Kultuuriministeerium esitas Euroopa Komisjonile ettepaneku arvata Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna valiva ekspertkomisjoni liikmeteks Anu Kivilo ja Mikko Fritze. Rahvusvaheline komisjon alustab tööd sügisel, kui tehakse eelvalik kõigi kandideerivate linnade seast. Anu Kivilo on Arvo Pärdi Keskuse tegevjuht, Mikko Fritze oli 2011. aasta Tallinna kui kultuuripealinna sihtasutuse juhatuse liige. “Euroopa kultuuripealinn ei ole tiitel, vaid võimalus nii linnadel kui ka neid ümbritsevatel piirkondadel tõusta kultuuriliselt uuele tasemele. Anu Kivilol ja Mikko Fritzel on väga rikkalik rahvusvahelise kultuurikoostöö korraldamise kogemus. Nende isiklikud kokkupuuted ka 2011. aasta kultuuripealinna korraldustööga aitavad tagada, et ekspertkomisjon teeb väga hea ja põhjendatud valiku,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar. Valikud kultuuripealinnaks kandideerivate linnade seast viib läbi sõltumatu rahvusvaheline ekspertkomisjon. Riikide saadetud esindajad komisjonis peab heaks kiitma Euroopa Komisjon. Linnade jaoks on kandideerimistaotluste esitamise tähtaeg käesoleva aasta 1. oktoober. Eelvaliku teeb rahvusvaheline ekspertkomisjon samuti selle aasta sügisel ning lõppvalik peab olema läbi viidud 2019. aasta lõpuks. Komisjon võib soovi korral lõppvooru pääsenud linnu ka ise külastada. Eestist on Euroopa kultuuripealinn olnud seni ühel korral, see oli pealinn Tallinn aastal 2011. Paljude muude sündmuste seas peeti toona noorte laulu- ja tantsupidu „Maa ja ilm“ ning kultuuripealinnaks olemise ajal ehitati valmis Lennusadama angaarid. Kultuuripealinnaks kandideerimise tingimused ja muu vajalik informatsioon on Kultuuriministeeriumi kodulehel.

Välisminister Sven Mikser osales täna Stockholmis toimunud Põhja- ja Baltimaade ning Visegradi riikide välisministrite kohtumisel, kus arutati Euroopa julgeoleku ja NATO tippkohtumisega seonduvat, Idapartnerlust, suhteid Venemaaga ning olukorda Ukrainas. Minister rõhutas kolleegidega kohtudes, et piirkonna tugevus seisneb ühtselt koordineeritud tegevustes. „Rääkisime tänasel kohtumisel, kuidas senisest veelgi paremini seista piirkonna jaoks oluliste arengute eest. Eesti huvides on Euroopa Liidu uue eelarve arutelude käigus seada ühiselt prioriteedid Idapartnerluse arendamiseks, julgeoleku tugevdamiseks Euroopas ja rändeküsimuste lahendamiseks,“ sõnas välisminister Mikser. Lisaks kõnelesid välisministrid NATO tippkohtumise ettevalmistusest. Kohtumisel osalenud ministrid arutasid Idapartnerluse ja Ukrainaga seonduvat, kus välisminister Mikser toonitas Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetamist ning vajadust aidata kaasa riigi demokraatlikule ja kestlikule arengule. Venemaa suhete arutelul rõhutas Mikser, et oluline on tagada ELi viiele põhimõttele tugineva poliitika jätkumine ning transatlantilise ühtsuse hoidmine. Samuti rääkisid välisministrid Suurbritannia lahkumisest Euroopa Liidust ja sellega kaasnevate kitsaskohtade ületamisest, solidaarsusprintsiipidest Euroopa Liidu rändepoliitikas ning energiajulgeoleku küsimustest. Fotod: https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/72157692365... Lisainfo: Liisa Toots välisministeerium avalike suhete osakonna meedianõunik e-post: liisa.toots@mfa.ee Tel: +372 637 7628 / +372 53424541 Kõik uudised

