Stenbocki maja, 22. november 2019 – Peaministri juures toimus täna ekspordi teemal ümarlaud, kus arutati Eesti ettevõtete tegevust mõjutavaid piiranguid ja uusi võimalusi välisturul. „Majanduspoliitika kujundamisel pean alati oluliseks saada väärt tagasisidet ettevõtjatelt, kelle igapäevane töö ja tegevus loob Eesti jõukuse kasvu ning toetab siinse elu arengut,“ ütles peaminister Jüri Ratas. Kohtumisel räägiti sellest, kuidas hinnasurve ja tööjõupuudus on muutnud Eesti eksportijate konkurentsivõimet ning mida saab teha Eesti riik, et oma ettevõtjaid rahvusvahelises turul paremini toetada. Eesti ärikeskkonna tugevustest toodi välja näiteks lihtne ja ettevõtlusele soodne maksusüsteem, ettevõtete nutikus, paindlikkus ja kiire reageerimisvõime. „See on väga positiivne, et meie eksportijad pingutavad selle nimel, et olla võimalikult kliendikeskne, tõsta oma toodangu kvaliteeti ning parandada turundust ja oma kaubamärgi tuntust,“ sõnas peaminister Ratas. Ta rõhutas, et Eesti ettevõtted peavad liikuma kõrgema lisandväärtusega tootmise suunas. „Riigi ülesanne on neid sel teekonnal toetada, aidates kaasa nende koostööle teadus- ja haridusasutustega, edendades äridiplomaatiat ning pakkudes tõhusamat nõustamist ning juriidilist tuge sihtturgudel,“ lisas peaminister. Ümarlaua osalejad leidsid, et oluliseks konkurentsieeliseks on Eesti asukoht. Ühenduste väljaehitamine, konkurentsivõime kasv, Euroopa siseturu ja innovatsiooni areng ning võimalikult sujuv üleminek kliimaneutraalsele majandusele on Eestile olulised prioriteedid ka järgmise Euroopa Liidu eelarve raames. Üritusel osalesid elektri-, puidu-, metalli-, toidu- ja põlevkivitööstuse esindajad, samuti kaubandus- ja transpordisektori ettevõtjad. Kõik uudised Keel EST

Sel nädalal jagasid pioneeripataljoni demineerijad ja päästeametnikud ühise väljaõppeürituse käigus erialaseid teadmisi ja kogemusi ning tutvusid erineva pioneeri- ja päästetehnikaga.Pioneeripataljoni demineerimiskeskus demonstreeris masinaid, millega on võimalik teostada erinevaid kaeve-, ehitus- või päästetöid. Demineerimiskeskus saab pinnasevaringute korral pakkuda päästeametile abi rasketehnika ja köiepäästevahenditega. Päästeameti esindajad tutvustasid oma erialast poolt tehnikat ja näitasid, kuidas kindlustada pinnasevarisemisohtlikku ala. Demineerimiskeskuse ülema abi vanemveebel Andres Pajuri sõnul on laiapindse riigikaitse eesmärgi põhimõttel selline asutuste vaheline koostöö ülimalt vajalik. „Pioneeripataljoni suundadest toetavad ehitamine, kindlustamine ja demineerimine päästeameti igapäevast tööd ja ka vastupidi, ütles vanemveebel Pajuri. Demineerimiskeskuse põhiülesandeks on lõhkekehade kahjutukstegemine nii Eestis kui välismaal. Peamine tegevus hõlmab kaitseväe treeningaladel leitud ja avastatud lõhkekehade demineerimist ning osalemist välisoperatsioonidel. Lisaks teeb demineerimiskeskus koostööd päästeametiga, et elanike poolt leitud lõhkekehasid tuvastada ja kahjutuks teha.

Kuperjanovi jalaväepataljoni õppurid tõestasid üle 80 kilomeetri pikkusel rännakul enda sobivust nooremallohvitseri ülesannetesse.Traditsiooniliselt nooremallohvitseride kursuse lõppu tähistanud seersandirännak kestis kaks päeva ning selle käigus läbisid ligi 140 sõdurit Võrumaa looduses lahingvarustuses üle 80 kilomeetri.„Rännak pani proovile nii õppurite füüsise kui vaimu. Nägin, et isegi viimaseid meeskonnatööd, nutikust ja juhioskuseid nõudnud ülesandeid täitsid tulevased jaoülemad väsinult aga kindlalt,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Indrek Sarap.Seersandirännaku eesmärk on hinnata õppurite valmisolekut jao- ja meeskonnaülema ametikohal tegutsemiseks. Muuhulgas pidid õppurid rännaku kestel läbima takistusraja ja miinivälja ning liikuma märkamatult läbi vastase kontrollitud ala. Katsumus lõppes tavakohaselt Vastseliina linnuses, kus nooremallohvitseride kursuse edukalt lõpetanud allohvitseriks löödi. 2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Kuperjanovi jalaväepataljon on üks kaitseväe suurimaid väljaõppeüksuseid. Pataljonis saavad väljaõppe nii jalaväe-, miinipilduja- kui erinevatel lahingutoetuserialadel teenivad sõdurid.Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59700

