Euroopa Liidu terviseministrid arutasid täna, 9. detsembril Brüsselis võimalusi ravimipoliitika alase koostöö tugevdamiseks, et parandada ravimite kättesaadavust ja toimetulekut tarneraskustega. Ministrite hinnangul on vaja tugevdada EL üleseid regulatsioone ning täpsustada turuosaliste kohustusi ja vastutust ravimite kättesaadavuse tagamisel. „Ravimite kättesaadavusega seotud väljakutsed on olnud Euroopas tähelepanu all juba aastaid. Sellele vaatamata pole suudetud leida toimivaid lahendusi, et tagada katkematu ravimitega varustamine kõikides riikides, mistõttu on raviminappus kasvavaks ohuks inimeste tervisele,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Terviseministrite hinnangul on tarneraskustega toimetulekuks vaja parandada infovahetust ning leppida kokku ühtsed teavitusvormid ja juhised kõigile turuosalistele tarneraskuste korral tegutsemiseks. Samuti on vaja tugevdada EL tasandi regulatsioone, et täpsustada turuosaliste kohustusi ja vastutust ravimite kättesaadavuse tagamisel, sh kohustust kindlustada piisav ravimivaru liikmesriigis kohapeal ning kõigi liikmesriikide võrdne kohtlemine.“ Eesti toetas Hollandi ettepanekut töötada välja Euroopa Liidu ravimipoliitika tegevuskava. „Ootame, et ministrite nõukogu selle ka võimalikult kiiresti kinnitaks. On aeg astuda väga konkreetseid samme, et leida lahendused probleemidele, millega kõik riigid silmitsi seisavad,“ ütles minister Kiik. Eestis on 2019. aastal teatatud ligi 300 ravimi tarneraskusest. On olukordi, kus turul ei ole samaväärset ravimit ka teiselt tootjalt. „Ravimite puudumisest tingitud probleemidele on juhtinud ministeeriumi tähelepanu nii perearstide kui lastearstide esindajad. Kuigi viimaste aastate jooksul on ravimite tarnehäiretest teavitamine paranenud, peame suutma senisest paremini ennetada tarneraskuste mõju Eesti patsientidele. Seepärast olen palunud kutsuda jaanuari alguseks kokku arstide, ametite ja ravimituru osapoolte ümarlaua, et arutada, mida oleks võimalik Eestis siseriiklikult tarneraskuste vähendamiseks ära teha,“ ütles minister Tanel Kiik. „Probleemi ulatusest parema ülevaate saamiseks julgustan ka patsiente teavitama ravimiametit olukordadest, kus nad on jäänud apteegis vajaliku ravimita.“ Tarneraskuste vältimiseks sätestab EL ravimidirektiiv hulgimüüjatele kohustuse tagada pidevalt konkreetse geograafilise piirkonna vajadustele vastav piisav ravimivalik ja tarnida nõutavad kogused. Ka Eesti ravimiseaduse alusel on hulgimüüjal kohustus tagada püsiv ja piisav ravimite valik ning kiire kohaletoimetamine Eesti piires. Lisaks sätestab ravimiseadus ravimi müügiloa hoidja kohustuse tagada ravimi turustamine vastavalt ravivajadusele. Tarneraskuste korral peab müügiloa hoidja teavitama ravimiametit vähemalt kaks kuud varem ravimi Eestis turustamise katkestamisest või lõpetamisest ja selle põhjusest. Tarneraskustest saab ravimiametit teavitada aadressil info@ravimiamet.ee või telefonil 737 4140. Kõik uudised Keel EST

