Hiina Rahvavabariigi kultuuriminister Luo Shugang ja Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene allkirjastasid täna, 22. septembril Eesti ja Hiina kultuuriministeeriumide koostööprogrammi aastateks 2018 kuni 2022. Hiina kultuuriminister võttis vastu kutse külastada tuleval aastal Saaremaa ooperipäevi, kui festivalil astub külalisetendustega üles Shanghai ooperiteater. Eesti ja Hiina kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö alusleping kehtib juba 1993. aastast. Ministeeriumide uuendatud koostööprogramm allkirjastati III Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kultuurifoorumil Hangzhous, kus viibitakse Hiina Rahvavabariigi kultuuriministri Luo Shugangi kutsel. Samas toimub Hiina ning Kesk- ja Ida Euroopa koostööformaadi EL 16+1 kultuuriministrite kohtumine. Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene ütles, et koostööprogrammi uuendamine toob mõndagi uut ka sisulisse koostöösse riikide vahel. „Näiteks on lisandunud artikkel, mis käsitleb eri valdkondade ekspertide osalemist peamiselt Hiinas toimuvatel õppereisidel, aga ka osalemist kunsti- ja tantsulaagrites ning foorumitel. See on olnud Hiina soov. Hiina on valmis seda suures osas ka rahastama ja Eesti on sellistest võimalustest mõistagi huvitatud,“ rääkis Nõgene. Eesti ja Hiina senine kultuurikoostöö on viimastel aastatel üha tihenenud. Kultuuriminister Indrek Saar kohtus oma Hiina kolleegiga 2016. aasta aprillis ja juba toona olid kõne all koostöövõimalused loomemajanduse, pärandkultuuri ja noortevahetuse vallas. Kultuurikoostöö ere näide on 2018. aasta Saaremaa ooperipäevad, millel annab külalisetendusi Shanghai ooperiteater. Paarisaja inimese lennukitega kohaletoomise ning dekoratsioonide meretranspordi eest tasuvad Shanghai linn ja Hiina kultuurifond. Kantsler Nõgene lisas, et Hiina huvi koostöö vastu Eestiga on loomulik, sest euroopalikkus pakub kiiresti arenevas Hiinas väga suurt huvi. „Eestil on võimekus pakkuda Hiina publikule tipptasemel kollektiive. Tänu sellele lepingule saab oktoobris reaalsuseks näiteks Eesti Kontserdi kolmeaastane koostöölepe Aasia ühe olulisema kunstide festivali, Shanghai Arts Festivaliga. Ja ka vastupidi, Shanghai ooperiteatri saabumine tuleva aasta Saaremaa ooperipäevadele oleks küsitav, kui puuduks ametlik diplomaatiline koostööleping. Hiina ning kogu Aasia regioon on suur ja atraktiivne ja koostööd selle piirkonnaga soovib terve maailm,“ toonitas Nõgene. Eestil on ühtekokku poolsada kultuurikoostöölepet ja ühist programmi riikidega üle maailma. Lisaks osaleb Eesti rohkem kui 15 rahvusvahelises organisatsioonis, foorumis või koostööprogrammis.

