Brüssel, 23. juuni 2017 – Peaminister Jüri Ratas rõhutas Ülemkogul oma Euroopa Liidu kolleegidele, et majanduskasvu hoogustamiseks ja inimeste heaolu tõstmiseks tuleb ära kasutada kõik üleilmsed digitaliseerimise võimalused. “Digiteemad on läbivad ka Eesti ELi Nõukogu eesistumisel, mis algab juba kaheksa päeva pärast. Seetõttu on mul hea meel, et mu Euroopa kolleegid tajuvad nende olulisust ja on valmis digitaalse ühtse turu teemadega jõuliselt edasi minema,” ütles peaminister Ratas ning lisas, et arutelu jätkub Tallinnas 29. septembril toimuval digiteemalisel tippkohtumisel. Seekordne Ülemkogu keskendus eelkõige Euroopa liidrite poolt Bratislavas ja Roomas kokkulepitu rakendamisele.Selleks, et tugevdada Euroopa globaalset haaret ja samas tugevdada Euroopa julgeolekut ja kaitset tänapäeva keerulises geopoliitilises keskkonnas, leppis Ülemkogu kokku vajaduses alustada alalise struktureeritud kaitsekoostööga (PESCO) ning ELi kiirreageerimisvahendite tugevdamisega. ELi liidrid kinnitasid ühiselt, et Atlandi-ülesed suhted ja ELi-NATO koostöö on üldise julgeoleku jaoks ka edaspidi võtmetähtsusega, võimaldades reageerida muutuvatele julgeolekuohtudele, sealhulgas hübriid-, küber- ja terrorismiohule. Samuti lepiti kokku, et tõhustada tuleb terrorismivastast võitlust, sh takistada terrorismi ülistamist digitaalsetes kanalites. Lisaks leppisid Euroopa liidrid kokku Venemaa sanktsioonide pikendamises, sest Vene Föderatsioon ei ole täitnud endale Minski lepingute sõlmimisel võetud kohustusi ning jätkab Ukraina destabiliseerimist. Ülemkogu leidis, et rändekriisi lahendamisel on olnud edasiminekuid ning jätkatakse aruteludega, kuidas teemaga edasi liikuda. Peaministri sõnul kinnitas Ülemkogu tugevalt liikmesriikide poolt võetud kohustust rakendada kiiresti ja täielikult Pariisi kliimakokkulepe ning juhtida globaalset kliimamuutuste vastast võitlust. “Pariisi kokkulepe jääb kliimamuutustega võitlemise nurgakiviks ning see tuleb ellu rakendada. Kokkulepe on võtmetähtsusega element Euroopa tööstuse ja majanduse kaasajastamise jaoks,” selgitas peaminister Ratas. Fotod Ülemkogult: https://www.dropbox.com/sh/92yz8oait6j08ao/AAC8kgTxjMUxSBk2178XJUpva?dl=0 Kõik uudised Keel EST

Brüssel, 23. juuni 2017 – Eesti, Bulgaaria ja Austria liidrid kinnitasid tänasel kohtumisel Brüsselis, et kolme järjestikuse Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana on neile oluline töökohtade loomine, majanduskasv, julgeolek, inimeste suurem kaasatus ja kindlustunne, kliimamuutused ja puhas energia ning ühtse Euroopa positsiooni tugevdamine maailmas. Kuna iga riigi Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine kestab napid kuus kuud, ühendavad kolm järjestikust eesistujat jõud, et hoida 18 kuu jooksul neile olulisi teemasid kõrgendatud tähelepanu all. „Kui iga eesistuja tüüriks Euroopat kuue kuu jooksul ise suunas ja vahetaks kurssi, oleks väga keeruline hoida Euroopat tugeva, otsusekindla ja ühtsena,“ ütles peaminister Jüri Ratas. Peaminister Ratase sõnul on tal hea meel, et sarnaselt Eestile on Bulgaariale ja Austriale oluline keskenduda ka digitaalse ühtse turu ja infoühiskonna arendamisele. „Oluline on, et Euroopa vaatab julgelt tulevikku ja jätkab Roomas alguse saanud aruteludega. Rooma deklaratsiooni sai kirja julgeoleku, turvalisuse ja naabruse tähtsus, vajadus lõpuni arendada Euroopa majandusruum koos vajalike ühendustega, aga ka kartmatus tegeleda kiirest tehnoloogilisest muutusest tulenevate võimaluste ja ohtudega,“ lisas Ratas. Kolme järjestikuse Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja eesmärkide ühendamise sügavamaks eesmärgiks on tugevdada riikide koostööd. Kolmiku ühised eesmärgid koondab ühte programmi EL nõukogu sekretariaat. Seega on EL nõukogu sekretariaat ning Bulgaaria ja Austria ühed Eesti lähimatest partneritest eesistumise ettevalmistamisel ning selle edukal läbiviimisel. Lähemalt kolme eesistujariigi koostööst ning Eesti, Bulgaaria ja Austria ühine programm: https://www.eu2017.ee/et/eesistujariikide-kolmiku-programm Fotod (Ave Tampere): https://www.dropbox.com/sh/92yz8oait6j08ao/AAC8kgTxjMUxSBk2178XJUpva?dl=0 Kõik uudised Keel EST

