Tänasel Euroopa keeltepäeval kuulutatakse välja aasta parimad võõrkeelealased teod Eestis. Tartus ja Tallinnas saab tutvuda lühitundides kuni kahekümne ühe võõrkeelega ning igaühel on võimalik osaleda Vikerraadio keeltemängus ”Punamütsike”. Aasta parimad võõrkeelealased teod kuulutatakse välja kell 16 Tallinnas Wabaduse kohvikus (Vabaduse väljak 10). Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner annab üle Euroopa Komisjoni ning ministeeriumi tunnuskirjad parimatele võõrkeele õpetamise uuendajatele. Wabaduse kohvik muutub kolmeks tunniks keeltekohvikuks, kus saab 15-minutilistes lühitundides tutvuda 21 keelega: araabia, gruusia, hiina, hispaania, hollandi, inglise, jaapani, kreeka, leedu, läti, norra, poola, prantsuse, rootsi, saksa, soome, taani, tšehhi, türgi, ungari, vene. Kell 15.15 algab Euroopa keeltepäeva tähistamine Tartu Kaubamajas. Huvilistel on võimalik osaleda 20-minutilistes keeletundides, valikus on 18 erinevat keelt. Lisaks saab külastada keeltemessi ja võtta osa viktoriinist. Euroopa keeltepäeva tähistamisele Tallinnas ja Tartus on oodatud kõik huvilised. Üritused on tasuta nind registreeruda pole vaja. Lähem info Tallinna ja Tartu sündmuste kohta. Üle Eesti on huvilistel võimalik osaleda Vikerraadio keeltemängus ”Punamütsike”, mis toimub kell 7-15. Raadio veebilehel saab kuulata lõiku muinasjutust „Punamütsike” Euroopa Liidu 12 ametlikus keeles. Kuulajatel tuleb ära arvata, milliste keeltega on tegu. Vastuseid saab saata kella 15ni, kokkuvõte tehakse kell 16.15 algavas pärastlõunaprogrammis. Taust Euroopa Keeltepäeva tähistatakse alates 2001. aastast Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni algatusel, et rõhutada keeleõppe tähtsust, väärtustada kõiki Euroopas kõneldavaid keeli ning toetada elukestvat keeleõpet. Keeltepäeva üritusi korraldab Euroopa Komisjoni esindus Eestis koostöös Haridus- ja Teadusministeerumi, saatkondade, kultuuriesinduste jt partneritega. Kõik uudised Keel EST

Alates esmaspäevast teevad töönädala vältel Eesti kohal madallende kaks Ämari lennubaasis paiknevat Saksa õhuväe hävituslennukit Eurofighter.Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal. Lennud toimuvad päeva esimeses pooles. NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga. Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt. Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Prantsusmaa õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad Mirage 2000.

Kell 15 – täiskogu istung Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra. Rahandusminister Sven Sester vastab Riigikogu liikmete arupärimisele varimajanduse kasvu ja ümbrikupalkadesse suhtumise kohta (nr 232). Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon. Kell 11 – komisjonide istungid Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13: ülevaade Eesti ELi eesistumise ettevalmistustest (valitsuse ja parlamendi tööst), kutsutud Riigikantselei ELi […] Link uudisele: Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 26. septembriks

Vabaerakonna esimees Andres Herkel leiab, et presidendivalimiste nurjumise pärast kannab suurimat vastutust Reformierakond. „Eks vastutavad kõik, aga Reformierakond kui Riigikogu suurim partei ja peaministrierakond oli see, kes ebaõnnestunud käitumismustrile kõigepealt tooni ette andis,“ ütles Herkel. Ta meenutas, et juuni algul kutsus Reformierakond Riigikogu fraktsioonide esindajad kokku ning teatas, et president tuleb valida nende pakutud kandidaatide […] Link uudisele: Herkel: nüüd tuleb kõigil erakonnaülbus kõrvale heita

Riigikogu esimees Eiki Nestor kutsub kokku Riigikogu täiendava istungi. Link uudisele: Riigikogu koguneb valima Vabariigi Presidenti 3. oktoobril

Kuna kumbki kandidaat ei saanud teises voorus nõutavat häälteenamust, toimub 3. oktoobril 2016 Vabariigi Presidendi valimine Riigikogus. Valimistoimingud algavad taas Riigikogu I hääletusvoorust ning sellele eelnevast kandidaatide ülesseadmisest. Link uudisele: Vabariigi Presidendi valimine

24. septembril tähistatakse Eestis rahvuste päeva. Sellega meenutatakse Eesti Rahvuste Foorumi esmakordset kogunemist 1988. aastal, kui Eestis elavad rahvusvähemused toetasid aktiivselt püüdu taastada Eesti riiklus ja demokraatlik elukorraldus. Lisaks eestlastele elab Eestis üle 330 000 venelase ja üle 23 000 ukrainlase. Arvukamad rahvusgrupid on veel valgevenelased, soomlased, juudid, tatarlased, lätlased, leedulased, poolakad ja sakslased. Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa ütles, et Eesti on koduks ligi 190 eri rahvusele. „Eesti on meie ühine kodu. Tunnustades ja toetades Eestis elavad rahvuseid ja nende kultuuripärandit, saab laiema kandepinna ka eesti kultuur,“ kinnitas Reimaa. Rahvuste päeva eel ja järel tutvustavad mitmed rahvuskultuuriseltsid oma traditsioone, käsitööd ja rahvuskööki. Arutletakse identiteedi, rahvuse ning rahvakultuuri ja selle arendamise võimaluste üle tänapäeva kultuuriruumis. Sündmustega saab lähemalt tutvuda rahvuste päeva kodulehel. Rahvuste päeva traditsiooni algatas 2005. aastal tolleaegne rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo, et tunnustada Eestis elavaid rahvusvähemusi. Lisainformatsioon: Anne-Ly Reimaa Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler 628 2217 anne-ly.reimaa@kul.ee Kõik uudised Keel EST