Eile, 21. septembril lõppenud Kultuuriministeeriumi ning Eesti Arhitektide Liidu koostöös toimunud kõrgetasemeline konverents tõi Tallinnasse kokku Euroopa ruumiloome juhtivad eksperdid, et arutada Euroopa ühtse arhitektuuripoliitika kujundamise võimalusi ja praeguste riiklike arhitektuuripoliitikate tulevikku. Eesti Euroopa Liidu eesistumise raames toimunud konverentsil kõneldi elukeskkonna kavandamise ja ehituskultuuri edendamise viimastest arengutest, mõttesuundadest ja edulugudest nende elluviimisel Euroopa riikides. Kultuuriminister Indrek Saar ütles oma konverentsi avasõnavõtus, et globaalsete väljakutsete valguses ei saa unustada, et arhitektuuri esmane mõju avaldub eelkõige kohalikul tasandil. „Nähes kuidas paljude riikide arhitektid ja disainerid töötavad õlg-õla kõrval bioloogide, geograafide, sotsioloogide, inseneride ja teadlastega paljudest teistest valdkondadest, on meil vaja senisest enam edendada majandusharude vahelist koostööd nii kohalikul kui riigi tasandil,” ütles Saar. „Seetõttu lansseerisime hiljuti Riigikantselei algatusel ruumilise planeerimise ekspertkogu, et koondada Eestis ruumiloome kompetentsi ja tõsta selle kvaliteeti, suurendada teadlikkust ruumilise planeerimise alalning parandada valdkondadeülest koostööd nii kohalikul kui riiklikul tasandil“. Jaak-Adam Looveer, Riigikantselei juurde moodustatud ruumiloome ekspertrühma juht, tõstis oma ettekandes Euroopa arhitektuuripoliitikate tulevikust esile, et tänaste ruumiotsuste lõikuspidu on saja aasta pärast. „Elukeskkonna- ja arhitektuuriväärtuse kasvatamine on nagu puu kasvatamine metsas või raha kasvatamine pangas. Paned kasvama ja hoolitsed, kui ei hoolitse, siis kidub või kaob sootuks. Seetõttu peame järjepidevalt hoolitsema oma elukeskkonna eest, et luua seda teadlikult eriliseks ja meie vajadusi toetavaks,“ ütles Looveer. Ruumiloome ekspertrühma loomine põhineb Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammil, mis näeb ette üleriigilise ruumilise kompetentsi koondumise ministeeriumideülese ekspertkogu loomiseks koostöös Eesti Arhitektide Liiduga. Ekspertrühma kuuluvad erialaliitude, ülikoolide ja ministeeriumide esindajad ja selle tegevus käivitus 2017. aasta juulist üheks aastaks. Rühma tööd koordineerib Riigikantselei koostöös Kultuuriministeeriumiga. Loe kultuuriminister Indrek Saare kõne täisteksti SIIN. Konverentsi on võimalik järelvaadata SIIT. Lisainfo Indrek Rünkla Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunikindrek.runkla@kul.ee 6 282 207

Täna peeti staabi- ja sidepataljonis lahtiste uste päev, kus ajateenijate igapäevaelu ja varustusega tutvus ligi 800 last 24 lasteaiast.Lasteaialapsed said pataljonis näha ajateenijate elu- ja olmetingimusi ning tutvuda sõduri varustuse, tehnika ja relvastusega. Samuti said lapsed kätt harjutada militaarseid näomaalinguid tehes ning proovida millist toitu sõdurid söövad. \"Tänane päev läks igati korda,\" ütles staabi- ja sidepataljoni pataljoniveebel staabiveebel Siim Tambaum. \"Tahame oma pataljoni igapäevaelu tutvustada erinevatele huvigruppidele. Meil on traditsiooniks saanud, et suve lõpus või sügise alguses teeme lahtiste uste päeva lasteaedadele ja pataljoni aastapäeval koolidele.\" Staabi- ja sidepataljon loeb oma asutamiskuupäevaks 21. novembrit 1918, kui teiste üksuste kõrval tollane Sõjaministeeriumi lõi Tallinna Traadita Telegraafijaama. Üksuse nimi on mitmel korral muutunud, ent põhifunktsioon on üks - tagada side peastaabi, tagala ning rinnete vahel. Staabi- ja sidepataljoni ülesanne rahutingimustes on tagada üleriigiliselt kaitseväe peastaabi, väeosade ja Kaitseliidu vaheline side ning oma alluvusse kuuluvate sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine. Lisaks peab pataljon tagama kaitseväele strateegilise side- ja infotehnoloogilise toetuse ning ellu viima kaitseotstarbelise side, infotehnoloogia ja elektroonilise sõja arendusprojekte. Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58328

Täna öösel läbisid Pahkla lähistel Harjumaal staabi- ja sidepataljoni nooremallohvitseride kursuse õppurid traditsioonilise lipurännaku, millega hinnati sõdurite juhiomadusi.Staabi- ja sidepataljoni pataljoniveebli staabiveebel Siim Tambaumi sõnul tuleb tulevastel jaoülematel enda kallal tööd teha. \"Nemad on tulevased juhid ja neil peab olema tugev enesedistsipliin. Neil tuleb end täiendada teoreetiliste teadmiste ja praktiliste kogemuste näol,\" ütles staabiveebel Tambaum. Tema sõnul on nooremallohvitseride professionaalsus elutähtis, sest just nemad vastutavad tulevaste juhtidena enda üksuse eest. Ligi viiskümmend juulis ajateenistust alustanud tulevast jaoülemat pidid pataljoni lipurännakul läbima 20-kilomeetrise vahepunktidega raja. Viies punktis tuli sõduritel täita erinevaid ülesandeid, mis andsid neile võimaluse näidata enda juhi oskusi. Muu hulgas tuli neil transportida haavatuid, lasta ragulkat ja lahendada mõistatusi. Traditsioonilise lipurännaku eesmärk on arendada jaoliikmete omavahelist koostööd. Samuti toob rännak välja üksikvõitleja nõrgad ja tugevad küljed. Edukalt sooritatud rännaku lõpus, saab terve kursus enda vastutada ühe raadiojaama. Staabi- ja sidepataljonis sümboliseerib raadiojaam seda, mida mujal pataljonides sümboliseerib kursuselipp. Nooremallohvitseride kursuse lipurännaku traditsioon sai alguse 1995. aastal lahingukoolis, Võrus. Foto: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58327 Video: https://youtu.be/Vcl565cCda0