19.06.2018 Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks välja perekonnaseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega soovitakse muuta elatise määramise süsteem paindlikumaks ja panna see sõltuma maksja sissetulekust, laste arvust ning nende vajadustest. Abivahendina loodaks infotehnoloogiline lahendus ehk nn elatiskalkulaator, mis oleks avalikult veebis kättesaadav. „Tänases perekonnaseaduses sätestatud miinimumelatis on sageli elatise maksja jaoks liiga kõrge ja see võib mõjuda elatise maksjale demotiveerivalt ning tekitada rahalisi kohustusi, mida täita ei suudeta. Seega ei täida praegune miinimumelatis oma funktsiooni ega kaitse ka lapse parimat huvi,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Justiitsministri sõnul on häid näiteid planeeritava elatiskalkulaatori kohta võimalik tuua näiteks Soomest ja Saksamaalt. „Soomes arvestatakse nii lapse vajadustega kui ka mõlema vanema võimalustega last üleval pidada, näiteks määratletakse esmalt lapse ülalpidamise ulatus, mis jagatakse vastavalt vanemate ülalpidamisvõimekusele. Saksamaal on aastakümneid kasutusel olnud nn Düsseldorfi tabel, kus on omavahel seotud vanema sissetulek, lapse vanus ja vanema poolt ülalpeetavate laste arv. Kuna Eestis on perekondade elustandard ja võimalused äärmiselt erinevad, on meie hinnangul maksimaalselt paindlikku süsteemi võimalik luua nimelt elatiskalkulaatori abil ja lähiriikide näited on meile heaks eeskujuks,“ ütles Urmas Reinsalu. Eelnõu kohaselt on minimaalseks elatise summaks pool lapse toimetulekupiirist (2018. aastal 84 eurot kuus). Elatise summa suurus on seotud lahus elava vanema sissetulekuga, moodustades kindla protsendi vanema netosissetulekust. Täpsed valemid ja suhtarvud on plaanis paika panna eelnõu koostamise käigus, kuid hinnanguliselt võiks kahele lapsele maksmisele kuuluv elatise summa jääda suurusjärku 32-33% vanema netosissetulekust. Ühtlasi on elatise summa seotud ülalpeetavate laste arvuga – kui elatist makstakse vaid ühele lapsele, siis elatise summa suureneb teatud protsendi võrra ning kui rohkematele lastele, siis ühele lapsele maksmisele kuuluv elatise summa vastavalt väheneb. Samuti kehtestatakse teatud protsent netosissetulekust, mis peab maksma kohustatud vanemale alles jääma pärast kõikidele ülalpeetavatele lastele elatise maksmist. Kalkulaator võtab igakuise elatise summa arvutamisel arvesse last kasvatava vanema poolt saadavaid peretoetusi ning lapse jagatud elukohta. Elatiskalkulaatori kasutuselevõtt vähendaks eelduslikult elatise väljamõistmiseks kohtusse pöördumiste hulka ja kohtute töökoormust, kuna vanemad saaksid selle abil ise välja arvutada, millises summas kohus tõenäoliselt nende juhtumi puhul elatise välja mõistaks. Samuti aitaks see lapsevanematel omavahel lihtsamini lapsele makstavate summade osas kohtuväliselt kokkuleppele jõuda. Erijuhtumite puhul jääb kohtule siiski võimalus elatist välja mõista elatiskalkulaatoriga võrreldes suuremas või väiksemas summas.