Stenbocki maja, 23. september 2016 - Vastuses tervishoiutöötajate avalikule pöördumisele nentis peaminister Taavi Rõivas, et pikas perspektiivis vajab tervishoid lisaraha, kuid esmalt on vaja analüüsida tervishoiusüsteemi sees olevaid võimalusi vahendite paremaks kasutamiseks. "Meie arstid teevad suurepärast tööd ja meie tervishoiusüsteem on võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega efektiivne,” ütles peaminister Taavi Rõivas. “Eesti tervishoiu rahastamissüsteem tervikuna toimib, mistõttu ei pea ma vajalikuks muuta praeguse süsteemi põhielemente nagu sihtotstarbeline ravikindlustusmaks, ravikindlustusvahendite keskne juhtimine ja ühe haigekassa süsteem.” Peaministri sõnul ei saa aga silma kinni pigistada selle ees, et Haigekassa on süstemaatiliselt eksinud oma eelarve prognoosidega. Näitena tõi peaminister Haigekassa eelduse, et haigushüvitistele kulub 2016. aastal sama palju kui aasta varem, arvestamata samas asjaoluga, et inimeste palgad tõusevad ca 6% aastas ja seega oleks loogiline eeldada, et ka hüvitistele kulub rohkem. Samuti prognoositi peaministri sõnul sel aastal eriarstiabi osutamise vähenemist nii ambulatoorses kui statsionaarses ravis – seda olukorras, kus tegelik ravivajadus pigem kasvab. “Valedel eeldustel koostatud eelarvega mindi juba kuue kuuga lõhki. Just seetõttu tuleb enne, kui räägime pikaajalisest tervishoiu rahastamise süsteemi muutmisest, ära lahendada praegune eelarvepuudujääk,” kirjutas oma vastuses peaminister. Peaministri kirjas seisab, et ka tervishoiutöötajate keskmised palgad on aasta-aastalt kasvanud, valdavalt Eesti keskmisest palgast kiiremini. Näiteks ulatus arstide keskmine palk 2015. aasta alguse seisuga ligi 225%-ni Eesti keskmisest ja haiglates oli arsti keskmine palk ligi 275% Eesti keskmisest ehk 2760 eurot. Peaministri sõnul on tervishoiutöötajad ka järgmisel aastal selgelt eelistatum palgagrupp - Haigekassa eelarvele tuginedes on palgafondi kasvuks järgmise aasta riigieelarvesse prognoositud 5,5%. Võrdlusena tõi peaminister välja õpetajate 4,6% ja sisejulgeolekutöötajate 3,3% palgafondi kasvu. Rõivas juhtis tervishoiutöötajate tähelepanu ka sellele, et Haigekassa eelarve osakaal SKP-st on viimase kümne aastaga kasvanud rohkem kui neljandiku (3,8%-lt 4,9%-ni) ning Haigekassa eelarve osakaal SKP-st jätkab kasvu ka järgmistel aastatel. Peaminister klaaris ära ka ühe eksiarvamuse. Nimelt ei vasta tõele väide, et sotsiaalmaksu langetamisest tekib Haigekassa eelarvesse puudujääk. “Sotsiaalmaksu langetamine kompenseeritakse 100%-liselt Haigekassale riigieelarvest,” kirjutas peaminister ning lisas, et tänu sotsiaalmaksu langetamisele saavad ettevõtjad palku rohkemgi tõsta ning sotsiaalmaksu laekumise suurenedes kasvab ka Haigekassa eelarve – nagu see on kasvanud viimased kuus aastat, keskmiselt 60 miljonit eurot aastas. Rõivas kinnitas, et toetab tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski püüdlusi analüüsida tervishoiusüsteemi sees olevaid puudusi ja võimalusi vahendite paremaks kasutamiseks. Samuti ootab ta ettepanekuid ja koostööd ka Haigekassat riigiga kahasse juhtivatelt organisatsioonidelt: tööandjate ja kindlustatute esindajatelt. Kõik uudised Keel EST

Suursaadik Riho Kruuv viibis eile ja üleeile visiidil Tamil Nadu osariigis ja kohtus vanglas viibivate Eesti laevakaitsjatega. Suursaadik arutas laevakaitsjatega kohtukaasust ning olmetingimusi vanglas. Kruuv kinnitas laevakaitsjatele, et Eesti riigile on nende kaasus jätkuvalt oluline ning teema tõstatatakse India ametivõimude esindajatega igal võimalusel. „Jätkame suhtlust laevakaitsjate küsimuses nii vangla ametivõimude, Tamil Nadu valitsuse kui ka India keskvalitsusega ning oleme meestele oma võimaluste piires abiks,“ sõnas Kruuv. Samuti kohtus suursaadik Kruuv Tamil Nadus vanglaülema, vanglate ameti juhi ja Tamil Nadu valitsuse esindajaga. Kohtumistel Tamil Nadu võimudega avaldas suursaadik Kruuv lootust, et kohtuprotsess jätkub viivitusteta. Lisainfo: Sten Juur avalike suhete osakond välisministeerium 637 7627 5824 6622www.vm.eepress@mfa.ee Kõik uudised

Riigikogu IV istungjärgu 3. töönädal 26. – 29. septembrini Link uudisele: Riigikogu eelinfo 26. septembrist – 2. oktoobrini