Kultuuriminister Indrek Saare ja Narva linnapea Tarmo Tammiste eestvedamisel toimus kolmapäeval, 20. septembril Eesti loomesektori esindajate visioonivisiit Narva. Ringkäigul osalesid ka Kreenholmi Manufaktuuri Rootsi omanikud ja mitmed suursaadikud Eestis. Delegatsiooni külaskäik oli jätk augusti lõpus toimunud visiidile Rootsi, kus kohtuti sealsete loomeettevõtjatega koostöö edendamiseks ja kontaktide vahetamiseks. Kultuuriminister Indrek Saar selgitas, et nii nagu Rootsi visiidi puhul, oli ka seekord eesmärk kokku viia inimesed, kes soovivad loomevaldkonnas koostööd teha ning näevad suurt potentsiaali just Narvas. „Narval on potentsiaali mitte ainult Eesti, vaid ka laiemas kontekstis. Narva on Euroopa Liidu ja Venemaa piiril suurim linn, siin on põnev ajalugu ja väga huvitavad võimalused arhitektuuripärandi eksponeerimiseks ja kinnisvara arendamiseks,“ rääkis Saar. Ta lisas, et jutuks tuli nii riigi kui ka loomeettevõtjate visioon, milliste arendustega Narvas edasi minna, kohtuti Narva kolledži direktori Kristina Kallasega ning tutvuti Narva linna ja Kreenholmi Manufaktuuriga. Narva linnapea Tarmo Tammiste sõnul on toimunud visiit väga hea näide riigi ja omavalitsuse ühistegevusest. „Tänan südamest korraldusmeeskonda. Narva saabus hulgaliselt inimesi, kes tõid endaga kaasa huvitavaid ideid linna tuleviku kujundamiseks ja samuti oli tore näha suurt diplomaatilise korpuse esindajate hulka, kes said piirilinna avastada või taasavastada,“ sõnas Tammiste. Narva avastusretkel osalesid ka Kreenholmi Manufaktuuri Rootsi omanikud eesotsas mõjuka Rootsi ettevõtja Mats Gabrielssoniga, kelle sõnul oli visiit väga hea ja vajalik initsiatiiv, mis avab Narvale uusi võimalusi. „Selline uus algatus süstib uut optimismi ka „vanadele“ Narva investoritele ning sillutab teed uute leidmiseks. Tänasest veel industriaalsest Narvast peab saama postindustriaalne Narva. Kreenholmil on selles plaanis kanda üks võtmerolle,“ tõdes Gabrielsson. Visiidil viibis ka endine Rootsi rahandusminister Pär Nuder, Eesti idapoolseima linna arenguplaane tutvustasid lisaks kultuuriministrile Narva peaarhitekt Ivan Sergejev, tulevase Narva Loomelinnaku ning Vaba Lava etenduskunstide keskuse arhitekt Indrek Tiigi ja OÜ Narva Gate tegevjuht Jaanus Mikk. Lisaks rääkis endiste tööstusalade ümberkujundamisest ja selle rollist linnaosa arengus Põhja-Balti suurima loomemajanduse tõmbekeskuse Tallinna Telliskivi Loomelinnaku rajaja Jaanus Juss. Rahvusvahelise meedia ekspert Maris Hellrand aga analüüsis uue narratiivi vajalikkust Narva linna kuvandile ning Tallinn Music Weeki juht Helen Sildna avalikustas Narva linnafestivali plaanid 2018. aasta sügiseks. Tänu Kreenholmi 160. aastapäeva juubelipidustustele sai delegatsioon osa ka Kreenholmi hoonetekompleksis tegutsevas Narva kunstiresidentuuris Narva päritolu ja hetkel Londonis tegutseva kunstniku Maria Kapajeva näitusest „Unistus on helge, veel ebaselge" ning Narva päritolu džässminimalismi meistri Oleg Pissarenko kontserdist. Narva visiidi programm sündis koostöös Kultuuriministeeriumi, Narva linna, Tartu Ülikooli Narva Kolledži, Narva Loomelinnaku, Vaba Lava ja Tallinn Music Weekiga. Ettevõtmist toetas Integratsiooni Sihtasutus. Vaata ka visiidi galeriid, fotograaf: Tõnu Tunnel. Lisainformatsioon Piret Hartman Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler 6 282 355 piret.hartman@kul.eeIngrid Kohtla kommunikatsioonijuht Tallinn Music Week +372 5309 1293 ingrid@tmw.ee www.tmw.ee facebook.com/tallinnmusicweek