19.06.2018 Justiitsminister Urmas Reinsalu nimetas kriminaalpoliitika asekantsleriks taas Kristel Siitam-Nyiri ning justiitshalduspoliitika asekantsleriks senise andmekaitse inspektsiooni peadirektori Viljar Peebu. Urmas Reinsalu sõnul on mõlema inimese näol tegemist võimekate juhtidega ja valdkondlike ekspertidega. „Kristel Siitam-Nyiri teadmised kriminaalpoliitika valdkonnas on suurepärased ning tal on kindel visioon kriminaalpoliitika valdkonna ees seisvatest väljakutsetest. Kristel pooldab kaasavat juhtimisstiili ja toetavat töökeskkonda, nii pälvis ta mullu ka justiitsministeeriumi aasta kolleegi tiitli,“ ütles Reinsalu. „Viljar Peebul on üle 20aastane juhtimiskogemus, ta on andmekaitse inspektsioonist kujundanud paindliku tänapäevase asutuse. Viljar Peep on asekantsleri kohta väga hea valik, sest omab justiitshalduspoliitika valdkonnaga otsest pikaajalist kokkupuudet ja seetõttu ka avarat nägemust valdkonna peamistest strateegilistest valikutest,“ sõnas Reinsalu. Kristel Siitam-Nyiri on alates 2011. aastast justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler, tema vastutada on valdkonna juhtimine, sh õigusloome ettevalmistamine, rahvusvaheline justiitskoostöö, kuriteoennetuse koordineerimine ning kriminaalmenetluse ja karistuste täideviimise praktikate analüüsimine jpm. Siitam-Nyiri on töötanud ka Põhja ringkonnaprokuratuuris vanemprokurörina ning juhtinud majandus- ja korruptsioonikuritegude osakonda, samuti on ta töötanud Pärnu prokuratuuris. Viljar Peep juhib alates 2008. aastast andmekaitse inspektsiooni, kus vastutab õiguspraktika kujundamise eest isikuandmete kaitse ja avalikule teabele juurdepääsu valdkonnas. Varasemalt on ta justiitsministeeriumis juhtinud äriregistri talitust, notariaadi ja registrite talitust, vabakutsete ja õigusregistrite talitust ning õigusloome- ja arendustalitust. Ühtlasi on Viljar Peebul doktorikraad õigusajaloos. Viljar Peep on nimetatud justiitshalduspoliitika asekantsleriks alates 1. oktoobrist 2018 ning Kristel Siitam-Nyiri kriminaalpoliitika asekantsleriks alates 1. jaanuarist 2019. Avaliku konkursi asekantslerite ametikohtadele korraldas riigikantselei juures tegutsev avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon.

Maaeluministeerium saatis huvirühmadele arvamuse avaldamiseks ja teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks taimekaitseseaduse väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärk on tõhustada taimekahjustajate eest kaitsvaid meetmeid ning järelevalvet. „Kaubanduse jätkuv üleilmastumine on kaasa toonud üha kasvava impordi uutest maailma piirkondadest. Eelkõige viimasel kümnendil on see põhjustanud kahjulike organismide sissevoolu riski järsu suurenemise,“ ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. „Seega seisab kogu Euroopa Liit silmitsi sisse toodud taimekahjustajatest põhjustatud riskidega.“ „Impordil riiki sisse toodud taimekahjustajad põhjustavad põllumajanduslike ja looduslike ökosüsteemide, sealhulgas metsade, suuremat haavatust,“ lisas Suu. „Euroopa Liidus on taimetervise valdkonna kehtivate õigusnormide hindamine näidanud, et kaubanduse globaliseerumise ja kliimamuutuste tõttu ei suuda sätestatud meetmed peatada uute taimekahjustajate ja -haiguste suurenenud levikut.“ Taimekaitseseaduse väljatöötamiskavatsuses analüüsitakse EL-i taseme määruste sätteid, mille kohaselt on liikmesriigile jäetud otsustusõigus nõuete rakendamise ulatuse määratlemisel, riigisiseste protseduuride sätestamisel või erandite kasutamisel. Näiteks on riigil on võimalus rakendada taimekahjustajate tõrjumiseks, leviku takistamiseks ja ennetamiseks rangemaid tõrjemeetmeid, kui on kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusaktides. Samuti näeb uus taimetervise kord ette ettevõtjate vastutuse suurendamist. Ametliku kontrolli määruse kohaselt võivad sihtliikmesriigid nõuda, et ettevõtjad, kellele tuuakse teisest liikmesriigist kaupu, teataksid kõnealuse kauba saabumisest pädevale asutusele. Lisaks peab riik koguma järelevalvetoimingute kohustuslikud lõivud ja tasud. Vastavalt taimetervise määrusele tuleb liikmesriigil määruse sätete rikkumise korral kehtestada karistused, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad. Sealjuures näeb ametliku kontrolli määrus ette, et määruse normide pettuse või eksitava tegevuse teel toime pandud rikkumise korral kohaldatakse rahalisi karistusi. Taimekaitseseaduse muudatused on plaanis vastu võtta 2019. a esimeses pooles. Eelnõu eelnõude infosüsteemis (EIS) » Kõik uudised Keel EST

