Kriminaalhooldus on korraldatud nii, et see toetab kriminaalhooldusalust igapäevaeluga toimetulekul. Kohtumised kriminaalhooldusametnikuga on regulaarsed (toimudes kord nädalas kuni kord kuus või mõnikord ka harvem) ning need võivad toimuda kriminaalhooldusosakonna esinduses, veebipõhiselt või telefoni teel. Kohtumiste aja ja viisi osas arvestatakse võimalusel töö- ja koolikohustustega. Lisaks kohtumistele võib kriminaalhooldusametnik teha kodukülastusi, et paremini mõista elukeskkonda ja pakkuda sobivat tuge. Kriminaalhoolduse alguses on kohtumised tihedamad – see aitab üksteist tundma õppida ja seada ühised eesmärgid. Hiljem, kui kriminaalhooldusalusel läheb hästi ja ta täidab nõudeid ja kohustusi, muutuvad kohtumised harvemaks ning hooldusaluse iseseisvus kasvab.

Kriminaalhooldusportaal on veebikeskkond, mis toetab hooldusalust kriminaalhoolduse läbimisel. Portaali ja selle võimalusi tutvustab kriminaalhooldaja juba esimesel kohtumisel. Portaali kaudu saab:

• olla kursis kriminaalhooldusega seotud infoga,
• hallata oma kohustusi,
• tutvuda dokumentidega,
• vaadata oma õigusi ja kohustusi,
• näha koostatud ajakavasid (näiteks elektroonilise valve või üldkasuliku töö graafikut),
• näha tulevaste kohtumiste aegu,
• näha kriminaalhooldusametniku või teda asendava ametniku kontaktandmeid.

Kriminaalhoolduse alguses koostatakse kriminaalhooldusalusega koostöös hoolduskava – see on plaan, mis kirjeldab tegevusi kriminaalhoolduse perioodiks. Eesmärk on, et hoolduskava toetaks hooldusalust positiivsete muutuste tegemisel ja aitaks tal eluga paremini toime tulla.

Tavaliselt planeeritakse hoolduskava tegevused üheks aastaks, kuid täpne hoolduskava pikkus sõltub igast juhtumist eraldi. Hoolduskava arvestab kriminaalhooldusaluse isiklikke tugevusi, vajadusi, eesmärke, aga ka määratud kohustusi. Kriminaalhooldusalust kaasatakse aktiivselt kava koostamisse ning tal on vastutus selle täitmise eest. Hoolduskava valmib 25 tööpäeva jooksul esmakohtumisest. Kava vaadatakse regulaarselt üle ja kohandatakse vastavalt arengule – kui elus toimuvad muutused, muudetakse ka plaani.

Üldkasulik töö (ÜKT) tähendab, et vangistuse asemel panustab kriminaalhooldusalune ühiskonda tasustamata tööga. See on võimalus näidata vastutustunnet ja anda oma panus kogukonnale.

Vaata ÜKT-d tutvustavat video.

Töökoht valitakse koos kriminaalhooldusalusega, arvestades piirkondlike töövõimaluste, kriminaalhooldusaluse oskuste, kogemuse ja igapäevaeluga. Töö võib olla näiteks haljasalade korrashoid, abi hooldekodus või laonduses. Kriminaalhooldusametnik koostab töö jaotuskava, mis arvestab kriminaalhooldusaluse teiste kohustustega.

Töötundide arvu määrab kohus või prokuratuur. Kui hooldusalune osaleb samal ajal sotsiaalprogrammides või muudes riske vähendavates tegevustes, võib kriminaalhooldusametnik arvestada selle aja kuni neljandiku ulatuses töötundidest tehtuks.

Kui töö tegemisel tekib raskusi – näiteks tervislik probleem või muud takistused – peab hooldusalune andma sellest kriminaalhooldusametnikule kohe teada. Koos leitakse lahendus, näiteks kohandatakse ajakava või leitakse sobivam töökoht.