9.12.2019. Justiitsminister andis täna 23 inimesele üle kodanikujulguse aumärgid selle eest, et nad on oma vapra tegutsemisega aidanud peatada kurjategijaid, toetanud abivajajaid ning panustanud aktiivselt ühiskonna turvatunde tagamisse. Kodanikujulguse aumärgi said sel aastal Mikk Maasik, Andres Märtin, Urmas Oja, Andres Peet, Marko ja Merje Tedre, Hanna Toomla, Martin Metsjärv, Veiko Viirlo, Külly Oras, Timo Võhmar, Väino Välja, Gervet Väät, Merli Kaunissaar, Rein Kõivisto, Hasso Laansalu, Käthlin Lahe, Gregor Matthias Kulasalu, Roman Lan, Roland Burk, Elje Kahju. Aumärgi sai ka 11aastane Bruno (nimi muudetud) ning postuumselt Sulev Kallavus. „Turvatunde loomise üks alustalasid on ohtude märkamine ja neile reageerimine. Igaüks saab avarama vaatega ringi käia ja märgata muresid enda kõrval. Need, kes sekkuvad, on meile kõigile eeskujuks ja nad väärivad esile tõstmist, ning riigi tunnustust,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg. „Erilist tänulikkust peame tundma nende inimeste ees, kes kõigi meie turvalisust on taganud oma elu hinnaga. Andsime postuumselt aumärgi üle eelmisel kui anname ka sel aastal.“ „Heade inimeste julgus on see, mis teeb meie Eesti kogukonna turvalisemaks. Olgu tänatud need kangelased, kes ühel olulisel hetkel on kaasinimese heaolu enda omast kõrgemale asetanud,“ sõnas peaprokuröri kohusetäitja Lavly Perling. 15 aasta jooksul on koos selleaastaste laureaatidega autasu saanud 191 julget inimest. Mõned näited sel aastal aumärgi saanute lugudest: - Mikk Maasik ootas kodumaja ees taksot, kui märkas läheduses rüselemas kolme meest, kellest kaks, mask nägu varjamas, surusid kolmanda, verise näoga mehe jõuga autosse. Mikk istus saabunud taksosse, helistas häirekeskusse ja palus juhil autole järele sõita. Mõne aja pärast nägi Mikk, et autos istub tema naabermaja elanik ja hüüab appi. Samal ajal andis Mikk politseile infot. Vahepeal õnnestus kahtlasel autol küll silmist kaduda, ent lõpuks leidis Mikk koos taksojuhiga selle ühest hoovist ja teavitas kohe politseid, kes mehed kinni pidas. Meestele esitati kahtlustus ebaseaduslikus vabaduse võtmises. - Tänavu suve algul nägi Roland Burk, kuidas Kuusalu tanklas istus tugevasti purjus mees autorooli ja hakkas sõitma. Roland tõkestas oma autoga tema tee ja kutsus politsei ning jäi olukorda jälgima. Roolijoodik tegi mitu katset ära sõita, kuid Roland takistas teda ligi tund aega politsei saabumiseni. Selgus, et mehel oli kriminaalne joove. Mullu veebruaris aga märkas Roland Rakvere kaubanduskeskuses ränga terviserikke tõttu kokku kukkunud meest, kes oli teadvuseta ega hinganud. Roland oli ainus, kes appi läks ja elustas meest kuni kiirabi saabumiseni ja veel pärast sedagi. Tänu Rolandi tegevusele mehe elu päästeti. - Päästeameti töötaja Sulev Kallavus ei taganud kaaskodanike turvalisust ainult ameti korras, vaid ta astus alati teiste inimeste ja avaliku korra kaitseks välja. Nii juhtus ka 2018. aasta 8. detsembri esimestel tundidel, kui Sulev tähistas Kuressaare südalinnas oma sünnipäeva, mida tulid häirima kaks vägivallatsejat. Sulev asus neid korrale kutsuma, mispeale ründas neist üks Sulevit, kes hukkus kohapeal noavigastustesse. Politsei pidas roimari kiiresti kinni. - Septembris nägi Väino Välja Harjumaal tanklapoes, kuidas kaks purjus meest üritavad kohvi osta. Kuna nad ei saanud sellega hakkama, asus üks neist kohvimasinat taguma. Väino kutsus mehe korrale ja õpetas teda aparaati kasutama. Kui mehed olid tasunud ja tanklast väljunud, nägi Väino, et mehed kavatsevad kaubikuga ära sõita. Ta läks neid takistama ja võttis autovõtme enda kätte ning helistas politseisse, misjärel ründasid mehed teda. Väino tõkestas kallaletungi ja põgenemiskatse. Mõne aja pärast saabunud politseinikud tuvastasid kaubikujuhil kriminaalkorras karistatava joobe. Kõigi tänavu aumärgi saajate lood leiab justiitsministeeriumi kodulehel. Varasemate aastate aumärgi saanute lugudega on võimalik tutvuda kriminaalpoliitika veebis Kodanikujulguse aumärke, millega riik väärtustab kodanike julgust kuritegude ärahoidmisel ja kuriteoohvrite abistamisel, annab justiitsminister välja 2004. aastast. Kodanikujulguse aumärkide saajad valis nominentide seast välja süüteoennetuse nõukogu.

Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon tegi tänasel istungil kokkuvõtteid sügisistungjärgul toimunud kuulamistest ja leidis, et GRECO soovitused kõrgemate ametiisikute poliitiliste nõunike kohta on igati asjakohased ja nende rakendamisega tuleb järjekindlalt tegeleda. Link uudisele: Korruptsioonivastane erikomisjon peab vajalikuks laiendada poliitiliste nõunike mõistet

Kell 10 – täiskogu istung Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel, ettekandjad peaminister Jüri Ratas ja Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott. Esimene lugemine – kaks eelnõu: Keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõuga (109 SE) sätestatakse erisus, mille kohaselt saastetasu ei nõuta, kui keskkonnatasude seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud aineid […] Link uudisele: Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 10. detsembriks

Tänavu augusti alguses Malis teenistust alustanud jalaväerühm Estpla-32 patrullis eile viimast korda Gao linnas ning on valmis järgmisele rühmale teenistust üle andma.Lisaks Estpla-32 liikmetele oli patrulli kaasatud eelmise nädala lõpus Gao baasi saabunud jalaväerühma Estpla-34 juhtkond.„Patrulli eesmärk oli tutvustada uue Eesti kontingendi võtmeisikutele eestlaste vastutusala, selle hulgas Gao linna ja anda ettekujutus Mali linnapatrulli eripäradest,“ ütles Estpla-32 rühmaülem leitnant Taavi Eesalu. Üle nelja kuu kestnud missiooni jooksul käisid Estpla-32 kaitseväelased 24 patrullis, mehitasid baasi valveposte 38 korral, olid 41 korda kiirreageerimisvalmiduses ja kaasasid Milrem Roboticsi mehitamata maismaasõidukit kuute patrulli. Jalaväerühm Estpla-32 naaseb Eestisse detsembri keskel.„Hoolimata tihedast graafikust on kogu üksus näidanud üles kõrget individuaalset valmisolekut ja suurt töötahet. Kõik andsid tugeva panuse, et meile püstitatud ülesanded operatsioonil Barkhane saaksid edukalt täidetud,“ ütles leitnant Eesalu. Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitav mässutõrjeoperatsioon Saheli piirkonnas mille eesmärgiks on toetada viie riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ning seeläbi tõkestada ka Euroopasuunalist ebaseaduslikku immigratsiooni ja inimkaubandust.Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59717

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, millega alates 2020. aastast luuakse õiguslikud alused arst-residentide tööjõukulu hüvitamiseks Haigekassa eelarvest. Link uudisele: Riigikogu võttis vastu arst-residentide tööjõukulu hüvitamist puudutava seaduse

Kultuuriminister Tõnis Lukas ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) juhatuse esimees Ago Tuuling allkirjastasid täna, 9. detsembril kultuuritöötajate palgakokkuleppe. Selle kohaselt tõuseb Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutuste töötajate palgafond 2,5 protsendi võrra. Palgafondi jaotamine sõltub valitsemisala asutuste endi otsustest ning kavandatud palgafondi tõus laieneb asutuste kogu töötajaskonnale. „Kõigi Kultuuriministeeriumi eelarvest palka saavate kultuuritöötajate ootused palgatõusuks on põhjendatud – nii neile, kes on saanud vähe kui mis seal salata, ka nende töötajate puhul, kelle tasu on olnud alammäärast kõrgemal. Jätame lõppotsused asutuste teha, sest nende juhtkondi tuleb usaldada,“ selgitas kultuuriminister Tõnis Lukas. „Valdkonnas töötavatele inimestele on tänane lepe kindlasti selge sõnum, kui oluline on nende töö ja panus eesti keele ja kultuuri arendamisel, mis on meie riigi püsimise peamine mõte,“ lisas Lukas. Üleriigiline palgakokkulepe puudutab Kultuuriministeeriumi eelarvest palka saavaid kultuuritöötajaid, kuid on soovituslik kõigile kultuurivaldkonna asutustele sõltumata nende haldusalluvusest või omandivormist. Kultuuriministeeriumi eelarvest palka saava kultuuritöötaja miinimumtöötasu on 2020. aastal vähemalt 1300 eurot. Riiklik miinimumtöötasu võetakse aluseks ka kunstniku- ja kirjanikupalga määramisel. „Meie läbirääkimiste lähtealus on endiselt alusdokument „Kultuur 2020“, mille kohaselt peaks kultuuritöötaja töötasu alammäär olema vähemalt võrdne riigi prognoositava keskmise brutotöötasuga. Seekordsed läbirääkimised olid varasematest veidi keerukamad, sest valimistega kaasnes ka mitmete eesmärkide ümberhindamine ning järgmise aasta kokkuleppetase jääb taotletust pisut madalamaks. Sellele vaatamata hindame Kultuuriministeeriumi tahet ja suutlikkust saavutada üsna optimaalne tulemus,“ ütles TALO juhatuse esimees Ago Tuuling. Palgalepe arvestab kõiki riigieelarvest palka saavaid riigiasutuste, avalik-õiguslike institutsioonide, sihtasutuste ning maakonnaraamatukogude töötajaid. Silmas peetakse kõrgharidusega, kõrgema kutsekvalifikatsiooniga või kõrgharidusnõudega võrdsustatud spetsiifiliste eriteadmistega kultuuritöötajaid, keda on kokku ligi 4000. Lisaraha läheb samas mahus nagu kultuuritöötajate heaks ka treenerite tööjõukulude toetusfondi. Selle kõige rahaline kogumaht on 2,3 miljonit eurot. 2020. aasta kultuurieelarve planeeritav kulude kogumaht on 254 miljonit eurot. Lisaks kultuuritöötajate palgatõusule on Kultuuriministeeriumi olulisemate eesmärkide seas lisarahastuse andmine eesti keele õppele, investeeringute jätkamine kesksetesse kultuuriasutustesse ning olümpia-aastal ka spordivaldkonna toetamine. Lisaks sellele tähistatakse 2020. aastat Kultuuriministeeriumi eestvedamisel digikultuuriaastana. LisainfoMeelis Kompus Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja 520 2318meelis.kompus@kul.ee

