Notari juures
Notari juures saab vara jagada koos abielu lahutamisega või eraldi toiminguna, juhul kui abielu lahutatakse näiteks perekonnaseisuasutuses. Vara jagamiseks sõlmitakse ühisvara jagamise leping. Notari juures saab ühisvara jagada vaid siis, kui lahutavad abikaasad on vara jagamises osas ühel meelel. Vara jagamiseks ja/või abielu lahutamiseks tuleb sobiva notari juurde broneerida aeg.
Vara jagamise toimingu käigus selgitab notar välja ühisvara koosseisu, nõustab abikaasasid vara jagamisega seotud küsimustes ning tõestab vara jagamise kokkuleppe. Juhul kui küsimus või probleem on notari kompetentsist väljas, juhendab notar, kelle poole tuleks pöörduda.

Ühisvara koosseis selgitatakse välja abielu lõppemise aja seisuga, seejärel määratakse kõigile esemetele, õigustele ja kohustustele hind ning jagatakse vara võrdsetes osades, juhul kui ei ole kokkulepitud teisiti, väärtuseliselt, mitte esemeliselt.

Kohtus
Üksmeele puudumisel vara jagamise osas on vaidlused võimalik lahendada kohtus. Selleks tuleb kohtule esitada hagiavaldus ning tasuda riigilõiv. Juhul kui teine abikaasa hagis avaldatud ühisvara jagamise viisiga ei nõustu, on tal võimalik esitada ühisvara jagamiseks vastuhagi.
Enne vara jagamist kohtus on vajalik välja selgitada ühisvara koosseis, sest kohtumenetluses saab jagada ainult neid esemeid, mille jagamist on nõutud hagis või vastuhagis.
Ühisvara jagamise taotluse võib kohtule esitada ka koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga.

Vastastikused kokkulepped
Juhul kui vara hulka ei kuulu kinnisvara või muud riiklikesse registritesse kantud vara, siis muu vara jagamise osas on abikaasadel võimalik omavahel kokku leppida ning notari poole pöördumine ei ole tingimata vajalik.
Kui abielu lahutades ühisvara ei jagata, siis jääb see vara lahutatud abikaasade ühisvaraks ja sellega saab tehinguid teha vaid ühiselt. Ühisvara jagamise lepingut võivad lahutatud abikaasad sõlmida ka peale abielu lahutamist.

Perekonnaseisuasutuses vara jagada ei saa, seal saab registreerida vaid abielu lahutuse.

Abielu lahutades on vajalik jagada abielu kestel tekkinud ühisvara. Ühisvaraks on nii esemed, õigused kui ka kohustused.

Ühised esemed ja varalised õigused
Abikaasade ühisvaraks loetakse esemed ja varalised õigused, mis omandatakse abielu kestel. Ühisvaraks on näiteks ühiselt soetatud kodu, mööbel aga ka abielu ajal registreeritud ettevõte.

Ühised kohustused
Lisaks soetatud esemetele loetakse ühiseks ka kohustused, mis on võetud abielu ajal. Siia alla kuulub näiteks ühise kodu soetamiseks võetud laenukohustus. Erandiks on kohustused, mis ei ole võetud perekonna huvides. Näiteks, liisinguga soetatud mootorratast, mida üks abikaasadest kasutab ainuisikuliselt, ei ole tõenäoliselt võimalik pidada perekonna huvides võetud rahaliseks kohustuseks ehk selle eest vastutab kohustuse võtnud abikaasa üksinda.

Muud varaliigid
Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused, sh investeerimiskontod, raha pangakontol jne.

Kas laste eest hoolitsemine annab mulle suurema õiguse ühisvara osas?
Varaühisuse varasuhte puhul jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Teenin abikaasast suuremat/väiksemat palka, kas tal on õigus nõuda poolt ühisvara?
Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Varaühisuse varasuhte puhul jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. See, et ühe abikaasa töötasu on olnud suurem kui teisel, ei mõjuta vara kuuluvust.

Tasun üksi abielu ajal soetatud kinnisvara laenumakseid, abikaasa rahaliselt ei panusta, kas tal on õigus kinnisvarale?
Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused, sh ostetud kinnisvara ja saadud töötasud. Varaühisuse varasuhte puhul jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. See, et laenumaksed tasutakse ühe abikaasa pangakonto kaudu ei mõjuta vara kuuluvust.

Varaühisuse varasuhte puhul ei kuulu ühisvara hulka kummagi abikaasa lahusvara, milleks on:

• isiklikud tarbeesemed;
• enne abiellumist kummagi abikaasa omandis olnud vara;
• abielu kestel tasuta käsutuse (nt kinke või pärimise) teel omandatud vara;
• lahusvara arvel omandatud vara (nt vara, mis on ostetud ühele abikaasale enne abielu kuulunud vara müügist saadud raha eest);
• kohustusliku pensionifondi osakud.

Informatsiooni ühisvara, eelkõige kinnisvara või muude riiklikesse registritesse kantud vara kohta, on võimalik leida näiteks:

• abieluvararegistrist (kehtiv varasuhe või abieluvaraleping);
• kinnistusraamatust (kinnisasjade ja seotud hüpoteekide kohta);
• liiklusregistrist (omanduses olevate sõidukite kohta);
• äriregistrist (seotud äriühingute kohta).