Elektrooniline valve on tähtajaline kohustus, mille ajal on kriminaalhooldusaluse liikumine piiratud ja kontrollitud. Elektroonilise valve ajal peab kriminaalhooldusalune järgima kokkulepitud ajakava. Kontroll toimub elektroonilise valve seadme kaudu. Kasutuses on kaks varianti:

• GPS-valve, mis jälgib liikumist kogu aeg nii hooldusaluse elukohas kui ka elukohast väljas,
• koduvalve, mis kontrollib hooldusaluse viibimist kodus.

Elektroonilise valve seadmed paigaldab ja eemaldab kriminaalhooldusametnik. Elektroonilise valve kohaldamiseks peab olema kriminaalhooldusaluse eelnev nõusolek ning sobiv elukoht elektroonilise valve kohaldamiseks.

Enne seadme paigaldamist selgitab kriminaalhooldusametnik kriminaalhooldusalusele elektroonilise valve eesmärki ja tingimusi. Samuti sõlmitakse varalise vastutuse leping ja koostatakse ajakava, mis arvestab inimese igapäevaseid ja põhjendatud liikumissoove (näiteks töö, kool, ravi, pood).

Kui kriminaalhooldusaluse elukorralduses toimuvad muutused – näiteks elukoha vahetus – tuleb sellest kriminaalhooldusametnikku aegsasti teavitada. Elektroonilise valve kasutamiseks uues elukohas on vaja:

• elukoha omaniku kirjalikku nõusolekut;
• kõigi täisealiste kaaselanike kirjalikku nõusolekut.

Elektroonilise valve tingimused on sätestatud justiits- ja digiministri määruses “Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord”.

Sotsiaalprogrammid aitavad kriminaalhooldusalusel paremini mõista oma käitumist ja arendada uusi oskusi. Kriminaalhoolduses on mitmeid sotsiaalprogramme, näiteks viha juhtimine, sotsiaalsete oskuste treening, liiklusohutusprogramm, pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine, eluviisitreening, „Õige hetk" ja „Uus suund".

Lisaks on võimalik osaleda lühisekkumistes või saada tuge välispartnerite kaudu – näiteks kohaliku omavalitsuse, Eesti Töötukassa või tervishoiuasutuste abil.

Sobiva programmi leidmisel aitab kriminaalhooldusametnik, kes lähtub kriminaalhooldusaluse vajadustest. Sotsiaalprogrammis osalemine võib olla määratud kohustus või kriminaalhooldusametniku soovitus, mis toetab kriminaalhooldusaluse arengut. Osa programme toimub grupis, osa individuaalselt. Programmide ajakava arvestab võimalusel igapäevaelu kohustustega – kui ajakavas tekib kattuvusi, siis koos kriminaalhooldusametnikuga leitakse sobiv lahendus.

Kriminaalhoolduse üks eesmärke on aidata kriminaalhooldusalusel paremini ühiskonnas toime tulla. Töö ja haridus on selle juures väga olulised. Kriminaalhooldusametnik arvestab kohtumiste planeerimisel võimalusel kriminaalhooldusaluse töö- ja kooligraafikut, et need omavahel ei seguneks.

Kui kriminaalhooldusalusel on vaja abi töö otsimisel, saab kriminaalhooldusametnik suunata teda Töötukassasse. Samuti aitab kriminaalhooldusametnik nõu ja suunamisega, kui on vaja tuge majandusliku olukorra parandamisel või muude igapäevaelu küsimuste lahendamisel.

Kui kriminaalhooldusalusele on määratud sõltuvusravi, saab ta professionaalset abi sõltuvusega toimetulekul ja vabanemisel. Kriminaalhooldusametnik aitab leida sobiva raviasutuse ja toetab selle läbimist. Raviasutuse leidmisel arvestatakse hooldusaluse individuaalset olukorda ja vajadusi.

Juhtumipõhiselt aidatakse teraapia, psühholoogi leidmisel. Need teenused osutatakse väljaspool kriminaalhooldust, kuid kriminaalhooldusametnik saab suunata ja nõu anda, kuidas abi saada.

Kui hooldusalusel tekib raskusi, on oluline sellest võimalikult varakult kriminaalhooldusametnikule teada anda. Rikkumise korral kuulab kriminaalhooldusametnik hooldusaluse võimalusel kõigepealt ära ja kaasab edasiste sammude planeerimisse.

Reageerimine sõltub olukorrast – määravad on rikkumise põhjus, varasem käitumine ja hetkeseis.