Täna ja homme tähistatakse Tartus Dorpati konverentsikeskuses Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu kümnendat sünnipäeva. Konverentsil osaleb ligi kakssada inglise, vene, saksa, soome, rootsi ja eesti keele õpetajat, et jagada omavahel kogemusi ja õppepraktikaid. Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner rõhutas, et keelepoliitika kujundamisel ja elluviimisel on oluline roll õpetajate ühendustel ja ühenduste katusorganisatsioonil. Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatuse esimees Ene Peterson tõdes, et kuigi liit on alles lapsekingades, on juba tehtud mehetegusid ning edendatud võrgustikku Eestis ja välismaal. Konverentsil “Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit 10 – sajaga edasi!” räägitakse võõrkeelte hetkeseisust, võõrkeeleõpetajate ettevalmistusest ja toetamisest, eksamitest ning täiskasvanute õpetamisest. Kätte antakse ka Euroopa keeleõppe tunnuskirjad ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tänukirjad innovatiivsete ja kaasahaaravate keeleõpet edendavate tegude eest. Võõrkeeleõpetajate katusorganisatsiooni loomise algatas kümme aastat tagasi praegune Eesti Keele Instituudi direktor, toonane Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik Tõnu Tender koos Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liiduga. Nüüd on liidu liikmeteks kuus erinevat võõrkeelte õpetajate ühendust rohkem kui kuuesaja liikmega. Võõrkeeleõpetajate Liidu tegevust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. Lähem info: www.voorkeelteliit.eu Kõik uudised Keel EST

Esmaspäev, 25. november Sündmused Kell 10 – Riigikogu esimees Henn Põlluaas ning Riigikogu liikmed Enn Eesmaa, Sven Sester ja Urve Tiidus kohtuvad Eduskunna esimehe Matti Vanhaneniga (J. Tõnissoni nõupidamisruum). Kell 14 – väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtub Armeenia suursaadiku Tigran Mkrtchyaniga. Kell 15 – väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtub Leedu suursaadiku Giedrius Apuokasega. Kell 15 […] Link uudisele: Riigikogu eelinfo 25. novembrist 1. detsembrini