Riigikogu VI istungjärgu 3. töönädal 25. septembrist – 1. oktoobrini Link uudisele: Riigikogu eelinfo 25. septembrist – 1. oktoobrini

Tallinn, Stenbocki maja, 22. september 2017 – Peaminister Jüri Ratas arutas täna Euroopa Komisjoni transpordivolinik Violeta Bulciga, kuidas võiks jätkuda transporditaristu rahastamine Euroopa Liidus alates 2021. aastast. „Senine Euroopa ühendamise rahastu on olnud väga edukas. Piiriülese taristuta ei saa Euroopa siseturust ja põhivabadustest rääkida. Euroopa Liidu rahastu tulemusel on Euroopas reisimine ja ühenduvus märgatavalt paranenud, mistõttu loodan, et rahastu jätkab senises mahus ja põhimõtetel ka Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil,“ ütles peaminister Ratas lisades, et praegu on juba paljud mahukad taristuprojektid nagu näiteks Rail Baltic alanud ning nendega jätkamine võib osutuda keeruliseks, kui Euroopa Liidu rahastamispõhimõtted muutuvad. Praegu on Euroopa taristuprojekte ellu viidud Euroopa ühendamise rahastu tagastamatute toetuste ja riiklike omafinantseeringutega. Peaminister Ratase hinnangul võiks rahastu tulevikus toetada enam ka transpordi, energia ja telekommunikatsiooni projekte, sest need kolm valdkonda on omavahel tihedalt seotud. „Alternatiivsete kütuste ja isejuhtivate sõidukite arendamisega on jõudsalt edasi liigutud, sellised koostoimeprojektid on aina olulisemad,“ märkis Ratas. Peaminister Ratas ja volinik Bulc rääkisid ka Euroopa lennuühendustest ning veoturu avamisest ja rahvusvaheliste autojuhtide sotsiaaltagatistest, mis on praegu Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise üks sõlmteemasid. „Eesti lennuühenduste suurendamine ülejäänud Euroopaga on väga oluline. Mul on hea meel, et Euroopa Komisjon on välja töötanud lennuühenduste indeksi ning loodan, et sellele toetudes ühendatatakse Euroopa äärealad nagu Eesti paremini tõmbekeskustega,“ ütles Ratas. „Sellest võidaksid nii inimesed, kelle reisimine muutuks mugavamaks, kui ka majandus. Arvutused näitavad, et õhuühenduste suurendamine 10 protsendi võrra tähendab 0,5 protsendist sisemajanduse kogutoodangu kasvu elaniku kohta,“ lisas peaminister. Euroopa Komisjoni transpordivolinik Violeta Bulc viibib Eestis seoses Euroopa Liidu transpordiministrite mitteametliku kohtumise ja konverentsiga „Connecting Europe“. Lisainfo eesistumise kodulehel www.eu2017.ee. Fotod kohtumiselt: https://www.dropbox.com/sh/iv4nt6edvw6u6zi/AAC5Km0gMHYF8ekteNox4RYma?dl=0 Kõik uudised Keel EST

Riigikogu Kataloonia toetusrühma esimees Artur Talvik saatis Hispaania peaminister Mariano Rajoy’le toetusrühma nimel avalduse. Avalduse koopia sai ka Kataloonia president Carles Puigdemont. „Meid teevad ülimalt murelikuks viimaste päevade arengud Kataloonias. Jõu demonstreerimine poliitiliste küsimuste lahendamiseks ei ole demokraatiale kohane. Keegi ei vaja olukorra väljumist kontrolli alt. Massiline ametnike, demokraatlikult valitud rahvaesindajate, meedia ja kodanike survestamine […] Link uudisele: Riigikogu Kataloonia toetusrühm saatis Hispaania peaministrile avalduse

