Sotsiaalministeerium saatis teistele ministeeriumidele ja kohalikele omavalitsustele kooskõlastamiseks uue rahvatervise seaduse eelnõu. Rahvatervise seadusega pannakse paika rahvatervise valdkonna üldine korraldus ning nõuded ja piirangud rahvastiku tervise kaitseks. Alates 1995. aastast senini kehtiv rahvatervise seadus asendatakse uue terviktekstiga. Eelnõuga on kavas muu hulgas keelustada solaariumi- ja tätoveerimisteenus alaealistele, ülekaalulisust soodustavate toitude müük lasteasutustes ning seada piirangud ilusüstide tegemisele. „Rahvatervise seadus on inimest ning tema füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu väärtustav õigusakt, mis rõhutab ühe meie olulisima vara – tervise tähtsust,“ ütles sotsiaalministeeriumi tervisala asekantsler Maris Jesse. „Uus seaduse terviktekst sõnastab senisest selgemalt erinevate asutuste ja osaliste vastutuse ohutu ja tervist toetava elukeskkonna kujundamisel ja aitab luua ühtset arusaama selle valdkonna korraldusest.“ Eelnõuga ajakohastatakse kohaliku omavalitsuse ülesandeid rahvatervise valdkonnas. „Rahvatervise valdkonnas tulemuste saavutamiseks on oluline kohalike omavalitsuste roll, motivatsioon ja valmisolek elanike tervise eest hea seista. Uue seadusega rõhutatakse kohalike omavalitsuste vastutust ning võimalusi elukeskkonna kujundamiseks selliselt, et see oleks elanike tervist, heaolu ja turvalisust soosiv,“ ütles Jesse. Rahvatervise seaduse alusel kehtestatakse 15 rakendusakti, millega sätestatakse muuhulgas täpsemad nõuded tervise kaitse tagamiseks lasteasutustes ja hoolekandeasutustes, nõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele, nõuded toitlustamisele ja toiduvalikule lasteasutustes, nõuded toitlustamisele tervishoiu- ja hoolekandeasutustes jne. Rahvatervise seaduses reguleeritakse vaid neid rahva tervise kaitse seisukohast vajalikke nõudeid ja piiranguid, mis on teiste õigusaktidega katmata. Olulisemate sisuliste muudatustena on seadusega plaanis: keelata solaariumi- ja tätoveerimisteenuse osutamine alaealistele. Maailma Terviseorganisatsioon on lisanud solaariumi esimese grupi kantserogeenide hulka, mis tähendab, et selle seos vähki haigestumisega on teaduslikult tõestatud. Tätoveerimisega seotud terviseoht tuleneb eelkõige tätoveerimisel kasutatavatest värvidest, mis võivad sisaldada raskemetalle ja erinevaid orgaanilisi ühendeid, mis võivad omada tervisele negatiivset mõju. Piirangute eesmärk on kaitsta lapsi teenuste eest, mis võivad suurendada eelkõige vähki haigestumise riski; seada piirang nn invasiivsetele kosmeetikuteenustele, mille käigus läbistatakse nahka (v.a kehaaugustamine) ning mille teostamisega kaasneb oluline terviserisk, lubades neid edaspidi osutada vaid tervishoiutöötajatel. Sellised teenused on näiteks ilusüstid ja mesoteraapia, sügav keemiline koorimine ning mikronõelumine; keelata madala toiteväärtusega ja kõrge energiasisaldusega toitude müümine lasteaedades ja koolides, kus õpivad peamiselt lapsed. Piirangu eesmärk on muuta laste haridusasutustes asuvate müügikohtade sortimenti senisest enam tervist toetavaks ning mõjutada seeläbi laste toitumisharjumusi ja -käitumist. „Teadusuuringud näitavad, et solaariumikülastajatel on 74% suurem tõenäosus haigestuda melanoomi kui inimestel, kes solaariumi ei kasuta. Maailma Terviseorganisatsioon on soovitanud solaariumi kasutamise alaealistele keelustada ja mitmed riigid on seda soovitust ka järginud,“ ütles Jesse. „Keelustamise vajadusele on tähelepanu juhtinud ka Eesti nahaarstid.“ Näiteks on Euroopas alla 18-aastastel solaariumi kasutamine keelatud Prantsusmaal, Suurbritannias, Saksamaal ja Hispaanias. Tätoveerimine on alaealistel keelatud näiteks Taanis, Prantsusmaal, Rumeenias, Rootsis ja Suurbritannias. Sarnane praktika, kus invasiivseid kosmeetikuteenuseid võivad osutada vaid tervishoiutöötajad, kehtib ka näiteks Prantsusmaal ja Taanis. „Koolipuhvetites ja müügiautomaatides pakutav mõjutab oluliselt laste toiduvalikuid ja toitumisharjumusi. On koole, kus pakutava tervislikkusele on enam tähelepanu pööratud, kuid kahjuks senini mitte kõikjal,“ ütles Maris Jesse. „Seepärast sisaldab eelnõu ka ettepanekut piirata laste ülekaalulisuse teket soodustavate toodete müüki lasteasutustes.“ Uuringutes on leitud, et kooli toidukeskkonna muutmine võib avaldada positiivset mõju laste toitumiskäitumisele. 2016. aastal läbiviidud uuringust selgus, et Eesti koolide territooriumidel olevates kohvikutes ja müügiautomaatides pakuti kõige enam müügiks maiustusi (59,5%), mahlajooke (54,4%), võileibu (53,9%) ja karastusjooke (50,2%). Puuvilju pakkusid müügiks vaid 24% ja köögivilju 16% müügikohtadest. Uus seadus on plaanitud jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril. Kõik uudised Keel EST

