Täna toimus Sydney olümpiapargis Võitmatute mängude sisesõudevõistlus, kus nelja minuti sõudmises võitis oma võistluskategoorias kolmanda koha veebel Ergo Mets, saavutades samas ühe minuti sõudmises seitsmenda koha.„Võistlus oli raske, sest olin vahetult enne seda väikese külmetushaiguse külge saanud. Aga läks hästi – suutsin ilusasti oma tulemuse ära teha ja nelja minuti sõudmises oli tasuks kolmas koht,“ ütles veebel Mets. Lisaks veebel Metsale võistles täna sisesõudmise erinevates võistluskategooriates veel kuus eestlast. Ühe minuti sõudmises oli nooremseersant Madis Põri neljas, nooremveebel Hannes Vilba kuues, veebel Rasmus Penno kaheksas, veebel Agor Tettermann 11., nooremseersant Tarmo Lepik 15. ja veebel Janika Kanarik 16. Nelja minuti sõudmises oli veebel Tettermann kuues, veebel Penno seitsmes, nooremseersant Lepik 11. ja veebel Kanarik 15. Lisaks sisesõudmisele toimusid täna ka istevõrkpalli alagrupimängud, kus Eesti meeskond alistas Hollandi 2:0 ja Ameerika Ühendriigid 2:1 ning pääses poolfinaali. Võitmatute mängud ehk Invictus Games on Suurbritannia prints Harry poolt 2014. aastal ellu kutsutud spordivõistlused sõjalistel operatsioonidel viga saanud sõduritele. Sel aastal toimuvad mängud 20.-27. oktoobrini Austraalias, Sydneys. Mängudel osaleb kokku üle 500 võistleja 18-st erinevast riigist. Mängudel osalev Eesti võistkond on sel aastal 15-liikmeline. Võistlejate hulgas on nii tegevteenistuses olevaid kui tsiviilellu naasnud veterane. Eesti võistlejad osalevad paljudel erinevatel aladel, näiteks ujumine, jalgrattasõit, kergejõustik ja purjetamine. Eelmisel aastal peetud mängudel võitsid eestlased kokku 8 medalit.

2. jalaväebrigaadi reservväelased kogunesid nädalavahetusel Võrumaale täiendõppepäevadele, et värskendada sõjaväeliseks juhtimiseks vajalikke teadmisi ja oskusi.„Reservjuhid on meie reservväe selgroog ja närvisüsteem. Nendega tegelemata jätmine tähendaks kaitseväe kaela murdumist ja võitlusvõime kaotamist,“ ütles täiendõppepäevade läbiviija kapten Karmo Kiilmann. Ligi 30 2. jalaväebrigaadi reservohvitseri ja –allohvitseri saabusid täiendõppepäevadele reedel, mil toimusid loengud tuletoetusest, infosõjast ning käis arutelu reservväelaste rollist ja kaasamisest brigaadi tegevustesse. Kapten Kiilmanni sõnul on selline mõttevahetus brigaadi tegevväelaste ja reservülemate vahel vajalik. „Tegevväelased saavad kaasamisest väärtuslikku teavet valukohtadest ja arenguvajadusest, mis on oluline üldise võitlusvõime seisukohalt,“ selgitas Kiilmann. Laupäeva veetsid reservjuhid Nursipalu harjutusalal, kus instruktorite juhendamisel sooritati erinevaid praktilisi ülesandeid. Harjutati laskmist nii püstolist kui püstolkuulipildujast, tehti tulejuhtimisprotseduure ning lahendati taktikalisi otsustusmänge. Reservjuhtide täiendõppepäevi on 2. jalaväebrigaadis korraldatud juba mitmeid aastaid. Ürituse eesmärk on ühelt poolt reservjuhtide teadmiste ja praktiliste oskuste värskendamine ning teisalt brigaadi ja reservväelaste vahelise sideme tugevdamine. 2. jalaväebrigaad on Lõuna-Eesti sõjalise kaitse eest vastutav kaitseväe struktuuriüksus. Üksuse rahuaegsesse koosseisu kuuluvad Kuperjanovi jalaväepataljon ja tagalapataljon, ülejäänud üksused formeeritakse sõjaolukorras regulaarselt täiendõpet saavate reservväelaste baasil.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist kohtus täna AS Eesti Post juhtkonnaga. Kohtumisel otsustati koheselt peatada postiasutuste sulgemise protsess tänase seisuga ning otsida ühiselt pikaajalisemalt toimivat lahendust. „Vaatamata asjaolule, et universaalse postiteenuse mahud on aastast aastasse vähenenud, on sellel teenusel jätkuvalt oluline sotsiaal-regionaalne mõõde ja selle kvaliteetne osutamine on oluline riigi kõikidele elanikele,“ rõhutas Tammist. Konkurentsiamet muutis oma 11.10.2018 otsusega ASi Eesti Post tegevusluba, mille kohaselt lubas ASil Eesti Post sulgeda 75 postkontorit. „On selge, et postivõrgu ümberkujundamine on pikaajaline protsess, mille mõjusid tuleb eelnevalt igakülgselt ja põhjalikult analüüsida. Kindlasti tuleb sellesse protsessi kaasata ka kohalike omavalitsuste ja kogukondade esindajad, et leida kõigile osapooltele sobiv kompromisslahendus,“ lisas Tammist. Postiseaduse § 5 lõike 1 kohaselt on universaalne postiteenus postiteenuste järjepidev, kvaliteetne ja taskukohase tasu eest osutamine kogu Eesti Vabariigi territooriumil õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. Eestis on universaalse postiteenuse ainuosutaja AS Eesti Post. Kõik uudised Keel EST