Piimasektori majanduspotentsiaal peitub toorpiimale Eestis lisandväärtuse andmises, ütles täna Põlva piimatööstust külastanud maaeluminister Tarmo Tamm. Minister kohtus Põlvamaa visiidil Tere ASi Põlva tootmisüksuse ja AS MAAG Grupi esindajatega, kellega arutati, kuidas suurendada tootmise mahtu ja vähendada toorpiima väljavedu Eestist. Maaeluminister Tarmo Tamm kutsus kohtumisel Tere Põlva piimatööstuse esindajatega tööstusi üles piima Eestis väärindama. „Suur osa eesti toorpiimast viiakse Leetu, kus seda töödeldakse, aga lisandväärtuse võiks toodangule anda juba Eestis. Mullu moodustas kogu piimatoodete ekspordist toorpiim 36% ja seda on liiga palju,“ ütles Tamm. „Väga hea meel on näha, et meie kodumaised ettevõtjad on võtnud asja tõsiselt käsile ja asunud kodumaist piimatööstust uuendama. See tagab ka piimatootjale senisest tugevama ja kindlama partneri, kellele loota nii headel kui ka raskematel aegadel. Ainult tootja ja töötleja koostöös saab meie piimale kõrgema lisandväärtuse anda,“ lisas minister. Minister Tamm tõi kohtumisel välja piimasektori positiivse käekäigu. „Toorpiima kokkuostuhind on eelmise aastaga võrreldes märgatavalt tõusnud. Samuti on märkimisväärselt tõusnud piimatoodete toodangu rahaline väärtus ja väljamüügihinnad – see kõik on hea uudis kohalikus piimasektoris tegutsejatele,“ lisas Tamm. Ministri sõnul on oluline, et ajal, kui piimatoodete hinnad on kõrged nii kodumaal kui ka väljaspool, pööraksid Eesti piimatööstused tähelepanu ka siseturu klientidele. „Välisturud on väga muutlikud ning oleme juba näinud, kuidas headele aegadele võivad väga kiiresti järgneda pikad madalseisud, mille ajal on just koduturg see, mis piimasektorile sissetuleku tagab,“ rõhutas Tamm. Kõik uudised Keel EST

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski allkirjastas joogivee kvaliteedi ja kontrolli määruse muudatused, mis annavad edaspidi võimaluse kontrollida joogivee kvaliteeti riskipõhiselt ning vee kvaliteediprobleeme paremini ennetada. Muudatus puudutab enam kui 1300 Eestis tegutsevat ettevõtet. „Riskipõhine kvaliteedikontroll võimaldab joogiveega seotud ohtusid edaspidi paremini ennetada ja vajadusel neile efektiivsemalt reageerida. See aitab paremini kaitsta inimeste tervist, kuid peaks oluliselt lihtsustama veekvaliteedi kontrolli joogiveega tegelevate ettevõtete, sealhulgas majutusettevõtete ja turismitalude jaoks,“ ütles tervise ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Kui turismitalu pidaja otsustab koostada riskihinnangu, siis on see ühekordne kulu, mis võimaldab tal järgnevatel aastatel kontrolli kulusid oluliselt kokku hoida.“ Kui senini pidid vee-ettevõtted, majutusettevõtted ja turismitalud kontrollima regulaarselt kõiki nõutud veekvaliteedi näitajaid, siis muudatusega tekib võimalus koostada joogivee ohutuse tagamiseks riskihinnang, mis võimaldab edaspidi määrata joogivees vaid konkreetseid riskihinnangus esile tõstetud näitajaid. Riskihinnangu koostamine on vee-ettevõtjatele vabatahtlik. Kui ettevõte riskihinnangut ei koosta, siis tuleb jätkuvalt määrata joogivees kõik nõutud näitajad nagu ka kehtiva korra kohaselt. Riskihinnang käsitleb võimalikke ohtusid joogiveele kogu ahela ulatuses vee võtust kraanini ning võtab arvesse ka joogivee võtmiseks kasutatavate veekogude vee kvaliteeti. Et ettevõtteid riskihinnanguga abistada, on terviseamet alustanud Eesti põhjaveekogumite ülevaate koostamisega. Töö valmib plaanide kohaselt aasta lõpuks. Muudatused joogivee määruses on seotud Euroopa Komisjoni joogivee direktiivi kontrolli- ja analüüsimeetodeid puudutavate muudatuste ülevõtmisega. Määruse ettevalmistamisel on kaasatud Eesti Vee-ettevõtete Liitu. Määrus jõustub 27. oktoobril 2017. aastal. Kõik uudised Keel EST