Veel selle nädala lõpuni on võimalik esitada sisseastumisdokumente kõrgemasse sõjakooli rakenduskõrgharidust pakkuvatele maaväe, mereväe või õhuväe erialadele.„Ootame kõrgemasse sõjakooli eelkõige aktiivseid ja mõtlevaid inimesi, kellel on huvi panustada riigikaitsesse. Omalt poolt pakume mitmeid hüvesid, eelkõige töö stabiilsust ning kõrgel tasemel ettevalmistust tulevaseks teenistuseks,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülema ülesannetes kolonelleitnant Avo Veske. Sisseastumise infosüsteemis (SAIS) saab dokumente esitada kuni 3. juulini. Maa-, mere- ja õhuväe põhikursuste õppesuundadele on praeguseks esitatud 48 avaldust ning tänavu võetakse vastu kuni 70 õppurit maaväe õppesuunale. Maaväe erialale edukalt kandideerinud alustavad õpingud sel aastal, õhu- ja mereväe õppesuunad avatakse edukatele kandidaatidele 2018/2019. õppeaastal. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel lähtudes akadeemilisest testist ja kutsesobivusvestluse tulemustest. Tänavu ei hinnata füüsilise ettevalmistuse testi läbimist paremusjärjestuse osana, küll aga tuleb test sooritada tegevteenistusse astumise nõudena. Need, kes on testi viimase 180 päeva jooksul läbinud, saavad lasta arvestada saavutatud tulemust. Kõrgema sõjakooli lõpetajatele on tagatud töökoht kaitseväes. Õppivatele kadettidele on tagatud ka tasuta meditsiiniline abi ja elamispind kõrgema sõjakooli ühiselamus, samuti saavad kadetid igakuise palgana alates 650 eurot.Täpsem teave sisseastumistingimuste ja vastuvõtukatsete kohta on kõrgema sõjakooli kodulehel www.sojakool.ee/sisseastujale. Täiendavaid küsimusi on võimalik esitada e-posti aadressil sojakool@mil.ee või telefonil 717 6300. Sisseastumiskatsed kõrgemasse sõjakooli toimuvad sel aastal 17.-20. juulini.Kõrgema Sõjakooli põhikursuse lõpetaja saab rakenduskõrghariduse sõjaväelises juhtimises ning talle omistatakse nooremleitnandi auaste. Nooremohvitseride teenistus jätkub pärast kooli lõpetamist maaväe, mereväe või õhuväe üksustes.