Võimalused on: 

• vestlus ja hoiatus koos täiendava kokkuleppega, mis aitab sarnaseid olukordi edaspidi vältida; 
• erakorraline ettekanne kohtule, mis võib tähendada kohustuste lisamist ja/või muutmist, 
• erakorralist ettekannet kohtule ettepanekuga käitumiskontrolli pikendada või äärmisel juhul karistuse täitmisele pööramist.

Kehtivaid hoiatusi saab olla kuni kaks. Mida varem teavitab hooldusalune raskustest, seda paremini saab kriminaalhooldusametnik teda toetada või rikkumist ennetada. Näiteks, kui hooldusalusel ei ole võimalik tulla kokkulepitud kuupäeval kohtumisele, peab ta andma sellest aegsasti teada – siis saab ta kriminaalhooldusametnikuga kokku leppida uue kohtumise aja.

Kohtumised kriminaalhooldusaluse ja kriminaalhooldusametniku vahel toimuvad regulaarselt, enamasti kriminaalhooldusosakonna esinduses. Lähedased peaksid julgustama oma lähedast kohtumistel käima ja kohustusi täitma – see aitab tal kriminaalhooldust edukamalt läbida. Vajadusel teeb kriminaalhooldusametnik koostööd ka pereliikmete ja teiste lähedastega ning võib neid kaasata vestlustesse ja võrgustikutöösse.

Kodukülastused on loomulik osa kriminaalhooldustööst, need aitavad pakkuda sobivat tuge. Kodukülastus võib toimuda ka siis, kui hooldusalusega ei õnnestu muul viisil ühendust saada.

Elektrooniline valve. Kui hoolusalusele on määratud elektrooniline valve, puudutab see ka tema pereliikmeid. Oluline on teada, et elektroonilise valve kohaldamiseks on vajalik kõigi samas eluruumis elavate täiskasvanute kirjalik nõusolek. See tähendab, et nõusolekut küsitakse enne, kui tehakse otsus elektroonilise valve kohustuse määramiseks.

Kriminaalhooldusalusele koostatakse individuaalne ajakava, mis arvestab tema igapäevaelu ning mida ta peab järgima. Kui perel tekib vajadus elukohta vahetada, tuleb uue elukoha juures taas hankida kaaselanike nõusolek ja esitada vajalikud dokumendid.

Tugi perele. Kriminaalhooldusametnik saab vajadusel nõustada ka lähedasi ning suunata sobivate tugiteenuste juurde. Kui peres on lapsi, kelle heaolu vajab tähelepanu, tehakse koostööd kohaliku omavalitsuse sotsiaal- või lastekaitseteenusega.

Kannatanul on vangistusseaduse järgi õigus saada teavet karistuse alguse, kohtuotsusega määratud kohustuste täitmise ja kriminaalhoolduse nõuete täideviimise kohta.

Kriminaalhooldusametnik ei väljasta delikaatseid isikuandmeid (tervis, usulised vaated jms) ega muid andmeid, mille põhjal saab teha järeldusi selliste andmete kohta. Info saamiseks on kannatanul vaja esitada kriminaalhooldusametnikule kirjalik päring või kohtuda temaga isiklikult pöördudes kriminaalhooldusosakonda.

Kui hooldusalusele on määratud lähenemiskeeld koos elektroonilise valvega, siis kriminaalhooldusametnik kontrollib, et kriminaalhooldusalune kohtu määratud lähenemiskeeldu ei rikuks.

Kannatanul on õigus olla ära kuulatud ja saada tuge. Kui oled kogenud vägivalda, on sulle abiks ohvriabi teenused. Abi saad veebilehel palunabi.ee või helistades tasuta ööpäevaringsel ohvriabi kriisitelefonile 116 006. Kui tunned end vahetult ohustatuna, helista alati Häirekeskusesse numbril 112.

• Vangistusseadus
• Kriminaalhooldusseadus
• Karistusseadustik
• Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord
• Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord
• Sõltuvusravi ning karistusest tingimisi vabastamisel või vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatava narkomaania ravi ettevalmistamise ning täitmise ja järelevalve kord
• Seksuaalkurjategijate kompleksravi ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord