkimisnõuete rikkumine (parkimine haljasalal, parkimine liiklust takistavalt vmt).
Hoiatustrahv määratakse isikule, kes oli mootorsõiduki registrijärgne omanik või vastutav kasutaja väärteo toimepanemise ajal. Hoiatustrahvi maksimaalmäär on 300 eurot, mis ei ole süüteo eest kohaldatav karistus ning seda ei kanta karistusregistrisse.
Kiiruskaameraga fikseeritud trahviteadet (hoiatustrahv) puudutava info ja väärteotrahvi tasumist puudutava info leiab Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt.
Enda tasumata hoiatustrahvidega saate tutvuda ja neid ka maksta Politsei- ja Piirivalveameti hoiatustrahvide portaalis.
Lühimenetlus on kohaldatav seaduses sätestatud juhtudel väärteomenetluse alustamisel kohtuvälise menetleja poolt, kes määrab väärteo tunnustega teo toimepannud isikule mõjutustrahvi, mille maksimummäär on 100 eurot.
Mõjutustrahvi määramisel vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastasele isikule jagatakse seaduses sätestatud mõjutustrahvi määr kahega.
Väärteoprotokolli leiab e-toimiku kaudu.
Kuhu teatada võimalikust väärteost
Väärteomenetluse seadustikus on loetelu väärtegude kohtuvälistest menetlejatest, kelleks on Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Andmekaitse Inspektsioon, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, valla- või linnavalitsus, Transpordiamet, Maksu- ja Tolliamet, Päästeamet, Keskkonnaamet, Finantsinspektsioon, Justiitsministeeriumi vanglate osakond, jne.
Nende asutuste ametnikel on õigus menetleda kindlaid valdkonda reguleerivast seadusest tulenevaid väärtegusid ning otsustada inimese karistamine rikkumiste eest, seega tuleks neile edastada info toimunud või toimepandavate väärtegude kohta.
Kaebuse esitamisel tuleks lähtuda sellest, kelle töövaldkonda ühe või teise rikkumisega tegelemine kuulub. Näiteks avaliku korra rikkumisest (kaklus öösel maja ees) tuleb teavitada politseid, mitte aga linnavalitsust. Ümbrikupalga maksmise või salasigarettidega kaubitsemise kahtlustest tuleb teavitada Maksu- ja Tolliametit (24 h tasuta telefon 800 4444, [email protected]). Hulkuvast koduloomast tuleb aga teavitada kohalikku omavalitsust.
Liiklusõnnetuse korral, kui inimene on viga saanud või osapooled ei jõua kokkuleppele, helistage hädaabinumbril 112. Kokkuleppe saavutamisel tuleb viivitamatult pöörduda sõiduki kindlustusandja poole. Juhiseid liiklusõnnetuse korral käitumiseks saab Eesti Liikluskindlustuse Fondi veebilehelt.
Liiklusohtlikest olukordadest, teele langenud puust või viga saanud loomast teada andmiseks saab iga päev ja ööpäev läbi helistada riiklikule infotelefonile 1247.
Hädaabinumbril 112 tuleks helistada ka lähisuhtevägivalla või näiteks metsapõlengu korral. Samuti saab hädaabinumbrilt ja infotelefonilt 1247 teavet, mida ise probleemi lahendamiseks esmalt tegema peab või millise teise asutuse poole tuleb küsimuse või probleemi lahendamiseks pöörduda.
Riigiportaal eesti.ee ei jaga õigusabi, igapäevaelu õigusküsimustele aitab vastuseid leida õigusportaal Jurist Aitab ja HUGO.legal.
Seotud artiklid
Viited
- Väärteotrahvidest
- Kiiruskaameratrahvidest
- Tasuta õigusnõustamise portaal HUGO.legal
- Tasuta õigusabiportaal Jurist Aitab
- Riigi õigusabi koduleht
- Juristide liidu tasuta õigusabi
- Tasuta õigusabi pensionäridele
- Üliõpilaste õigusbüroo
- Õigusabi (justiitsministeerium)
- Abi- ja infonumbrid