26.06.2017. 27. juunil kohtuvad Tallinnas ELi liikmesriikide ja institutsioonide parema õigusloome juhid, et arutada valdkonna põhimõtteid, samuti edulugusid ja kitsaskohti. Konverents paneb aluse parema õigusloome alastele tegevustele Eesti ELi Nõukogu eesistumise ajal. „Eestis lähtume põhimõttest, et uut õigust tuleb luua ainult siis, kui õiguslik sekkumine on tingimata vajalik ja muid sobivaid meetmeid ei ole enam võimalik rakendada. Sedasama peame püüdma tegudes näidata ka Euroopa Liidu suunal ja eesistujana seisma veelgi aktiivsemalt selle eest, et hea õigusloome põhimõtetele pöörataks kõrgendatud tähelepanu kõigis nõukogu töörühmades,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Konverents on traditsiooniks saanud parema õigusloome direktorite võrgustiku kohtumine, mida korraldatakse juba üle viieteistkümne aasta ning mille kokku kutsujaks on ELi Nõukogu eesistuja, seekord 1. juulil eesistumist üle võttev Eesti. Konverentsil võetakse erilise tähelepanu alla mõjude hindamine, kaasamine ning digilahenduste kaudu ettevõtete ja kodanike elu lihtsustamine, samuti hea õigusloome põhimõtete rakendamine muutunud oludes, näiteks jagamismajanduse reguleerimise kontekstis. Parem õigusloome (ingl k. better regulation, eesti keeles enam tuntud kui hea õigusloome) on õigusloome kvaliteeti tähistav üldnimetaja. Parema õigusloome põhimõtete kohaselt peab hea seaduse loomiseks olema toimunud sisuline ja huvirühmi ära kuulav arutelu, otsused peavad põhinema tõenduspõhistel andmetel ja kaasnevad mõjud olema analüüsitud. Lisaks tuleb püüda vähendada tarbetut bürokraatiat ja võtta kasutusele lihtsustamist võimaldavaid lahendusi, sealhulgas e-lahendusi. Euroopa Liidu kontekstis on parem õigusloome tihedalt seotud ettevõtlusega ja konkurentsivõime tõstmisega. Sellest vaatenurgast käsitletakse teemasid ka konverentsil. Samuti jookseb konkurentsivõime arendamise joon läbi Eesti paremat õigusloomet puudutavatest alusdokumentidest, näiteks riigi õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018 või justiitsministeeriumis 2015. aastal välja töötatud õigusloome mahu vähendamise kava (406.84 KB). 27. juunil toimuvast konverentsist võtavad osa kõikide ELi liikmesriikide ja institutsioonide parema õigusloome juhid, kelle kujundada on peamised parema õigusloome poliitikate suunad, samuti eksperdid OECD-st kui organisatsioonist, mis on parema õigusloome rahvusvahelise standardi seadja. Kokku on Tallinna oodata ligikaudu 90 osalejat.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi kokkuvõtteid kevadistungijärgu tööst, mis fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul kujunes väga pingeliseks ja töiseks. Kokku esitati 45 infotunni küsimust, 12 kirjalikku küsimust ministritele, samuti 12 arupärimist. Esitati 12 eelnõud ja hulgaliselt parandusettepanekuid erinevatesse seadustesse:  Liiklusseaduse muutmise seadus (399 SE) – algatajad Riigikogu liikmed  Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatamaks […] Link uudisele: EKRE fraktsioon tegi kokkuvõtteid kevadistungijärgu tööst

Taotlusvooru „Eesti kirjandus“ toetused on jagatud. Kokku jagus toetusi 24 148 euro ulatuses. Suurima summa, 4975 eurot sai Eesti Emakeeleõpetajate Selts ettevõtmise „Kohtumised kirjanduslikul ristteel“ elluviimiseks. Ligi 4700 eurot määrati Eesti Kirjanduse Teabekeskusele väliskirjastajate Eesti-visiidi toetusena. Jätkuvad eesti kirjandust tutvustavad ja populariseerivad ettevõtmised ning meie kirjanduse rahvusvahelistumist toetavad tegevused. Tutvu tingimuste ja toetuse saajatega lähemalt siin.

