Erihoolekandeteenuseid saab kasutada täisealine inimene, kellel on psüühikahäire ja keda ei saa aidata muude sotsiaalhoolekande abimeetmetega.

Erihoolekandeteenuseid saab kasutada alates 18. eluaastast, kuid teenuse järjekorda võetakse alates 16. eluaastast. Seega, kui Sinu laps võiks vajada erihoolekandeteenust, siis on võimalik teenuse taotlemist alustada juba lapse 16. aastaseks saamisel.

Eestis on kolme liiki erihoolekandeteenuseid, mis jagunevad 11 erinevaks teenuseks. Erihoolekandeteenuseid on võimalik kasutada oma kodus elades või peresarnases grupis teenuseosutaja poolt pakutaval elamispinnal. Teenusevajadus sõltub sellest, milles ja kui palju Sinu laps abi ja tuge vajab. Oluline on ka see, kas abivajadus on ainult tegevustes või ka enda eest hoolitsemisel ning järelevalve tagamisel. Elades teenuseosutaja poolt pakutaval elamispinnal, saab laps käia kodus külas ning veeta pere, lähedaste ja sõpradega aega nagu iga teine täisealine laps, kes on kolinud kodust välja ja alustanud oma elu. 


Toetavad teenused – teenused, mis on suunatud inimestele, kes elavad oma kodudes (mõnel juhul ka teenuseosutaja poolt organiseeritud elamispinnal) eesmärgiga aidata inimesel oma igapäevaeluga toime tulla (sh õppida ja töötada). Inimest toetatakse ja juhendatakse vastavalt tema vajadustele koduste toimingute tegemisel, rahaasjade korraldamisel, töö otsimisel ja töötamisel, vaba aja tegevuste leidmisel jne, et ta saaks ühiskonnaelus võrdsetel alustel osaleda. 

Toetavad teenused jagunevad:

• Igapäevaelu toetamise teenus (IET) - kodus elavale psüühikahäirega täisealisele, kes vajab toetust ja abi igapäevaelu tegevustes.
• Igapäevaelu toetamise teenus autismispektri häirega inimesele (IETaut) - kodus elavale autismispektrihäire diagnoosiga täisealisele, kellel esineb pidev intensiivne äärmuslik kahjustav käitumine ja kes vajab seetõttu pidevat järelevalvet ning kes vajab abi enese eest hoolitsemisel ega tule toime igapäevalu toimingutega.
• Töötamise toetamise teenus (TT) - puuduva töövõimega psüühikahäirega täisealisele, kes vajab töö leidmiseks ja/või töötamise ajal pidevalt toetust ja juhendamist.
• Toetatud elamise teenus (TE) - psüühikahäirega täisealisele, kes suudab enda eest hoolitseda ja juhendamise korral toime tulla igapäevaelu toimingutega, kuid vajab toetust iseseisvalt elades.

Ülemineku teenused – teenused, mis on suunatud inimestele, kes ei vaja veel ööpäevaringset erihooldusteenust, kuid saavad teenust kasutada teenuseosutaja pinnal koos ööbimisega. Teenuste eesmärk on pakkuda juhendamist, abi, toetust ja järelevalvet ning lükata edasi ööpäevaringsetele teenustele minekut. Ühe ülemineku teenuse puhul on teenuse eesmärgiks ka lähedaste ja pereliikmete hoolduskoormuse vähendamine.

Ülemineku teenused jagunevad:

• Kogukonnas elamise teenus (KE) - psüühikahäirega täisealisele, kes tuleb toime enese eest hoolitsemisega ja suudab osaleda majapidamistöödes, kuid vajab päevasel ajal juhendamist igapäevaelu tegevustes ja toetust toitlustuse tagamisel ning elamiseks eluruumi.
• Päeva- ja nädalahoiuteenus (PNH) - mõõduka, raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega inimestele, kes vajavad suures mahus hooldust või järelevalvet, kuid kes saavad elada kodus koos oma lähedastega, käies vastavalt enda ja lähedaste vajadusele erihoolekandeteenust kasutamas.

Ööpäevaringsed teenused - teenused, mis on suunatud inimestele, kes vajavad igapäevaelus toimetulekuks pidevat kõrvalabi ja järelevalvet ning elavad seetõttu teenuseosutaja poolt pakutaval elamispinnal. Teenuste eesmärk on tagada turvaline elukeskkond ning arendada ja säilitada inimese iseseisvat toimetulekut. Teenustel tagatakse juhendamine ja kõrvalabi hooldustoimingutes, suhtlemisel, aja planeerimisel, vaba aja sisustamisel, õppimisvõimaluste leidmisel, tööoskuste kujundamisel ja töötegemise harjutamisel, terviseteadlikkuse kujunemisel jm).