19.06.2018 Riigikogu põhiseaduskomisjon pooldas Marko Aaviku kandidatuuri andmekaitse inspektsiooni (AKI) peadirektori ametikohale. Justiitsminister Urmas Reinsalu esitab inspektsiooni peadirektori ametisse nimetamise ettepaneku vabariigi valitsusele. „Pikaajalise justiitshalduspoliitika asekantslerina on Marko Aavikul oluline roll Eesti kohtusüsteemi reformimisel ning valdkonna arendamisel. Ta on sihikindel ja tulemustele suunatud juht. Andmekaitse inspektsiooni peadirektori ametikohal on tal võimalus oma seniseid kogemusi kasutada andmekaitse reformi rakendamise toetamisel ning üldisemalt andmekaitses tasakaalustatud järelevalve korraldamisel,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Marko Aavikul on õigusteaduste ja strateegilise juhtimise magistrikraadid. Ta on aastaid töötanud vandeadvokaadina advokaadibüroos Aavik, Arvisto ja Partnerid ning käinud Euroopa Nõukogu missioonidel kohtusüsteemide arendamise ja hindamise alal. Alates 2007. aastast on Marko Aavik justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler, kus tema vastutada on kohtute valdkond, Riigi Teataja välja andmine, riigi õigusabi süsteem ja advokatuur, notarid ja vabad õiguskutsed ning kohtus riigi esindamise korraldamine. Avaliku konkursi andmekaitse inspektsiooni peadirektori ametikohale korraldas riigikantselei juures tegutsev avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon. Peadirektori ametiaeg kestab viis aastat.

19.06.2018. Alates sellest nädalast on Ametlikes Teadaannetes avaldatud uus otsingusüsteem, mis võimaldab kiirelt ja lihtsalt leida andmeid inimeste ja ettevõtete maksejõuetuse kohta. Otsing võimaldab lepinguid sõlmivatel osapooltel kontrollida, et vastaspoolel ei oleks kohtumenetlusi seoses võlgadega. Otsingusüsteem on avalik ning võimaldab igaühel kontrollida, kas otsitava isiku kohta on alustatud võlgade ümberkujundamise- või pankrotimenetlust. Andmed on Ametlikest Teadaannetest avalikult kättesaadavad kuni menetluse lõppemiseni. Menetluse lõpetamise teadaanne on avalik kolm aastat. Ka senini olid inimeste ja ettevõtete maksejõuetusandmed Ametlikes Teadaannetes avalikult kättesaadavad, kuid nende andmete otsimiseks loodud eraldi otsinguväli võimaldab kiiremini ja lihtsamalt inimese/ettevõtte nime või isikukoodi/registrikoodi järgi otsida teavet vaid pankroti ja võlgade ümberkujundamiste teadaannete hulgast. Maksejõuetuse andmete kohta registri loomine on ette nähtud asjaomase Euroopa Liidu määrusega. Edaspidi on kavas inimeste ja ettevõtete maksejõuetuse andmed teha kättesaadavaks lihtsa otsingumootori abil ka üleeuroopalises e-õiguskeskkonna portaalis. Uuendatud otsingumootoriga on võimalik tutvuda https://www.ametlikudteadaanded.ee/.