Stenbocki maja, 23. juuni 2017 – Peaminister Jüri Ratas osaleb 1. juulil Saksamaa teeneka liidukantsleri Helmut Kohli mälestustseremoonial Strasbourgis. "Helmut Kohl oli Suur Eurooplane ja Eesti riigi lähedane sõber. Tema panus Saksamaa taasühendamisel ja Euroopa Liidu loomisel on hindamatu. Meie kõigi kohus on Helmut Kohli tööd ja visiooni ühtsest Euroopast edasi kanda," lausus peaminister Ratas. Helmut Kohli mälestustseremoonia leiab aset 1. juulil Euroopa Parlamendis Strasbourgis. Kõik uudised Keel EST

Täna Miinisadamas peetud tseremoonial määras mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska miinijahtija Admiral Cowani uueks komandöriks vanemleitnant Ardo Riiboni."Admiral Cowan on nelja ja poole aasta jooksul kaptenmajor Tanel Leetna juhtimise all Eesti mereväge väga väärikalt esindanud ning olnud alati valmis paindlikult ülesandeid võtma ja neid lahendama," ütles mereväekapten Jüri Saska. "Soovin, et meeskond toetaks oma uut komandöri samaväärselt ja et Admiral Cowani paindlikkus ning valmisolek säiliksid." Vanemleitnant Ardo Riibon teenib mereväes alates 2003. aastast. Ta on olnud komandöri abi miinijahtijatel Ugandi ning Admiral Cowan. Lisaks on ta teeninud mereväe laevadel Sulev, Vaindlo, Wambola ja Sakala ning olnud operatsioonideohvitser kunagises Balti riikide ühises miinitõrjeüksuses BALTRON. Ta on õppinud Rootsi mereväeakadeemias ja Belgia-Hollandi miinisõjakoolis. "Lähen uutele ülesannetele vastu kindla tundega, sest laeva meeskond on mulle juba tuttav. Olen ka varasemalt sama laevaklassi peal teeninud ning osalenud mitmel korral komandöri abina NATO 1. alalises miinitõrjegrupis," ütles vanemleitnant Ardo Riibon. Admiral Cowan on esimene kolmest Eesti mereväele Suurbritanniast soetatud Sandown-klassi miinijahtijast, tema sõsarlaevad on miinijahtijad Sakala ja Ugandi. Igal mereväe laeval on oma sõpruslinn ja Admiral Cowanil on 2008. aastast sõprusleping Kuressaarega. Admiral Cowanile paigaldatud hüdrolokaatori ehk sonariga saab avastada ning klassifitseerida ankru- ja põhjamiine. Seejärel saab pardal oleva Seafox süsteemi allveerobotiga või tuukritega miini identifitseerida ning kahjutuks teha.

Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras kohtus Poolas kolleegidega Balti ja Visegradi riikidest ning Ukrainast, et arutada omavahelist kaitsekoostööd ning Ukraina toetamist.„Kolme Balti ja nelja Visegradi riigi omavaheline tihe kaitsealane koostöö NATO liikmetena on tänases julgeolekusituatsioonis kriitilise tähtsusega kogu alliansi kaitse jaoks, millel oluliseks osaks on Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse paigutatud ning nende riikide kaitsevägedesse integreeritavad NATO lahingugrupid,“ ütles kindral Riho Terras. „Alliansi liikmete julgeoleku tagamine ei saa toimuda omaette vaakumis ainult üksteise toetamise näol ja seetõttu otsustasime kohtumisel ka edaspidi jätkata Ukraina toetamist .“  Krakovis peetud arutelul osalesid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Ungari, Slovakkia ja Ukraina kaitsevägede esindajad. Käesolevast aastast paiknevad Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas alliansi julgeoleku tugevdamiseks mõeldud NATO lahingugrupid. Visegradi grupi riikidest tuleb sel suvel Eestisse harjutama Ungari jalaväekompanii. Eesti on Ukrainat toetanud nii sõja- ja katastroofimeditsiini alase väljaõppega kui ka kohapeal Ukraina kaitseväelasi sõjaliselt välja õpetades. 

