Kultuuriministeeriumis toimus täna, 14. detsembril riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ juhtnõukogu kogunemine, kus võeti kokku lõppeva programmiperioodi tulemused. Programmi viimase viie aasta eelarve oli kokku 3,61 miljonit eurot ja toetust sai 118 pühakoda. Eestis on 450 kuni 500 pühakoda, neist on kultuurimälestistena kaitse all pooled. Kultuuriministri kinnitatud riiklik programm “Pühakodade säilitamine ja areng“ kutsuti ellu 2003. aastal ning see on kestnud kahes etapis kokku 15 aastat. Programmi jooksul on pühakodadesse investeeritud ühtekokku ligi 13 miljonit eurot ning programm on hõlmanud valdavat osa Eesti kirikutest. Aastatel 2004 kuni 2013 eraldas riik pühakodade säilitamiseks kokku 9,23 miljonit eurot ja toetust sai ligi 200 kirikut. Aastatel 2014 kuni 2018 oli programmi eelarve kokku 3,61 miljonit eurot ja toetust sai 118 kirikut. „Pühakojad on Eesti kultuuri lahutamatuks osaks olnud sajandeid,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar. „Lisaks vaimsele pärandile on pühakojad läbi aegade kujundanud meie ehitatud keskkonda – nad on olnud ja jäänud kultuurmaastiku olulisteks hooneteks, moodustades Eesti arhitektuuripärandi ühe väärtuslikuma osa. Seetõttu on oluline, et riik toetab pühakodade korras hoidmist ja nõustab nende korrastamisel. Ikka selleks, et pühakojad oleksid jätkuvalt huvilistele avatud,“ märkis Saar. Pühakodade programm lõpeb küll senisel kujul, kuid toetused ja arendustegevused jätkuvad. 2019 aasta toetuste saajad selguvad juba jaanuaris. Senise programmi juhtnõukogu asemel on Muinsuskaitseametil plaanis kokku kutsuda pühakodade eksperdinõukogu, et kirikupärandiga seotud küsimused regulaarselt läbi arutada. Täiendavaid võimalusi kaitsealuseid hooneid toetada pakub järgmisel aastal jõustuv uuenev muinsuskaitseseadus. Selleks on riigieelarves planeeritud täiendavad 1,4 miljonit eurot aastas. „Aastatepikkune süsteemne toetus on olnud edukas ja aktiivses kasutuses olevate pühakodade puhul on tänu programmile kultuuriväärtuste pikaajaline säilimine tagatud,“ ütles Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie. „Tihe koostöö kogudustega on andnud laia arusaama selle pärandiliigi valdajate muredest ja rõõmudest ning see on hea alus edaspidiseks tegevuseks kõikide mälestiste säilimise tagamisel,“ lisas Raie. Programmist on toetatud pühakodade ja kirikuvara restaureerimist, ehitusprojektide koostamist, uuringute läbiviimist ning turvalisuse tagamist, sealhulgas piksekaitsete ning, valve- ja tulekaitsesignalisatsioonide paigaldamist. Tähelepanuväärsed on ka koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga algatatud kirikute digiarhiiv ja kirikute sisekliima uuringud koos TalTechiga. Ühtlasi on kaardistatud ja tutvustatud kirikutes peituvat kunstivara nagu kirikutekstiile, kirikuaedu, kirikukellasid, ikoone ja oreleid ning alustatud kahe raamatusarjaväljaandmist, need on „Eesti kirikud“ ja „Eesti kirikute sisustus“. Programmi toel on korraldatud koolitusi ja algatatud diskussioon kirikute jätkusuutlikust kasutusest. Lisainfo: Liina Jänes Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik liina.janes@kul.ee 6 282 381 Sille Sombri Muinsuskaitseameti pühakodade programmi koordinaator sille.sombri@muinsuskaitseamet.ee 6403068