Maaeluminister Tarmo Tamm vastas Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Mart Helme, Uno Kaskpeidi, Peeter Ernitsa, Jaak Madisoni, Raivo Põldaru, Arno Silla ja Martin Helme esitatud arupärimisele põuakahjudega toimetulemise meetmete kohta (nr 448). Link uudisele: Maaeluminister vastas arupärimisele põuakahjude leevendamise kohta

Riigikogu kiitis hiljuti, 17. oktoobril heaks hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu. Sellega seoses kaob järgmise, 2019. aasta algusest harjumuspärane ning aastaid tegutsenud hasartmängumaksu nõukogu (HMN). Raha kultuurilt ja spordilt ära ei kao, vaid vastupidi, spordile jaotatavad summad hoopis suurenevad. Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Meelis Kompus selgitab muutuse põhjusi ning tulevikuplaane. Nagu öeldud, seadusemuudatuse jõustumisega kaob hasartmängumaksu nõukogu (HMN). Sellega muudetakse riigieelarvesse laekuva hasartmängumaksu jaotumist, et raha jagamine oleks veelgi selgem ning väheneks halduskoormus. HMNist on raha saanud nii kultuur kui ka sport. Oluline on silmas pidada, et raha kummagi valdkonna puhul ei vähene. Spordis summad hoopis suurenevad. Taotleja peab üksnes teadma, millele ta toetust küsib ning kuhu ta edaspidi oma rahastamistaotluse saadab. Milline kultuurivaldkonnas asjade seis praegu? Kultuuris on plaan anda raha jaotamise ülesanne Rahvakultuuri Keskusele (RKK). Praeguse kava kohaselt hakkab piirkondliku kultuuri edendamiseks seotud tegevusi toetama senine rahvakultuuri maakondlik toetusprogramm. Tuleb kohe märkida, et suund on kultuuris osalemisel laiemalt, mitte ainult rahvakultuuril nagu võiks ehk eeldada. Igal juhul toetab see programm ka edaspidi senist HMNi põhifookust. See on lastele ja noortele suunatud tegevused ning niinimetatud eelprofessionaalsed ettevõtmised. Endiselt jäävad väga oluliseks sellised projektid, mis on maakondade ülesed ning aitavad kaasa kultuurikoostööle eri rahvus- ja keelegruppide vahel. See on küsimus meie ühiskonna sidususest, juurdepääsust kultuurile sõltumatult elukohast või inimese emakeelest. Taotlusvooru nimi ja täpsed tingimused kehtestatakse riigieelarve seaduse alusel. Toetuste hindamisele kaasatakse eri valdkondade ja kogukondade esindajad ning riigi esindajad. Protsess jääb avatuks, selgeks, kaasavaks. Siiani on olnud HMNi jaotatava raha aastane maht olnud koos aastaprojektidega kuni 400 000 eurot. Ühtlasi saab Kultuurkapital (Kulka) vastavalt seadusele sihtpäraselt juurde umbes 500 000 eurot, et anda stipendiume loomevaldkonna õppejõududele, kelle loometöö on seotud õpetamisega. Ka see on pikka aega räägitud vajadus, mis nüüd teoks saab. Kuidas jääb spordiga? Seadusemuudatus ei anna esialgu täpseid vastuseid, kuidas hasartmängumaksust laekuvat raha jaotatakse ning kes selle üle otsustama hakkab. Jah, eelnõus olev sõnastus on pigem üldine, kuid see ei tähenda, et plaan puuduks. Varem HMNi kaudu spordile liikunud raha lisatakse plaani kohaselt edaspidi otse Kultuuriministeeriumi eelarvesse. Sellest umbes 600 000 eurot läheb spordialaliitudele EOKga sõlmitava tegevustoetuse lepingu alusel. Spordivaldkonna oluliste katusorganisatsioonide ja rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamine hakkab käima otse Kultuuriministeeriumist. Liikumisharrastuse ja spordiklubide üksikprojektide toetamine käib uuest aastast Kulka kaudu. Spordiorganisatsioonide jaoks tähendab muudatus aastas väiksemat halduskoormust, sest taotlusi ja aruandeid tuleb kirjutada vähem. Üksiti kinnitame, et spordile ning liikumisharrastuse edendamiseks jagatav raha kindlasti ei vähene. Vastupidi. Näiteks on puudega inimeste katusorganisatsioonide võistlusspordi projektide toetamiseks edaspidi kinnitatud kindel protsent hasartmängumaksu laekumisest ning varem nõukogu teenindamiseks läinud raha eraldatakse võitlemiseks kokkuleppemängu vastu. Viimane summa on olnud ligikaudu 50 000 eurot aastas. Aasta- ja kuuprojektidena spordile seniajani HMNi kaudu eraldatava raha maht on olnud ühe miljoni euro ümber aastas. Miks muudatusi üldse vaja on? Põhjendatud on küsimus, miks poleks võinud samamoodi, harjumuspäraselt jätkata, kuid sellel on mitmeid kaalukaid põhjusi. Esiteks, pikema aja jooksul on ilmnenud, et toetuse andjad, keda on mitmeid, rahastavad täpselt samasisulisi projekte. Selle asemel oleks mõistlik, et neid toetusi menetleks üks toetuse andja, kellel on ülevaade valdkonnas toimuvast. Kõigil, nii taotlejatel kui ka riigil, jääb tarbetut tööd vähemaks. Väheneb taotluste hulk. Väheneb aruandluse maht eri rahastajatele. Kultuuriministeeriumil kui kultuuri- ja ka spordipoliitika kujundajal tekib omakorda veelgi selgem ülevaade vajadustest ning toetuste mõjust valdkonnale. Need on ühtekokku põhjused, miks Kultuuriministeerium on soovinud HMNi kaotamist, kui meil on tegelikult olemas kõik vajalikud valdkondlikud katusorganisatsioonid koos parima kompetentsiga. Muudatused jõustuvad uuest aastast, 2019. aasta 1. jaanuarist. Kõigist arengutest, võimalikest muutustest ja olulisest, mida iga taotleja peab teadma, hoiavad toetuste andjad aegsasti oma valdkondi kursis.