22.11.2019. Justiitsminister Raivo Aeg kohtus täna Harju maakohtu esimehe Meelis Eerikuga, et üheskoos vaadata üle kohtu koormuse statistika ning otsida lahendusi olukorras, kus kohtusse sissetulevate kriminaalasjade arv väheneb, kuid menetlusajad pikenevad. Probleemi täpsemaks uurimiseks algatab justiitsminister Harju maakohtu töökorralduse uurimiseks järelevalvemenetluse. „Ütlesin juba ametisse astudes, et minu selge ootus on, et kohtumenetluste aeg peab lühenema ja eriti pidasin silmas neid kohtuasju, mis on teravalt ühiskonna tähelepanu all ja mille suhtes on ühiskonnas selge ootus kiiremale lahendile,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg. „Mõistliku menetlusaja ületamise oht suurtes kriminaalasjades on täna jätkuvalt aktuaalne. Sellele on osundanud ka riigikohtu esimees, kes pöördus meie poole ettepanekuga olukorda järelevalve käigus hinnata,“ ütles Aeg. „Kohtunikud teevad tänuväärset tööd. On väga oluline, et neil oleks võimalik oma keerulist ja vastutusrikast tööd teha nii hästi kui võimalik ning selle peab tagama läbimõeldud kohtu töökorraldus ja ressursside jaotamine. Praegu näitab statistika töökorralduses probleeme,“ lisas Aeg. Aastate jooksul on Eesti maakohtutesse, sh Harju maakohtusse saabuvate kriminaalmenetlusasjade arv stabiilselt vähenenud, samal ajal on aga menetlusajad muutunud pikemaks. Kui 2013. aastal saabus maakohtusse 3428 kriminaalasja, siis 2018. aastal oli see arv kolmandiku võrra väiksem ehk 2364 kriminaalasja. Kõige ressursimahukamate üldmenetluste arv on läbi aastate olnud suhteliselt stabiilne ehk üldjuhul veidi üle 200 asja aastas. Üldmenetlusasjade keskmine lahendini jõudmise aeg on 2019. aastal 241 päeva. Samas oli 23 üldmenetluse asja lahenduse ootel üle aasta (sh 15 kriminaalasja, kus on vähemalt 15 kohtualust ehk tegemist on väga mahukate kriminaalasjadega). „Kuna Harju maakohtu koormus ongi teiste kohtutega võrreldes suurim, siis on justiitsministeerium koostöös riigikohtuga juba lahenduse otsimisega aktiivselt tegelenud – tahame seadusemuudatusega anda kõrgematele kohtutele voli jagada ajutiselt ümber maa- ja halduskohtute tööd eelistatult kirjalikes menetlustes. Lisaks võimaldaksime kohtunikel minna teise kohtusse menetluslähetusse mõne suurema asja arutamiseks,“ ütles Aeg. „Et statistika taga peituvad põhjused ja erijuhud võimalikult hästi läbi kaaluda, moodustan komisjon, kuhu kuuluvad kaks justiitsministeeriumi esindajat ja kolm kohtunikku, et uurida välja, mis on asjade venimise põhjuseks. Märtsi alguses ootan järelevalve komisjonilt ettepanekuid, kuidas saaks õiguslike ja korralduslike meetmetega kohtuasjade menetlemist kiirendada,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg. Justiitsminister teostab kohtu esimehe kohustuste täitmise üle järelevalvet Kohtute seaduse § 45 lõike 2 alusel.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem osales 20.-21. novembril Euroopa Liidu sõjalise komitee regulaarsel kohtumisel, kus arutati ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhiteemade hetkeseisu. Kahepäevase kohtumise vältel saadi ülevaade Euroopa Liidu kolme sõjalise operatsiooni ja kolme väljaõppemissiooni hetkeseisust ning arutati muuhulgas Euroopa Liidu sõjalise staabi arenguid, lahingugruppide võimalikku kasutamist operatsioonide ja missioonide strateegilise reservina, sõjaliste võimete arendamist, koostööd NATO-ga ning digitaliseerimise ja tehisintellekti arengute mõju militaarvaldkonnas.Peamine arutelu toimus käimasolevate operatsioonide ja missioonide osas. Euroopa Liidu sõjaline komitee leidis, et vaatamata raskustele on operatsioonid ja väljaõppemissioonid olnud edukad ning aidanud parandada julgeolekuolukorda euroliidu välispiiride taga. Liikmesriigid pöörasid suurt tähelepanu Aafrikale, kus nähti vajadust muuta sõjalised väljaõppemissioonid Malis, Kesk-Aafrika Vabariigis ja Somaalias jõulisemaks, et suurendada nende efektiivsust. „Meil vaja laiendada väljaõppemissioonidel osalevate instruktorite tegutsemisvabadust väljaõpetatavate üksuste juhendamisel,“ ütles kindralmajor Herem. „Lisaks oskuste omandamisele õppeväljakutel vajavad väljaõppel olevad üksused toetust oma operatsioonide ettevalmistusel ja läbiviimisel,“ lisas ta. Eesti osaleb Euroopa Liidu sõjalistel operatsioonidel EUTM Malis ning EUNAFOR MED Vahemerel. Varem on Eesti osalenud Euroopa Liidu operatsioonil Althea Bosnia Hertsegoviinas, piraatlusevastasel operatsioonil Atalanta Punasel merel ning rahutagamismissioonil Kesk-Aafrika Vabariigis.Lisaks tegi Euroopa Liidu sõjalisele komiteele ettekande Ukraina kaitseväe juhataja kindralleitnant Ruslan Khomchak, kes andis ülevaate Ukraina julgeolekuolukorrast ja riigi relvajõudude reformist. Kindralleitnant Komchaki sõnul jätkab Venemaa agressiivset käitumist ning on Aasovi mere sisuliselt kuulutanud enda sisemereks. Jätkub Venemaa poolne toetus separistidele nii isikkoosseisu kui uuema varustuse osas. Euroopa Liidu kaitsevägede juhatajad avaldasid toetust Ukraina territoriaalsele tervislikkusele ja avaldasid tunnustust Ukraina pingutustele lõpetada konflikt riigi idaosas.