Brüssel, Belgia, 14. detsember 2018 – Euroopa Ülemkogu kohtumise teisel päeval keskendusid ELi riigipead ja valitsusjuhid siseturule, rändele ning kliimamuutustele. Euroopa ühtne turg on peaminister Jüri Ratase sõnul liidu peamine vahend majanduskasvu suurendamiseks ning töökohtade loomiseks. „Meil tuleb ühtse turu arendamisega edasi liikuda. Peame eriti keskenduma piiriüleste teenuste sektori arendamisele, kus on veel väga palju kasutamata võimalusi,“ lausus Ratas. „Peame ka senisest enam kasutama võimalusi, mida pakuvad andmete vaba liikumine ja uued tehnoloogiad nagu tehisintellekt,“ sõnas peaminister. Ülemkogu kutsus Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles leppima enne parlamendi praeguse koosseisu ametiaja lõppu kokku nii paljudes ühtse turu arengu seisukohalt olulistes ettepanekutes kui võimalik. ELi riikide juhid rõhutasid vajadust kõrvaldada allesjäänud takistused siseturu toimimiselt, eelkõige teenuste valdkonnas. Lisaks toodi ülemkogul välja vajadus andmepõhise majanduse ja teenusemajanduse suurema rolli järele, samuti parema ühenduvuse ja rohelisemale majandusele ülemineku võimalusi. Euroopa Ülemkogu arutab ühtse turu tulevikku põhjalikumalt järgmise aasta märtsis. Ebaseaduslikku sisserännet Euroopasse on ELil õnnestunud vähendada kriisieelsele tasemele ning üldine langussuundumus jätkub. „See on viimastel kuudel rände päritolu- ja transiidiriikidega tehtava intensiivistunud koostöö tulemus. Seda tööd tuleb jätkata, et kontrollida rännet tõhusamalt ka tulevikus,“ sõnas peaminister Ratas. ELi riikide juhid jätkavad arutelusid, et leida kõige praktilisem lahendus Euroopa varjupaigasüsteemi reformimisele. ELi riikide juhid tervitasid märkimisväärseid edusamme julgeoleku ja kaitse vallas, sealhulgas näiteks sõjaväelise liikuvuse parandamisel ning Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi ellu viimisel. Ülemkogu võttis vastu järeldused ka kliimamuutuste kohta ning otsustas järgmise aasta jooksul leppida kokku ELi pikaajalises kliimastrateegias. Samuti nõudis ülemkogu kiiret tegutsemist väärinfo vastu võitlemiseks, eriti eelseisvate Euroopa Parlamendi valimiste valguses. ELi riikide juhid mõistsid hukka antisemitismi, rassismi ja võõraviha ning toonitasid sallimatuse vastu võitlemise olulisust. Riigipeadele ja valitsusjuhtidele esitati ELi tuleviku teemal toimunud kodanike konsultatsioonide ühisaruanne, mis sisaldab iga liikmesriigi kokkuvõtet oma riigis toimunust. Eesmärk oli selgitada välja elanike prioriteedid, mured ja ideed, et neid kaasata ja aidata sel moel arendada Euroopat. „Eestis tehti konsultatsioonide käigus näiteks ettepanek, et tuleks luua üleeuroopaline ühtne pandipakendi süsteem taara kogumiseks. Samuti tõid inimesed välja, et nende jaoks on oluline võimalus reisida, õppida, töötada ja elada mistahes liikmesriigis. Muredena nimetati bürokraatiat ja kiirete transpordiühenduste puudumist,“ sõnas Ratas. Üleskutse ELi tuleviku aruteludeks liikmesriikide kodanikega tegi jaanuaris Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Arutelude tulemusi on riigipeadel ja valitsusjuhtidel plaanis arvestada järgmisel aastal, kui hakatakse seadma Euroopa Liidu prioriteete aastateks 2019-2024. Täna toimus ka 27 liikmesriigi osalusel euroala tippkohtumine, kus kõneldi majandus- ja rahaliidu reformimist. Riigipead ja valitsusjuhid kinnitasid rahandusministrite ettepanekud Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) reformimiseks, sealhulgas näiteks ESMile pankade kriisilahenduse toimimist kindlustava rolli andmisel, julgestuslaenude tingimuste täpsustamisel ning rolli määratlemisel üldises majandus- ja eelarvepoliitika seireprotsessis „Nende elluviimine annab meile kindlust, et Euroopa stabiilsusmehhanismil on paremad võimalused sekkuda tulevaste kriiside ennetamiseks. See on ühtlasi tagatiseks, et pangandussektori kriisilahendus toimiks ja oleks usaldusväärne,“ sõnas peaminister Ratas. Järgmise sammuna peavad rahandusministrid valmistama ette stabiilsusmehhanismi lepingu muudatused. Kohtumisel osalesid ka Euroopa Keskpanga president Mario Draghi ja euroala riikide rahandusministrite president, Portugali rahandusminister Mario Centeno. Fotod: https://www.dropbox.com/sh/1mtxdmcikgxanr3/AABnVi671RG059JVwBJafBE0a?dl=0 Kõik uudised Keel EST

Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna liikmed üllatasid Kuperjanovi jalaväepataljonis teenivaid saarlasi enda kootud villaste sokkide, jõulukaartide ja koduste maiustustega.„Saaremaalt pärit ajateenijad üle kogu kaitseväe saavad meie poolt soojad villased sokid juba kümnendat aastat järjest, sellest on juba tore traditsioon kujunenud,“ ütles sõduritele täna Võrus kingitused üle andnud Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna esindaja Maarja-Liis Milter.Kodukohast saadud villaste sokkide, jõulusoovide ja maiustuste üle oli Kuperjanovi jalaväepataljonis teenivatel saarlastel hea meel. „Eks nad vist teadsid pakkide tulekut natuke oodata ka, kuid siiski olid sõdurid õnnelikud, kui kingitused nendeni jõudsid,“ ütles Maarja-Liis Milter.2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Kuperjanovi jalaväepataljon on üks kaitseväe suurimaid väljaõppeüksuseid. Pataljonis saavad väljaõppe nii jalaväe-, miinipilduja- kui erinevatel lahingutoetuserialadel teenivad sõdurid. Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59152

Riigikogu VIII istungjärgu 12. töönädal 17. – 23. detsembrini Link uudisele: Riigikogu eelinfo 17. – 23. detsembrini

Keskkonnaminister Siim Kiisler kinnitas Keskkonnaameti peadirektoriks Riho Kupparti, kelle peamiseks väljakutseks saab Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni sisuline ühendamine. „Tänu oma suurele kogemusele, laiale silmaringile ning heale suhtlemisoskusele on Riho Kuppart väga sobiv inimene seda keerukat tööd ette võtma,“ ütles keskkonnaminister Kiisler. Kõik uudised Keel EST

Kaitseminister Jüri Luik andis täna kaitseministeeriumis üle missioonimedalid ligi 140 kaitseväelasele, kes on tänavu osalenud välisoperatsioonidel. Kaitseminister Luik tänas kaitseväelasi teenistuse eest ning rõhutas, et see teenistus on oluline nii inimestele, kes elavad kriisipiirkondades, kui ka Eestile, sest just läbi selle suudame me hoida liitlassuhteid tugevaina. Luik ütles, et Eestis viibivad NATO väed on osa sellest samast liitlaste solidaarsusest, mida esindavad ka meie võitlejad kaugetes pingekolletes, rahvusvahelised missioonid on seega vahetu osa Eesti kaitsest. „Operatsioonidel omandatud praktilised kogemused on Eesti riigi kaitseks hindamatu väärtusega,“ ütles Luik. „Me ei ole nii suur riik, et hoida üleval ekspeditsiooniarmeed, sestap on kõik missioonidel kogetu ja omandatu osaks iseseisva kaitsevõime edasiarendamisel.“ „Mul on hea meel siin saalis näha mitmeid tuttavaid nägusid, sest paljud teist on kaitseväes teeninud pikka aega ning päris paljudega oli mul võimalus kohtuda paar kuud tagasi Kabulis,“ ütles kaitseminister. „Seal kogetu kinnitas taas üldlevinud arusaama, et eesti sõdur on maailma parim sõdur.“ Seoses kahe uue operatsiooni lisandumisega sel aastal Malis ja Afganistanis oli missioonimedalite pälvinute arv üle aegade suur. Rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalenu medali said kaitseväelased, kes osalesid missioonidel Liibanonis, Malis, Afganistanis, Iraagis ja Iisraelis. Lisaks said mitmendat korda sõjalisel operatsioonil teeninud kaitseväelased medali lindilõike sõlega, millel on märgitud osaletud operatsioonide arv. Kõige kogenumad olid käinud missioonidel üheksal, kuuel ja viiel korral. Tseremoonia lõpus andis Liibanonis rahuvalvemissioonil teeninud jalaväerühm üle annetuse Carol Illenzeeri fondi esindajale, toetamaks vigastatud või langenud veteranide lapsi. Fotod tseremooniast Kõik uudised Keel EST