Kaitseväelased avasid täna lahingukoolis mälestustahvli, mille pühendasid selle kooli lõpetanud ja sõjalistel operatsioonidel langenud vanemallohvitseridele.Mälestustahvel on pühendatud Iraagis langenud vanemveebel Arre Illenzeerile ja Afganistanis langenud vanemveebel Ivar Brokile, veebel Allain Tikkole ja veebel Eerik Salmusele. Lahingukooli veebli vanemveebel Indrek Ojasoo sõnul on allohvitseridel Eestis väga oluline roll ning nende kogemused ja teadmised on äärmiselt hinnatud. „Mälestustahvli avamine on meie moodus näidata, et me ei unusta kunagi vanemallohvitsere ega nende panust Eesti riigi kaitsmisel,“ ütles vanemveebel Ojasoo mälestustahvli avamisel peetud kõnes. Mälestustahvli avamisel võttis lisaks vanemveebel Ojasoole sõna ka lahingukooli ülem kolonelleitnant Madis Nõmme ning tahvli õnnistas sisse kaplan leitnant Anna-Liisa Vaher. Kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere.  

Brüssel, 22. juuni 2017 - Peaminister Jüri Ratas ütles Euroopa Ülemkogu eel, et kohtumisel teeb Ülemkogu järgmise sammu kaitsekoostöö edendamisel, võtab kokku senised tulemused rändekriisi lahendamisel ning annab suunised muuhulgas digitaalse Euroopa tervikliku kontseptsiooni arendamiseks. “Ülemkogu tugev toetus võimaldab Eestil eesistujana oma infoühiskonna, kaitsevaldkonna ja ka teisi prioriteete ellu viia,” ütles Ratas. Infoühiskonna teemal ütles Ratas, et rõhk pannakse kõikehõlmavale lähenemisele, et näidata, et infotehnoloogia laiem kasutus ei puuduta vaid majandust ja tootlikkust, vaid on läbivalt oluline ja suuri ühiskondlikke muutusi esile kutsuv tehnoloogia, alates töötamise viisidest kuni turvalisuseni. Ülemkogu eel kohtus peaminister Ratas oma Malta kolleegi Joseph Muscatiga ning Iiri uue peaministri Leo Varadkariga, et hea tava kohaselt kuulata ära nende jaoks kõige põletavamad teemad järgmisel poolaastal. Ratas võtab Muscatilt teatepulga üle ja õnnitles peaministrit eduka eesistumise eest. Iirimaaga oli arutelu keskmes Ühendkuningriigi lahkumisega seonduv, aga ka ühtse turu olulisus. Ülemkogu raames kohtub Ratas ka Taani peaminister Lars Løkke Rasmusseniga, kellega arutatakse lisaks Eesti Euroopa Liidu eesistumisele ka kaitsekoostööd. Seekordse Ülemkogu teemadeks on ränne, julgeolek ja kaitse, Pariisi kliimalepe, digitaalne Euroopa ning majandus, kus on arutelu all nii ühtne turg kui ka väliskaubandus. EL27 formaadis kohtuv Euroopa Ülemkogu vaatab läbi viimased arengud seoses läbirääkimistega pärast Ühendkuningriigilt ELi lepingu artikli 50 kohase teate saamist. Sel kohtumisel on plaanis kiita heaks menetluskord praegu Ühendkuningriigis asuvate ELi ametite ümberpaigutamiseks. Fotod: https://www.dropbox.com/sh/6qmyurfq9uj90ym/AAB7oxdUkTBJPbrwuW0lyf6Sa?dl=0 Kõik uudised Keel EST

Eile edastas Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuur kaitseväe ühendatud õppeasutustele riigikaitse õppekava kvaliteedihindamise aruande, millega akrediteeriti sõjalise juhtimise õppekavad järgmiseks seitsmeks aastaks.Kaitseväe ühendatud õppeasutuste õppeosakonna juhataja Nele Rand on kõrgkoolivälistest ekspertidest moodustatud hindamiskomisjoni aruandega rahul. „Otsus näitas, et kaitseväe ühendatud õppeasutustest saab väga hea kõrghariduse, mille käigus saavad kadetid palju praktilisi oskusi ning on hinnatud ka tööandjate seas,“ ütles Rand. Hindamiskomisjoni ettepanekute alusel hakkab kool edasisi tegevusi kavandama. Ranna sõnul teeb kool omalt poolt kõik selleks, et kadette tulevaseks teenistuseks võimalikult hästi ette valmistada ning kaitseväe ühendatud õppeasutustesse on oodatud eelkõige need, kellel on sisemine kutsumus ja soov pühenduda valitud elukutsele. Kaitseväe ühendatud õppeasutuste riigikaitse õppekavade esimese ja teise õppeastme kvaliteedihindamine viiakse järgmisel korral läbi seitsme aasta pärast. Kaitseväe ühendatud õppeasutused on ainus riigikaitseline õppeasutus Eestis, mis valmistab ette ohvitsere ja allohvitsere Eesti kaitseväele. Õppeasutuste koosseisu kuuluvad Kõrgem Sõjakool, kus valmistatakse kaitseväele ette ohvitsere rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe tasemel, ning Lahingukool, kus koolitatakse allohvitsere kutse- ja täiendusõppes. 