Kell 10 – täiskogu istung Oluliselt tähtsa riikliku küsimuse „Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit“ arutelu. Ettekande teevad MTÜ Rohelise Liikumise juhatuse liige Mihkel Annus, keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra, Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk ning Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Teine lugemine – 1 eelnõu: Sotsiaalkomisjoni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse […] Link uudisele: Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 23. oktoobriks

Austraalias peetavate Võitmatute mängude esimene täispikk võistluspäev oli Eesti sportlastele edukas – nii jalgrattasõidus kui ka purjetamises näidati tugevaid tulemusi ning mitmel alal jõuti esikümnesse.Sydney kuninglikus botaanikaaias toimunud rattavõistlustel saavutas vanemseersant Janno Lepik käsirattasõidus nii eraldistardis kui kriteeriumis viienda koha. Sama ala eraldistardis saavutas veebel Agor Tettermann kümnenda, reamees Ivan Smirnov 19. ja vanemveebel Margus Hoop 22. koha. Kriteeriumisõidus saavutasid veebel Tettermann ja reamees Smirnov vastavalt 7. ja 20. koha. Elliot 7 klassi purjetamises oli Eesti paatkond esimeses eelsõidus kolmas, võitis teise eelsõidu ning saavutas finaalsõidus kuuenda koha. Kokku võistles 12 paatkonda. Alanud nädalal asuvad Eesti veteranid võistlustulle veel kergejõustikus, sisesõudmises, vibulaskmises, ujumises ja istevõrkpallis. Võitmatute mängud ehk Invictus Games on Suurbritannia prints Harry poolt 2014. aastal ellu kutsutud spordivõistlused sõjalistel operatsioonidel viga saanud sõduritele. Idee sai alguse, kui Harry külastas USA-s toimunud vigastatud veteranidele mõeldud spordivõistlust ning ta soovis luua sarnase rahvusvahelise võistluse. Invictus tähendab ladina keeles võitmatut. Sel aastal toimuvad mängud 20.-27. oktoobrini Austraalias, Sydneys. Mängudel osaleb kokku üle 500 võistleja 18-st erinevast riigist. Esindatud on Afganistan, Austraalia, Kanada, Taani, Eesti, Prantsusmaa, Georgia, Saksamaa, Iraak, Itaalia, Jordaania, Holland, Uus-Meremaa, Poola, Rumeenia, Ukraina, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid. Varem on mängud toimunud Suurbritannias, USA-s ja Kanadas. Mängudel sõitnud Eesti võistkond on sel aastal 15-liikmeline. Võistlejate hulgas on nii tegevteenistuses olevaid kui tsiviilellu naasnud veterane. Eesti võistlejad osalevad paljudel erinevatel aladel, näiteks ujumises, jalgrattasõidus, kergejõustikus ja purjetamises. Eelmisel aastal peetud mängudel võitsid eestlased kokku 8 medalit. Video: https://youtu.be/G-clqCXD4mM Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59031

Riigikogu sotsiaalkomisjon kiitis ühehäälselt heaks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise eelnõu esimesele lugemisele saatmist, kuigi Jüri Ratase juhitav valitsus ei toetanud uuest aastas puuetega laste toetuste tõstmist. Link uudisele: Vabaerakonna algatatud puuetega laste toetuse tõstmise eelnõu jõuab riigikogu saali