Täna hommikul kaitseväe peastaabi territooriumil toimunud rivistusel andis kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem kolonel Veiko-Vello Palmile üle peastaabi lipu, millega tähistati sümboolselt kolonel Palmi asumist peastaabi ülema ametikohale. „Kaitseväe peastaabis teenivad inimesed peavad nii tegutsema kui ka välja paistma ühtse meeskonnana, sest meie üksuse jõu ja terviku moodustavadki need inimesed, kes läbipõimununa ja omavahel koostööd tehes suudavad kaitseväge kvaliteetselt juhtida,“ ütles kolonel Palm.Kolonel Palm kutsus oma uute alluvate poole pöördudes neid kaasa mõtlema ja väljakutseid esitama ning tuletas meelde, et iga peastaabis teeniv inimene peab olema valmis muutusteks kui neid teha vaja on. Kolonel Palm määrati kaitseväe peastaabi ülema ametikohale kaitseminister Jüri Luige käskkirjaga alates 5. detsembrist. Kolonel Veiko-Vello Palm alustas teenistust kaitseväes 1992. aastal ajateenijana Kalevi üksik-jalaväepataljonis ning on teeninud muuhulgas Tapa väljaõppekeskuse staabiülemana, peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna ülemana, staabiohvitserina Poolas asuva NATO Kirdekorpuse staabis ning olnud kaitseministeeriumi riigikaitse planeerimise osakonna juhataja.Aastatel 2015 kuni 2018 oli kolonel Palm 1. jalaväebrigaadi ülem, alates tänavu suvest kaitseväe peastaabi ülema asetäitja. Kolonel Palm on lõpetanud Soome riigikaitse kõrgkooli kadetikooli ja kindralstaabiohvitseride kursused ning osalenud rahvusvahelisel sõjalisel missioonil Afganistanis 2007. ja 2010. aastal.Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59149 Video: https://www.youtube.com/watch?v=VWtL92kmAVU

Eile saatsid mereväelased pidulikult reservteenistusse vanemveebel Timur Grigorjevi, kes oli staažikaima teenistujana väeliigis töötanud üle 25 aasta mereväe taasloomisest saadik.„Teenistusse tulles alustas merevägi päris algusest – mäletan aega, mil Eesti võttis 1994. aastal Miinisadama üle, heisates territooriumil Eesti vabariigi lipu. Tänaseks on väeliik väga suure hüppe edasi teinud. Vahepeal on teenistujate hulgas muutunud juba kaks põlvkonda. Soovin edu ja jaksu kõigile mereväelastele,“ ütles vanemveebel Timur Grigorjev, kes oli taasloodud mereväe esimeste ajateenijate hulgas. Vanemveebel Timur Grigorjev alustas ajateenistuses 1994. aasta 30. märtsil. Seejärel astus ta tegevteenistusse tollases Miinilaevade Divisjonis, alustades sõjalaeva EML Grif relvastussektsioonis. Ta on teeninud ka mereväealustel EML Ahti, EML Sulev, EML Ristna ning EML Admiral Pitka. Samuti on ta täitnud mereväebaasis erinevaid ülesandeid logistika valdkonnas.„Aitäh nende aastate eest ja soovime sulle kõike kõige paremat, mida iganes sa edaspidiselt ette võtad. Pea meid hea sõnaga meeles; täpselt nii, nagu meiegi sind peame,“ ütles mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska tseremoonial.Vanemveebel Grigorjevi on autasustatud väeliigi teenetemärkidega „Mereväe Rist“ ning „Usk ja tahe“ III klassi teenetemärgiga „Raudankur“. Samuti on ta teeninud mereväebaasi teenetemärgi.Ühena kolmest kaitseväe väeliigist on mereväe peamine eesmärk kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ning riiklikke huvisid merel. Väeliigi peamine tegevusvaldkond on miinitõrje merel ning mereolukorrateadlikkuse tagamine.Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59148