Ööpäevaringsed teenused jagunevad:

• Ööpäevaringne erihooldusteenus (ÖE) - psüühikahäirega täisealisele, kellel on sotsiaalkindlustusameti poolt läbi viidud hindamise tulemusena tuvastatud ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadus, kes vajab abi enese eest hoolitsemisel ega tule toime igapäevaelu toimingutega ning kellele ei saa abi osutada teiste sotsiaalteenustega ja kes ei kasuta teisi erihoolekandeteenuseid.
• Ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektri häirega inimesele (ÖEaut) - autismispektrihäire diagnoosiga täisealisele, kellel esineb pidev intensiivne äärmuslik kahjustav käitumine ja kes vajab seetõttu pidevat järelvalvet, abi enese eest hoolitsemisel ega tule toime igapäevaelu toimingutega ning kellele ei saa abi osutada teiste sotsiaalteenustega ja kes ei kasuta teisi erihoolekandeteenuseid.
• Ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimesele (ÖT) - psüühikahäirega täisealisele, kellel on sotsiaalkindlustusameti poolt läbi viidud hindamise tulemusena tuvastatud äärmuslik abi- ja toetusvajadus (ööpäevaringne), kes vajab abi enese eest hoolitsemisel ega tule toime igapäevaelu toimingutega ning kellele ei saa abi osutada teiste sotsiaalteenustega ja kes ei kasuta teisi erihoolekandeteenuseid.
• Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga inimesele (ÖR) - inimesele, kellel on ebastabiilse remissiooniga raske, sügav või püsiva kuluga psüühikahäire ja kes vajab abi enese eest hoolitsemisel ega tule toime igapäevaelu toimingutega ning kellele ei saa abi osutada teiste sotsiaalteenustega ja kes ei kasuta teisi erihoolekandeteenuseid.
• Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumääruse alusel (ÖK) - psüühikahäirega täisealisele inimesele, kes tervisliku seisundi tõttu ei suuda püsivalt oma käitumisest aru saada või seda juhtida ning kes on endale ja/või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihoolekandeteenust saama ning varasemate teenuste kasutamine ei ole osutunud piisavaks või ei ole võimalik kasutada muid teenuseid. Otsuse teenuse vajaduse kohta teeb kohus, st teenusel viibimine on inimese tahtest olenematu (nõusolekuta).

Erihoolekandeteenuse taotlemiseks esita Sotsiaalkindlustusametile erihoolekandeteenuste taotlus.  Taotluse esitamiseks on viis võimalust – vali, milline neist on sulle mugavam:

• täida taotlus Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses
• täida taotlus riigiportaalis eesti.ee
• saada taotlus postiaadressil Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
• saada digiallkirjastatud taotlus e-posti aadressil [email protected]
• esita taotlus iseteeninduses "Suhtlus ja teavitused" kaudu
  
  Sotsiaalkindlustusamet menetleb erihoolekandeteenuste taotlust kuni 40 tööpäeva alates puudusteta taotluse ja muude dokumentide esitamisest. Peaspetsialist (teenusvajaduse hindaja) kontrollib terviseandmete põhjal teenusele õigustatust ja võtab Sinuga ühendust, et läbi viia lapse abi- ja toetusvajaduse hindamine (alates 16 eluaastast). Hindamisel selgitatakse välja, kas Sinu lapsele on vajalik erihoolekandeteenus või on vajalikud muud teenused (nt sotsiaalne rehabilitatsioon, KOV-i teenused), kasutades selleks täisealise abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendit. Hindamisel ei tuvastata tegevus- või osalusvõimet, vaid hinnatakse toimetulekut seitsmes eluvaldkonnas: sotsiaalsed suhted, füüsiline tervis, vaimne tervis, töötamine/ õppimine, vaba aeg, igapäevatoimingud, elukeskkond.

Alati ei ole soovitud teenuseosutaja juures vaba kohta või riigieelarves piisavaid vahendeid, et inimene teenusele suunata. Sellisel juhul võtab sotsiaalkindlustusamet inimese teenuse järjekorda ja väljastab järjekorrateate.

Infot järjekorras liikumise ja teenusele saamise kohta saad küsida peaspetsialistilt (erihoolekande järjekord). Kontakti leiad siit. 

Infot järjekorras liikumise ja teenusele saamise kohta saad küsida piirkondlikult teenuste konsultandilt. Kui Sinu lapsele on järjekorrateade väljastatud, saad sotsiaalkindlustusameti kodulehel jälgida, mitmes Sinu laps taotletud teenuse järjekorras on.

Kui Sinu laps asub kasutama erihoolekandeteenust, mille osaks on ka majutus ja toitlustus, siis tuleb tasuda omaosalus teenuse ajal kasutatava majutuse ja toitlustamisega seotud kulude eest. Sellisteks teenusteks on päeva- ja nädalahoiuteenus, kogukonnas elamise teenus ja kõik ööpäevaringsed erihooldusteenused.
 

Omaosaluse maksimaalne maksumus kehtestatakse iga-aastase riigieelarve seadusega, kuid kui majutamine ja toitlustamine toimub paremates tingimustes kui on õigusaktides nõutud, võib erihoolekandeteenuse osutaja võtta teenuse kasutamise eest maksimaalsest suuremat tasu.

Sotsiaalhoolekande seadus

Sotsiaalkindlustusamet - Erihoolekanne