Riigikogu keskkonnakomisjonis algatatud teadlaste ja linnaametnike arutelu Tallinna Haabersti ristmiku laiendamisel tekkinud looduskaitselisest ummikseisust jõudis ettepanekuni: moodustada sõltumatu ekspertkomisjon, kes hindaks nii võimalust säilitada konflikti aluseks muutunud hõberemmelgas kui ka sõnastaks põhimõtted, millest kohalik omavalitsus peab suurprojektide puhul loodushoiule mõeldes lähtuma. Link uudisele: Vakra: betoon või asfalt ei asenda vana pärna-alleed

22.06.2017. Justiitsministeerium kavandab pahatahtlikult vastutusest hoiduvate ettevõtjate mõjutamiseks uusi meetmeid, näiteks juriidilise isiku juhatuse liikmele esitatavate nõuete karmistamist ja juhatuse liikmena tegusemise keelamise lihtsustamist. „Pahatahtlike, kavalaid võtteid ja alatuid skeeme kasutavate juhatuse liikmete arv on viimastel aastatel kasvanud ja olukord vajab lahendamist,“ nentis justiitsminister Urmas Reinsalu. „Sellist käitumist, kus ebaausad „ärimehed“ kahjustavad kogu Eesti ärikliimat ja muudavad ausate ettevõtjate tegevuse palju keerukamaks, ei saa ega tohi edaspidi enam lubada. Kasutusele tuleb võtta tõhusamad abinõud.“ Täna arutasid eksperdid justiitsministeeriumi võimalusi, kuidas parandada edaspidi Eesti ärikultuuri ja ettevõtluskeskkonda, eelkõige seda, kuidas mõjutada pahatahtlikke ettevõtjaid kohustuste ees vastutust võtma. Kohtumisel osalesid kaubandus-tööstuskoja, tööandjate keskliidu, võlausaldajate liidu, rahandusministeeriumi ja maksu- ja tolliameti esindajad. Täna arutusel olnud ettepanekute põhjal koostab justiitsministeerium sügiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Esitatud ettepanekutest otsustati edasi liikuda näiteks juriidilise isiku juhatuse liikmele esitatavate nõuete karmistamise plaaniga, et vähendada ebausaldusväärse taustaga juhatuse liikmete määramist ühingu juhatusse. Samuti leidis üldist heakskiitu kavatsus lihtsustada ühingute vabatahtlikku likvideerimismenetlust, näiteks lühendades kehtivas õiguses sisalduvaid kohustuslikke tähtaegu. Põhjalikku arutelu leidis ka küsimus, mida saaks teha nende ühingutega, millel juhatus üldse puudub (on tagasi kutsutud või on ise tagasi astunud). Ühiselt jõuti järeldusele, et tuleks suurendada osanike, aktsionäride või liikmete vastutust olukorras, kus nad ei ole suutnud juriidilisele isikule teovõimelist juhatust valida. Üksmeelselt peeti õigeks, et edaspidi peaks olema palju kergem määrata kohtul juhatuse liikmena tegutsemise keelde, seda eelkõige juhul, kui pankrotimenetlust ei algatatagi ja ühingu likvideeritakse vara puudumise tõttu menetluse raugemise tulemusena. Otsustati, et heaks ideeks on ka pankrotimenetluse raames tagasivõitmise tähtaegade peatamine ajaks, kui võlgnik üritab oma maksejõuetuses jagu saada saneerimismenetluse raames. Lisaks arutleti põhjalikult, kas ja kuidas tagada, et ühingud esitaksid oma majandusaasta aruanded võimalikult õigeaegselt või kuidas saavutada olukord, et ühingu kontaktaadress ja muud andmed oleksid registris usaldusväärsed ja õiged. Samas mööndi, et võib-olla neis küsimustes ei ole võimalik leida üht ja head lahendust, aga teisalt on need kindlasti küsimused, mis peavad lahendatud saama.