Eile peeti kaitseväe kalmistul ja admiral Alexander-Sinclairi mälestusbüsti juures Vabadussõjas osalenud Briti eskaadri Eestisse saabumise 100. aastapäeva mälestustseremooniad.„Eesti võitis Vabadussõja kahel peamisel põhjusel. Esiteks, tänu Eesti rahva, sõjaväelaste ja riigijuhtide usule omaenda jõusse ja otsusele lootusetuna näivas olukorras ikkagi vastu hakata. Ja teiseks, tänu liitlaste – Ühendkuningriigi, Soome, Rootsi, Taani, USA ja teiste – sõjalisele, materiaalsele ja moraalsele toele. Nii on see ka täna – meie iseseisvus ja kaitsevõime tuginevad võrdselt nii esmasele iseseisvale kaitsevõimele kui ka rahvusvahelisele koostööle ja kollektiivkaitsele,“ ütles president Kersti Kaljulaid kaitseväe kalmistul peetud mälestustseremoonial. Eesti vabaduse eest võideldes langenud Briti mereväelaste auks asetasid kalmistul pärjad Ühendkuningriigi suursaatkond, diplomaatiline korpus, Tapal paiknevad NATO lahingugrupi liitlased ja Eestit külastava fregati HMS St Albans (F83) esindajad. Austust avaldasid ka kaitseministeeriumi, kaitseväe, kaitseliidu ja Eesti Eruohvitseride Kogu esindajad. Mälestuspalvused pidasid kaitseväe tugikeskuse kaplan kapten Tõnis Kark ja mereväe kaplan nooremleitnant Mikk Leedjärv. Tseremooniateks pani sõjaväepolitsei Vahipataljon välja auvahtkonna ja pärgade asetajad, muusikaga toetas kaitseväe orkester. 1918. aasta 12. detsembril Tallinna saabunud Briti kergeristlejate eskaader kaitses pealinna mere poolt Balti laevastiku eest. Lisaks toetati admiral Sir Edwin Alexander-Sinclairi juhtimisel eestlasi relvade, laskemoona ja muu varustusega. Juba 21. detsembril suundusid Ühendkuningriigi ristlejad tagasi merele, rünnates Punaarmee positsioone Kunda, Aseri ja Purtse piirkonnas. 23. detsembril toetasid Briti alused Eesti laevade Lembit, Laine ja Lood dessanti Kunda alla. Briti sõjalaevade osalus oli tähtis ka 1918. aasta 26. ja 27. detsembril toimunud operatsioonis, kus võeti vaenlaselt ära miiniristlejad Spartak ja Avtroil. Miiniristlejate üleandmine Eesti merejõududele tugevdas märkimisväärselt meie laevastiku võimekust iseseisvate operatsioonide läbiviimiseks. Kokku tegutses Vabadussõja ajal merel 274 erinevat Briti laeva ning üle 250 Eesti aluse. Eesti vabaduse eest võideldes langes 111 briti mere- ja õhuväelast. Briti sõjalaevastik avaldas oma panusega tugevat mõju Vabadussõja käigule – osutatud abi oli sõjast ja revolutsioonidest kurnatud Eestile oluline nii poliitiliselt kui ka majanduslikult. Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59147 Video: https://www.youtube.com/watch?v=ZQSSeEeTjDc

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas määruse, millega kehtestatakse 2019. aastast teatud abivahenditele uued piirhinnad ja täiendatakse nende abivahendite loetelu, mille jaoks ei ole edaspidi vaja kordustõendit esitada. Muu hulgas saavad inimese vajadust mõningate abivahendite järele hakata hindama ka perearstid ja õed. „Inimeste jaoks tähendavad need muudatused vähem bürokraatiat ja senisest kiiremat abi – abivahendid peavad olema võimalikult lihtsasti kättesaadavad kõigile abivajajatele,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Õed saavad 1. juulist 2019 õiguse hinnata inimese vajadust teatud abivahendite järele. Sageli puutuvad nemad abivajajaga kõige enam kokku ja seega oskavad hinnata, mida inimene vajab.