Kaitseväe toetuse väejuhatus tähistas eile traditsioonilise mälestustseremooniaga kindralmajor Rudolf Reimanni haual Tallinna Hiiu-Rahu kalmistul 101 aasta möödumist oma eelkäija Varustusvalitsuse loomisest.„Süüdates täna siin Varustusvalitsuse esimese ülema kindralmajor Reimanni kalmul küünlad, mälestame ja meenutame sellega tema kõrval kõiki sõjaväelogistikuid, kes läbi aegade on andnud oma panuse Eesti kaitseväe, sõjaväelogistika arengu ja Eesti vabaduse eest tegutsemisel,“ ütles toetuse väejuhatuse staabiülem mereväekapten Indrek Hanson mälestustseremoonial. Ta lisas, et nii nagu sadakond aastat tagasi Vabadussõja päevil tegutses Varustusvalitsus, nii seisab ka täna toetuse väejuhatus vankumatult Eesti riigi ja kogu ülejäänud kaitseväe selja taga, pakkudes alati kindlust ja tuge. Mälestustseremooniale olid kogunenud toetuse väejuhatuse struktuuriüksuste ülemad, samuti väejuhatuse toetusteenuste keskuse vanemkaplan kapten Ago Lilleorg ning esindajad korporatsioonist Rotalia, mille vilistlane kindralmajor Reimann oli. Mälestustseremoonia käigus asetati toetuse väejuhatuse, logistikapataljoni ja korporatsioon Rotalia lippude all kindrali hauale küünlad. Kindralmajor Rudolf Reimann sündis 18. jaanuaril 1884. aastal Tartus. Aastatel 1897-1899 õppis ta Torma kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. 1903. aastal astus Reimann vabatahtlikuna Vene tsaariarmeesse, kus ta jõudis oma karjääris 1917. aastal alampolkovnikust diviisi intendandiks. 28. detsembril 1917 tuli Reimann 1. Eesti jalaväediviisi intendandiks. 11. novembril 1918 määrati ta varustusvalitsuse ülemaks. Polkovnik Reimann lahkus tegevteenistusest omal soovil 1920. aastal, kuid juba 1923. aastal kutsuti ta uuesti tegevteenistusse. Ta oli sõjaministri vanemkäsundusohvitser, sõjakooli lektor ja kindralstaabi kursuse dotsent sõja-administratsiooni alal. 1924-1929 jätkas Reimann teenistust Sõjaministeeriumi Korraldusvalitsuse ülemana. 1932. aastal ülendati ta kindralmajoriks. Reimann suri 16. septembril 1946. aastal Tallinnas. 2002. aastal taasloodud toetuse väejuhatus (kuni aastani 2014 kandis nime kaitseväe logistikakeskus) on 21. novembril 1918 asutatud Varustusvalitsuse õiglusjärglane. Omaaegsel Varustusvalitsusel oli väga suur roll Vabadussõja võidus, sest see struktuuriüksus pidi tagama Rahvaväele kõige sõjapidamiseks vajaliku – relvastuse, laskemoona, varustuse, riietuse, majutamise, toitlustamise.  Kaitseväe toetuse väejuhatus tegeleb kaitseväe igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste korraldamisega alustades logistikast ja materjalimajandusest ning lõpetades tugiteenuste ja kaitseväe orkestriga. Samuti õpetatakse väejuhatuse logistikapataljonis ning logistikakoolis välja reserv-ja tegevsõjaväelogistikuid ning tervisekeskuses sõjaväemeedikuid.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on uue nädala teisipäeval Eestis ametlikul visiidil, mille käigus kohtub president Kersti Kaljulaidi, peaminister Jüri Ratase ja Riigikogu esimehe Henn Põlluaasaga. Lisaks osalevad riigipead kahe riigi digiüritusel Digital Society Sandbox. Digital Society Sandbox toob kokku digitaalse ühiskonna huvilised Eestist ja Ukrainast ja kohtumise käigus kirjutavad mõlema riigi digiteemadega seotud ministrid alla koostöömemorandumile, millega pannakse alus ühistele reaalsetele koostegemistele.

Täna kohtub president Kaljulaid kuningas Carl XVI Gustafiga ja välisminister Ann Lindega, peab Rootsi Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis kõne tehisintellektist ning kohtub Rootsi suurettevõtjatega ja Rootsi-Eesti Kaubanduskojaga.