Ühisvara koosseisu välja selgitamise osas saab nõu küsida ka notarilt, kes muuhulgas aitab ka päringute tegemisega erinevatesse registritesse.

Ühisvara jagatakse sarnaselt kaasomandiga kolmel erineval viisil:

• jagades asi reaalosadeks,
• jättes asi ühele abikaasale, pannes talle kohustuse maksta teisele abikaasale omandi kaotuse eest hüvitist või
• müüa asi ning jagada saadav tulu abikaasade vahel võrdsetes osades.

Ühisvara jagamise viisi valik sõltub paljudest asjaoludest – näiteks, kas vara on võimalik reaalosadeks jagada ja milline on abikaasade majanduslik võimekus võtta üksinda üle ühisel kodul lasuv laenukohustus ja maksta teisele abikaasale poole ühisvara väärtuses hüvitist. Juhul kui need viisid võimalikud ei ole, siis tuleb ühisvara maha müüa, tasuda laenukohustus ja jagada ülejäänud müügitulu võrdsetes osades abikaasade vahel.

Üldjuhul, kui on abielu kestel on tekkinud ühisvara, siis tuleb see abielu lahutamisel jagada. Seda eelkõige olukordades, kus vara hulka kuulub kinnisvara või muud riiklikesse registritesse kantud vara. Vara ei ole vaja jagada näiteks juhul kui vara müüakse ning lepitakse kokku müügitulu jagamises.

Mis saab siis kui vara ei jagata?
Kui abielu lahutades ühisvara ei jagata, siis jääb see vara lahutatud abikaasade ühisvaraks ja sellega saab tehinguid teha vaid ühiselt. Ühisvara jagamise lepingut võivad lahutatud abikaasad sõlmida ka pärast abielu lahutamist.
Lisaks, juhul kui näiteks üks osapooltest soovib soetada omale vara veel enne lahutuse registreerimist, ja ei soovi, et see arvataks ühisvara osaks, on asjakohane sõlmida eelnevalt abieluvaraleping. Sama olukord kehtib ka juhul kui abikaasad kolivad lahku, kuid abielu ei lahuta. Ka siis tuleks üle vaadata oma kehtiv abieluvarasuhe ning vajadusel seda abieluvaralepinguga muuta. Abieluvaralepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda notari poole.

Ei. Seda aga vaid juhul kui vara hulka ei kuulu kinnisvara või muud riiklikesse registritesse kantud vara ning muu vara jagamise osas on abikaasad jõudnud vastastikkusele üksmeelele. Sellisel juhul piisab vaid abielu lahutamisest perekonnaseisuasutuses või notaris.
Ühisvara jagamise leping on abikaasadel mõistlik kindlasti sõlmida abielulahutuse korral, kuna abielulahutus ise ei muuda ühisvara lahusvaraks. Seadus näeb ette, et ühisvara jagamise leping peab olema notariaalselt tõestatud üksnes juhul, kui abikaasad soovivad jagada neile ühiselt kuuluvat kinnisasja (näiteks kinnistut, korteriomandit) või muud vara mille omandiõiguse üleminekuks on ette nähtud notariaalselt tõestatud vorm (näiteks osaühingu osa, hooneühistu liikmesust).

Jah, ka koduloomade jagamise osas on vajalik abikaasadel jõuda vastastikkusele kokkuleppele.

Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõppemisel tasaarvestatakse kummagi abikaasa varale lisandunud osa ning jagatakse see lisandunud vara abikaasade vahel võrdselt. See tähendab, et abielu kestel vähem teeninud abikaasa saab teiselt abikaasalt nõuda rahas (mitte esemetes) poole selle vara väärtusest, mille võrra teine on rohkem rikastunud.

Näiteks, juhul kui mehe varale on abielu kestel lisandunud 100 000 eurot ning naise varale 75 000 eurot, siis on mehe vara kasv lahutamise hetkel 25 000 eurot suurem kui naise vara. Seega naisel on õigus nõuda pool 25 000 eurost ehk 12 500 eurot.

Lisandunud osa tasaarvestamine tagab majanduslikult nõrgemale abikaasale varasuhte lõppemisel suuremad tagatised, samas on abikaasadele tagatud varaline iseseisvus, sest vara kuulub sellele abikaasale, kes vara omandas.

Notari juures
Vara jagamise toiming notari juures on tasuline. Toimingu tasu on sõltuv tehinguväärtusest ning selle määramisel on aluseks notariaaltoimingu objektiks oleva asja või õiguse väärtus toimingu tegemise ajal (vara jagamise lepingu esemeks oleva vara väärtus). Notari tasu määratakse vastavalt Notari tasu seadusele, registrikannete (näiteks kanded kinnistusraamatus ja äriregistris) eest määratakse riigilõiv vastavalt Riigilõivu seadusele.

Täiendavat informatsiooni on võimalik leida Notarite Koja kodulehelt.

Kohtus
Kohtusse pöördumisel tuleb tasuda hagiavalduselt riigilõivu 350 eurot. Lisaks lisanduvad ka juriidilise abi kulud.

Perekonnaseadus

Asjaõigusseadus

Abieluvararegistri seadus

Tsiviilkohtumenetluse seadustik

Notari tasu seadus

Perekonnaõigus (Justiitsministeerium)

Abikaasade varalised suhted (Jurist Aitab)

Perekonnaõiguslikud toimingud (Notarite Koda)

ELi liikmesriikides (portaal Your Europe)