“ Õed saavad edaspidi hinnata vajadust lamatiste vältimiseks mõeldud abivahendite, tualetitooli, potikõrgenduste, uriini imavate abivahendite, vanni- ja dušitoolide jms järele. Sotsiaalkindlustusamet koostöös Eesti Õdede Liiduga töötavad 2019. aasta alguses selle jaoks välja spetsiaalse abivahendite täiendkoolituse, kus tutvustatakse lähemalt Eestis toimivat abivahendite korraldust, nõudeid ja hüvitamise tingimusi. Koolitustega plaanitakse alustada juba 2019. aasta I poolaastal, et esimesed koolituse läbinud õed saaksid juulist abivahendite vajadust iseseisvalt hindama hakata. Vanaduspensioniealiste inimeste jaoks luuakse erisus, millega edaspidi pole uriini imavate abivahendite korduval taotlemisel uut tõendit enam vaja. 2017. aastal sai uriini imavaid abivahendeid kokku 36 985 inimest, kellest 85% olid vanaduspensioniealised inimesed. „See kergendab oluliselt abivahendite kättesaadavust vanemaealiste jaoks ja vähendab seeläbi ka pere- ja eriarstide töökoormust,“ ütles Iva. Määruse jõustudes saab edaspidi lisaks eriarsti tõendile ka perearsti tõendiga taotleda näiteks lugemis- ja töövalgustit, punktkirjavarustust, daisypleierit, arvuti ekraanisuurendustarkvara jpm. Samuti suurendatakse osade abivahendite limiite ehk koguseid, mida saab osta soodushinnaga. Näiteks mähkmeid saab edaspidi soodushinnaga osta 60 asemel kuni 120 ja imavaid aluslinasid varasema 10 asemel 30. „Praegu kehtivad kogused ei vasta inimeste tegelikele vajadustele, seda on näidanud ka kasvanud erimenetluste arv koguste suurendamiseks. Uute piirkoguste paika panemisel võeti arvesse nii omastehooldajate kui ka tootjate kogemusi ja praktikat," ütles sotsiaalkaitseminister. Muu hulgas jõuti riigieelarve läbirääkimistel kokkuleppele, et 2019. ja 2020. aastal suunab riik abivahendite süsteemi olulises mahus lisaraha, kasutades selleks ravimite kompenseerimisega sarnast eelarve planeerimist. Sellega tagatakse abivahendite kättesaadavus kõigile abivajajatele. Tulevaks aastaks on abivahenditele planeeritud 14,5 miljonit eurot. „See võimaldab meil paremini toetada erivajadustega laste ja täiskasvanute iseseisvat toimetulekut ning ära hoida võimalike tervisekahjude tekkimist või süvenemist,“ ütles minister Iva. „Riigi toel hakkavad isiklikuks kasutamiseks mõeldud abivahendeid suuremas ulatuses saama ka hoolekandeasutustes elavad inimesed." Lisainfo: Määruse muudatused jõustuvad kolmes etapis: 1.01.2019 – Muutuvad teatud abivahendite piirhinnad ja kogused, mida inimene soodustusega saab (näiteks mähkmete kogus tõuseb 60-lt 120-le). 1.07.2019 – Õed saavad anda välja abivahendi vajadust kinnitava tõendi – selleks on neil eelnevalt vaja läbida abivahendite täiendkoolitus. 1.01.2020 – Laiendatakse nende ekspertide ringi, kes samuti võivad abivahendeid müüvas või rentivas ettevõttes abivahendeid väljastada. Sellega jõustub ka nõue, millega ettevõte peab tagama igas müügipunktis abivahendikutsega spetsialist olemasolu. Varasemad muudatused abivahendite süsteemis: Mitmete abivahendite gruppidel kaotati ära kordustõendi vajadus (näiteks: kõneprotsessoritel, valgetel keppidel, punktikirjavarustusel, mõõteriistadel jpm). Füsioterapeutidele ja tegevusterapeutidele anti abivahendi vajaduse hindamise õigus. Osade abivahendite puhul tehti võimalikuks nii nende ostmine kui ka üürimine (näiteks vanni- ja dušitoolid). Piirhindu tõsteti neil abivahenditel, millel see oli liiga madal. Täpsustusi on tehtud kompenseerimise tingimustes, nt piirkogustes, näidustuste kirjelduses jne. 14.12.18 Kõik uudised Keel EST