Siseminister ning politsei- ja piirivalveameti juhid leppisid kokku, et patrullpolitseinike ja piirivalvurite põhipalk on tulevast aastast vähemalt 1280 eurot, millele lisanduvad regiooni- ja muud lisatasud. Näiteks Ida-Virumaal hakkab patrullpolitseiniku reaalne sissetulek olema 1700 eurot. PPA palgatõusuks on tuleval aastal ette nähtud 12,9 miljonit eurot, mille abil on võimalik kõigi PPA töötajate põhipalka tõsta keskmiselt 10% võrra. Kõige rohkem tõuseb eesliini töötajate, eelkõige patrullpolitseinike ja piirivalvurite palk. „Patrullpolitseinikud ja piirivalvurid on paljudes olukordades esimesed reageerijad, kellest sõltub nii sündmuse kiire ja ohutu lahendamine kui Eesti inimeste üldine turvatunne. See seab väga kõrged nõudmised meie eesliini töötajate vaimsetele ja füüsilistele võimetele. Palgatõus aitab meil hoida ja värvata oma valdkonna parimaid tegijaid,“ rääkis siseminister Andres Anvelt. Patrullpolitseiniku ja piirivalvuri minimaalne põhipalk on täna 1075 eurot, tulevast aastast hakkab see olema vähemalt 1280 eurot. Sellele lisandub tasu öösel ja pühade ajal töötamise ning valves oldud aja eest, ehk kokku hakkab politsei ja piirivalve eesliini töötaja sissetulek olema vähemalt 1400 eurot. Sellele palgale lisandub Tallinnas 200 ja Ida-Virumaal 300 eurot regioonitasu. „Inimene, kes patrullpolitseinikuna tööle asub, hakkab kindlasti saama vähemalt 1400 eurot, mis on tema tänase sissetulekuga võrreldes üle 200 euro ehk ligi 18% rohkem. Nii suurt palgatõusu ei ole politseis olnud vähemalt kümme aastat,“ lisas Anvelt. Lisaks tõuseb tulevast aastast tuntavalt küberkuritegude ja digitõendite menetlejate ning lennusalga töötajate keskmine palk, kuna neis valdkondades on vaja värvata väga spetsiifiliste oskustega spetsialiste. Kõik uudised Keel EST

2019. aastast hakkab Häirekeskus päästekorraldajatele öiste töötundide eest lisaraha maksma. Valitsus otsustas riigi eelarvestrateegia kohaselt eraldada 425 000 eurot lisaraha Häirekeskuse 2019. aasta palgafondi kasvuks. Häirekeskuse töötajate palgafond tõuseb uuest aastast 8% võrra. Sellest enamik läheb päästekorraldajate lisatasuks öötundidel töötamise eest. „Häirekeskuse palgatõus on hädavajalik tasustamaks inimesi, kes mitte ainult päeval, vaid ka öösel võtavad vastu hädas olevate inimeste kõnesid. Soovime, et öötööd tegevad inimesed oleks õiglaselt tasustatud, seda soovisid ka Häirekeskuse töötajad, “ ütles siseminister Andres Anvelt. Häirekeskuses töötab täna 230 töötajat, kes tagavad 112 hädaabikõnedele vastamise. Kõik uudised Keel EST

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Marianne Mikko esineb Austrias Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ekspertide kohtumisel, kus tähelepanu keskmes on võrdõiguslikkus ja naiste roll poliitikas. Link uudisele: Mikko osaleb Viinis võrdõiguslikkuse-teemalisel OECD kohtumisel