Järgmisel nädalal algab Lätis Adaži polügoonil Scoutspataljoni õppus Gungnir, kus pataljon kontrollib kompanii taseme lahinglaskmistega oma üksuste valmidust.Üle nädala kestva õppuse esimeses faasis liiguvad üksused koos tehnikaga homme ja ülehomme Eestist Lätti. Õppuse aktiivne faas algab 23. aprillil, kui nelja päeva jooksul harjutatakse lahinglaskmiste raamistikus soomusjalaväekompaniide kaitsvaid ning ründavaid tegevusi. „Õppuse korraldamine on esitanud kaks peamist väljakutset. Soovime lõimida kõik üksused pataljoni raamistikus ühendrelvaliigi laskmiseks ning teisalt luua laskvale isikkoosseisule võimalikult realistlik situatsioon selliselt, et ülematel oleks piisavalt väljakutseid, kuid ohutustehnika ei kannataks,“ ütles Scoutspataljoni väljaõppeülem major Mattias Puusepp eesootava õppuse raskuspunkte kirjeldades. „Kuna õppusele on kaasatud tavapärasest rohkem lahingtoetusüksusi, siis ootan ennekõike seda, et jalaväekompaniide ülemad suudaksid need üksused oma lahingplaani lõimida selliselt, et nende manöövrid oleksid toetatud ja osalejad saaks hea koostöökogemuse ning oskuse lahingtoetusüksusi kasutada,“ lisas major Puusepp. Soomusjalaväekompaniide tegevust toetavad õppusel Belgia lahingugrupi tankitõrje-, pioneeri- ning miinipildujaüksus, Viru jalaväepataljoni miinipildujarühm ja õhutõrjepataljoni kaitseväelased. Meditsiinilise toetuse tagab tagalapataljoni meditsiinirühm ning lahinglaskmiste korraldamist toetab ka toetuse väejuhatuse sihtmärgimeeskond. Kaitseväe tehnikast on õppusele kaasatud Scoutspataljoni lahingumasinad CV-9035, soomustransportöörid Sisu ning pioneeritank ja sillatank. Belgia kontingent viib Adažisse lahingumasinad Piranha ning pioneeri- ja sillatanki. Kokku võtab õppusest osa ligi 500 Eesti ja üle 100 Belgia kaitseväelase. Õppusel osalevate üksuste kolonnid liiguvad Lätti 20. ja 21. aprillil marsruudil Tapa-Mäo-Paide-Pärnu-Ikla-Kadaga.

Ligi viis kuud Aafrikas Malis välisoperatsioonil teeninud jalaväerühm Estpla-28 ja rühma toetuselemendi liikmed jõudsid täna tagasi koju.Eesti kontingendi vanema kapten Edgar Pau sõnul täitis üksus eeskujulikult neile püstitatud väekaitseülesandeid. „Rühm teenis oma rotatsiooni jooksul kahe erineva prantsuse kontingendi alluvuses ning koostöö mõlema üksusega sujus hästi,“ ütles kapten Pau. Estpla-28 teenistus Malis mässutõrjeoperatsioonil Barkhane algas eelmise aasta novembris, kui üksus võttis vastutuse üle jalaväerühmalt Estpla-26, mis oli esimeseks Eesti üksuseks Prantsusmaa juhitaval operatsioonil. Teenistuse käigus avanes rühmal võimalus töötada koos nii Prantsuse-Saksa ühisbrigaadi kui ka 2. merejalaväe rügemendi võitlejatega, kellega jätkab Malis koostööd uus Eesti jalaväerühm Estpla-30. Estpla-28 patrullis oma rotatsiooni  jooksul Gao linnas ja selle lähiümbruses 14 korda, Gao baasi kiirvalmidusüksust mehitati 42 korda ja baasi pääslaid ning valveposte mehitati 32 korda. Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitav operatsioon Saheli regioonis, mille eesmärk on toetada viie riigi (Mali, Mauritaania, Burkina Faso, Nigeri ja Tšaadi) valitsuse võitlust Euroopasuunalise ebaseadusliku immigratsiooni, inimkaubandusega ning takistada islamiäärmuslaste tegevust regioonis.

President Kersti Kaljulaid kohtus täna Moskvas Vene Föderatsiooni president Vladimir Putiniga. Kohtumise peateemadeks olid kahe riigi omavahelised suhted, majanduskoostöö ning laiem rahvusvaheline olukord.  „Õigem on rääkida teineteisega kui teineteisest ja see on ka põhjus, miks tänane kohtumine toimus,“ ütles president Kaljulaid pärast kohtumist ning lisas, et oluline on rääkida isegi siis, kui on juba ette teada, et mõnedes küsimustes on põhimõttelisi eriarvamusi. „Aga kahe naabri suhetes on alati ka teemasid, kus meie huvid langevad kokku ning kus me saame midagi ära teha oma inimeste ja ettevõtete jaoks.“

Riigikogu juhatus kinnitas alatiste komisjonide koosseisud ja Riigikogu esimees kutsus kokku nende esimese istungi esmaspäeval, 29. aprillil kell 11. Esimesel istungil valivad komisjonid endale esimehe ja aseesimehe . Link uudisele: Riigikogu juhatus kinnitas alatiste komisjonide koosseisud

Esmaspäev, 22. aprill Sündmused Kell 13 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas avab parlamendi sajandale aastapäevale pühendatud rändnäituse „Riigikogu 100“ (Kuberneri aed). Kell 23 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas võtab vastu Toompeale jõudva jüriöö märgutule, millest läidetakse 120 küünalt Asutava Kogu liikmete mälestuseks (Kuberneri aed). Teisipäev, 23. aprill Sündmused Kell 9 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas […] Link uudisele: Riigikogu eelinfo 22. – 28. aprillini