Kell 11:00 riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert kohtus Tapa sõjaväelinnakus paikneva NATO pataljoni lahingugrupi Briti üksuse kaitseväelastega. Link uudisele: Kohtumine Briti kaitseväelastega

Kell 11 – riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert kohtub Tapa sõjaväelinnakus paikneva NATO pataljoni lahingugrupi Briti üksuse kaitseväelastega. Kell 11 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa avab EV100 Noorte Maapäeva kogunemise. Sõnavõtud teevad riigisekretär Heiki Loot ja Riigikogu liige Heidy Purga (Valge saal). Kell 13 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa avab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise raames […] Link uudisele: Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 26. juuniks

Riigikogu esimees Eiki Nestor asetas täna Rakveres Vabadussõja võidusamba jalamile pärja ning pidas kõne. Nestor meenutas oma sõnavõtus sõdurite vaprust ja tänas neid, kes 1919. aastal Võnnu lahingus Eesti vabaduse eest võitlesid. Link uudisele: Nestor: koos oleme tugevad, koos oleme vabad

Täna Miinisadamas peetud tseremoonial määras mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska miinijahtija Admiral Cowani uueks komandöriks vanemleitnant Ardo Riiboni."Admiral Cowan on nelja ja poole aasta jooksul kaptenmajor Tanel Leetna juhtimise all Eesti mereväge väga väärikalt esindanud ning olnud alati valmis paindlikult ülesandeid võtma ja neid lahendama," ütles mereväekapten Jüri Saska. "Soovin, et meeskond toetaks oma uut komandöri samaväärselt ja et Admiral Cowani paindlikkus ning valmisolek säiliksid." Vanemleitnant Ardo Riibon teenib mereväes alates 2003. aastast. Ta on olnud komandöri abi miinijahtijatel Ugandi ning Admiral Cowan. Lisaks on ta teeninud mereväe laevadel Sulev, Vaindlo, Wambola ja Sakala ning olnud operatsioonideohvitser kunagises Balti riikide ühises miinitõrjeüksuses BALTRON. Ta on õppinud Rootsi mereväeakadeemias ja Belgia-Hollandi miinisõjakoolis. "Lähen uutele ülesannetele vastu kindla tundega, sest laeva meeskond on mulle juba tuttav. Olen ka varasemalt sama laevaklassi peal teeninud ning osalenud mitmel korral komandöri abina NATO 1. alalises miinitõrjegrupis," ütles vanemleitnant Ardo Riibon. Admiral Cowan on esimene kolmest Eesti mereväele Suurbritanniast soetatud Sandown-klassi miinijahtijast, tema sõsarlaevad on miinijahtijad Sakala ja Ugandi. Igal mereväe laeval on oma sõpruslinn ja Admiral Cowanil on 2008. aastast sõprusleping Kuressaarega. Admiral Cowanile paigaldatud hüdrolokaatori ehk sonariga saab avastada ning klassifitseerida ankru- ja põhjamiine. Seejärel saab pardal oleva Seafox süsteemi allveerobotiga või tuukritega miini identifitseerida ning kahjutuks teha.

Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras kohtus Poolas kolleegidega Balti ja Visegradi riikidest ning Ukrainast, et arutada omavahelist kaitsekoostööd ning Ukraina toetamist.„Kolme Balti ja nelja Visegradi riigi omavaheline tihe kaitsealane koostöö NATO liikmetena on tänases julgeolekusituatsioonis kriitilise tähtsusega kogu alliansi kaitse jaoks, millel oluliseks osaks on Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse paigutatud ning nende riikide kaitsevägedesse integreeritavad NATO lahingugrupid,“ ütles kindral Riho Terras. „Alliansi liikmete julgeoleku tagamine ei saa toimuda omaette vaakumis ainult üksteise toetamise näol ja seetõttu otsustasime kohtumisel ka edaspidi jätkata Ukraina toetamist .“  Krakovis peetud arutelul osalesid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Ungari, Slovakkia ja Ukraina kaitsevägede esindajad. Käesolevast aastast paiknevad Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas alliansi julgeoleku tugevdamiseks mõeldud NATO lahingugrupid. Visegradi grupi riikidest tuleb sel suvel Eestisse harjutama Ungari jalaväekompanii. Eesti on Ukrainat toetanud nii sõja- ja katastroofimeditsiini alase väljaõppega kui ka kohapeal Ukraina kaitseväelasi sõjaliselt välja õpetades.