Madriidis toimuval ÜRO kliimakonverentsil COP 25 pingutavad ligi 200 ÜRO riigi läbirääkijad selle nimel, et saavutada kokkulepped kliimamuutuste ohjamiseks ja Pariisi kokkuleppe elluviimiseks. Homsest algavad ministrite kohtumised, kus Eestit esindab keskkonnaminister Rene Kokk.  Läbirääkimiste esimesel nädalal tehti edusamme sellistel teemadel nagu näiteks tehnoloogia areng, teadusalane koostöö ja riiklike kliimamuutustega kohanemise plaanide koostamine. Kõik uudised Keel EST

Põhiseaduskomisjon saatis tänasel istungil esimesele lugemisele eelnõu, millega muudetakse välismaalase kinnipidamise nõudeid juhul, kus massiline sisseränne on põhjustanud riigis hädaolukorra. Link uudisele: Põhiseaduskomisjon toetab sisserändega seotud menetlusnõuete leevendamist hädaolukorras

Täna, 9. detsembril Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil Brüsselis arutas välisminister Reinsalu EL-i kolleegidega suhteid Aafrikaga ja inimõiguste kaitset maailmas. Istungit juhtis esimest korda Euroopa Liidu uus kõrge esindaja Josep Borrell. Reinsalu sõnul on Euroopa Liidu julgeolek ja stabiilsus seotud Aafrikaga. Et saavutada praktilisi tulemusi ebaseadusliku rände tõkestamisel Euroopasse, on vaja töötada kokkulepete nimel, mis tagavad tõhusa piirikontrolli ja toimiva tagasipöördumissüsteemi ning mille tulemused on seotud muude koostöövaldkondadega. „Eesti on pühendunud Saheli regiooni riikide sisejulgeoleku toetamisele. Toetame Malit võitluses terrorismiga ja alles hiljuti suurendasime oma panust Prantsusmaa juhitaval operatsioonil Barkhane,“ ütles Reinsalu. „Kindlasti saab Eesti võimendada Euroopa Liidu häält ka ÜRO Julgeolekunõukogus, kus paljud teemad on seotud just nimelt Aafrika julgeolekuga ja kus hakkame oma valitud liikmesuse raames juhtima ka Sudaani sanktsioonikomiteed,“ lisas ta. Lisaks rõhutas Reinsalu, et digitaliseerimine on üks võimalusi Aafrika riikide stabiilsust laiapindselt toetada ja arendada ärisuhteid. Välisminister tõi näiteks digitaliseerimise ja e-valitsemise. Eesti kogemuse vastu tuntakse suurt huvi ning see peaks mängima rolli ka parasjagu loodavas Euroopa Liidu Aafrika strateegias. Homse rahvusvahelise inimõiguste päeva eel arutasid välisministrid ka inimõiguste olukorda maailmas. Eesti jaoks on eriti murettekitav kodanikuühiskonna ja demokraatia piiramine internetis. Eesti välisministri sõnul on üks selline näide Venemaal hiljuti jõustunud „suveräänse interneti“ seaduse, millega antakse julgeolekuorganitele enneolematu kontrolli internetiliikluse üle. Samuti on välisministri hinnangul taunitav krimmitatarlaste inimõiguste süstemaatiline rikkumine okupeeritud Krimmi poolsaarel. Eile õhtul kohtus Reinsalu koos Läti ja Leedu välisministriga Josep Borrelliga, kellega arutati Balti riikide välispoliitika prioriteete ning Euroopa Liidu praeguse Venemaa-poliitika jätkuvat olulisust. Täna hommikul osales Eesti välisminister hommikusöögil Albaania ja Põhja-Makedoonia kolleegidega, kus ta väljendas toetust kiirele edasiminekule liitumisläbirääkimiste alustamisega. Fotod: https://flic.kr/s/aHsmJUmoUS Lisainfo: Britta Tarvis välisministeerium avalike suhete osakond 637 7627 / 5194 7045britta.tarvis@mfa.ee Kõik uudised