18.04.2019. Justiitsministeerium kuulutas välja riigihanke lapse vajadustele vastava miinimumelatise analüüsi läbiviimiseks. “Lahku läinud vanemate lapsed ei tohiks oma elukvaliteedis olla halvemal positsioonil kui oma mõlema vanemaga koos elavad lapsed. Seetõttu on meile oluline, et ka lastele makstav elatis vastaks nende tegelikele vajadustele. Praegu puudub Eestis selge arusaam, kuidas neid vajadusi hinnata ning milline peaks olema kõiki olulisi faktoreid arvestav miinimumelatise arvutamise metoodika,” ütles justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Andra Olm. Uuringu eesmärgiks ongi töötada välja selline arvutuskäik, mis põhineks ühelt poolt kasvatus-, majandus-, sotsiaal-, toitumis- ja teiste teadlaste soovitustele laste kasvatamisel ning teisalt leibkondade tänastele tegelikele kulutustele ja laste vajadustele. Uuringu tulemusel selguv metoodika peaks arvestama elukallidusega, st olema seotud näitajatega, mis on ajas muutuvad. Metoodika alusel peab olema võimalik teatud regulaarsusega elatise miinimumi arvutada, võttes arvesse näitajaid, mis on vajalikud lapse toimetuleku tagamiseks ning samas piisavalt kergelt leitavad, et elatise miinimumi vajadusel konkreetse pere või riigi üldise majandusliku olukorra muutumisel ümber arvutada. „Eelduseks on, et miinimumelatis oleks kooskõlas Eesti elustandardiga. Pakkujalt oodatakse soovitusi elatise miinimumi arvutamise valemite osas ning selgitusi selle osas, mis on iga mudeli tugevused ja nõrkused,“ märkis Olm. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 6.05.2019 kell 15. Lisainfo hanke ja selle tingimuste kohta on leitav riigihangete registrist. Statistikaameti 2014. aasta andmetel moodustasid kõikidest alla 18-aastaste lastega leibkondadest üksikvanemaga leibkonnad veerandi. Statistika näitab, et elatise kättesaamisega on probleeme igal neljandal üksikvanemal. Hetkel kehtiva korra järgi peab ühe lapse igakuine elatis olema vähemalt pool vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 2019. aastal on miinimumelatise suuruseks 270 eurot ühe lapse kohta kuus.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Eesti Reformierakonna fraktsiooni 18. aprillil esitatud Riigikogu otsuse "Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse ühtseks ja eestikeelseks muutmiseks" eelnõu (2 OE). Link uudisele: Menetlusse võeti eelnõu Eesti alus- ja koolihariduse ühtseks ja eestikeelseks muutmiseks

Eelmisel nädalal alanud suurtükiväepataljoni õppekogunemisel osalevad reservväelased ning pataljoni ajateenijad harjutasid eile 155mm haubitsa FH 70 lahinglaskmistel põhirelva käsitsemisoskust, andes tuld pea 9 kilomeetri kaugusel asuvate sihtmärkide pihta.„Mehed ja naised saavad väga hästi hakkama, pealt vaadates on väga raske vahet teha, kes on alles riigikaitsmise oskusi õppimas ning kelle ajateenistusest on möödas juba aastaid. Reedab ehk vaid vanus ning soeng-habe. Reservväelaste motivatsioon on kõrge, nad on tegusad, teotahtelised ning vastupidavad,“ ütles suurtükiväepataljoni ülem kolonelleitnant Arbo Probal. Tänavusel õppekogunemisel osalevad nii reservväelased, kelle ajateenistus lõppes alles eelmise aasta detsembris, kui ka need, kelle reservteenistus algas juba kuus aastat tagasi. „Ma väga ootasin seda kutset ning võimalust taas vanu kamraade näha ning relva lasta. Et asjad ei ununeks ning kui peaks reaalne vajadus tekkima, tulla kohale ning asuda võitlusesse Eesti eest. Siin on väga lahe, meie läbisaamine on hea, koostöö sujub ning lasud on pihtas,“ ütles juba pea kuus aastat reservteenistuses olev reamees Alder Maninen. Suurtükiväepataljoni reservõppekogunemine on tinglikult jagatud kolmeks etapiks. Õppekogunemise esimesel päeval harjutati pataljoni formeerimist. Pärast seda liikus üksus kaitseväe keskpolügoonile, kus reservväelased said meelde tuletada ajateenistuses omandatud oskusi ning käsitulirelvade käsitsemist. Teisipäeval algasid 155mm haubitsa FH70 lahinglaskmised ning eile liikusid reservväelased edasi Ida-Virumaale, kus lihvivad erinevaid taktikalisi oskusi, tegutsemist brigaadiraamistikus ning koostööd teiste brigaadi üksustega. Reservõppekogunemine kestab 21. aprillini, kokku osaleb lahinglaskmistel üle 500 kaitseväelase. Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59328

XIV Riigikogu on moodustanud käesoleval ajal 50 parlamendirühma ja 35 toetusrühma. Link uudisele: Riigikogus moodustati kuus parlamendirühma ja kaks toetusrühma

Keskkonnaministeerium manitseb suure tuleohu tõttu looduses tuld vaid selleks ettenähtud kohtades ning tuletab meelde, et keelatud on ka lõkkes jäätmeid põletada. Lisaks muudele ohtudele saavad tules hukka väikesed metsloomad, kahepaiksed, linnud ja roomajad.   Kõik uudised Keel EST