Telefonikõnes Prantsuse välisminister Jean-Yves Le Drianiga rõhutas välisminister Urmas Reinsalu vajadust riikide otsustavaks koostööks võitluses islamiäärmusliku terrorismiga. „Eesti sõdurid on Malis, et toetada võitlust islamiäärmuslastega õlg õla kõrval meie Prantsuse liitlastega ning kaitsta seeläbi Euroopa julgeolekut. Globaalsete ohtude maailmas on nende kohalolu Malis kaitsekilp tervele Eestile,“ sõnas välisminister. Ta soovis kiiret paranemist haavata saanud Eesti ja Prantsuse sõjameestele ning väljendas uhkust nende panuse üle Malis. Prantsuse välisminister Le Drian tänas Eesti sõdureid panuse eest operatsioonil Barkhane. Välisminister Reinsalu rõhutas, et eilne rünnak sõjaväebaasi vastu, kus valvavad Eesti, Prantsuse ja Mali sõdurid, liidab Eestit ja Prantsusmaad veelgi. „Saheli piirkonnas toimuv on meie ühine mure ja see rünnak näitab taaskord seda, kui oluline on terrorismivastane võitlus. Laiaulatuslik probleem islamiäärmuslusega sunnib inimesi oma kodudest lahkuma, mis omakorda võimendab rändeprobleeme ning seeläbi mõjutab otseselt ka Euroopat ja Eestit,“ lisas Reinsalu. Samuti tänas välisminister Prantsuse kolleegi Prantsusmaa toetuse ja panuse eest NATO eFP vägede koosseisus Eestis. Eesti osaleb Prantsusmaa juhitaval operatsioonil Barkhane alates 2018. aasta augustist. Operatsiooni eesmärk on toetada viie Saheli regiooni riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega. Lisaks operatsioonile Barkhane osaleb Eesti Malis ka Euroopa Liidu väljaõppemissiooni EUTM Mali ning ÜRO missiooni Malis MINUSMA. Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemine on kooskõlas Eesti välis- ja julgeolekupoliitiliste eesmärkidega ÜRO Julgeolekunõukogu tulevase liikmena. Lisainfo: Britta Tarvis välisministeerium avalike suhete osakond 637 7627 / 5194 7045britta.tarvis@mfa.ee Kõik uudised

20. ja 21. juulil oli rohkem kui 300 talu üle terve Eestimaa külalistele avatud. Kaunist rannailmast ja arvukatest samaaegsetest üritustest hoolimata tehti avatud taludesse üle 195 000 külastuse. „Meie soovitus oli, et inimesed varuksid taludes viibimiseks rohkem aega ning saaksid kohapeal olemist nautida. Seetõttu ei eeldanud, et ületame märkimisväärselt eelmise aasta rekordit ehk 163 000 külastust. Seega on 195 000 tore üllatus,“ sõnas maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Kertu Kärk. „Nii külastajad kui ka osalenud talud on välja toonud, et kahepäevane üritus täitis enda eesmärki ning laupäeval oma uste avamine võimaldas talu pererahval veidi rohkem oma külalistele keskenduda ja nendega isiklikult suhelda,“ lisas ta. „Taas võib öelda, et suve üks maapiirkonna suursündmuseid läks korda. Nii nagu Kärma talu peremees Andero kirjutas: „Ma ei tea, mis diilid on teil ilmataadiga, aga ilusat ilma ja toredaid inimesi jagus kogu päevaks.“ Ka mulle tundub nii ning seda võib laiendada kogu nädalavahetusele! Suur tänukummardus kõigi talude ja ettevõtete ees, kes ennast külastajatele avasid,“ sõnas Reve Lambur Põllumajandusuuringute Keskusest. Enim kogus külastusi Andre Farm Tartumaalt (6730), talle järgnesid OÜ Voore Farm Lääne-Viru maalt (3680), Paasiku koertemõis Harjumaalt (2762), Kamelia Turismitalu Tartumaalt (2500), Karvased ja sulelised Saaremaalt (2500), Luke Juustuvabrik Tartumaalt (2500), Seppami talu Harjumaalt (2200), Suuretüki talu Lääne-Virumaalt (2200), Saidafarm Harjumaalt (2100), Siidrikoda Põlvamaalt (2100), Viinamärdi talu Tartumaalt (2100), Wile farm Järvamaalt (2068), Konju kitsefarm Ida-Virumaalt (2000) ja Püha Eelkäija Skiita Reomäel Saaremaalt (2000). Avatud talude päeva avaüritust Maamehe Golfi talus Võrumaal külastas umbes 700 inimest. Laupäeval tehti umbes 45 000 külastust ja pühapäeval 150 000. Järgmisel aastal on avatud talude nädalavahetus 18. ja 19. juulil. Nii talud kui ka korraldusmeeskond saavad igal aastal uusi kogemusi, mille põhjal järgmisel aastal veelgi paremini edasi tegutseda. Külastajate tarbeks on koostatud ka tagasisideküsitlus, mille leiab Maaeluministeeriumi Facebooki lehelt. Asjaliku tagasiside abil on võimalik edasi töötada, et avatud talude päev kõigile edukalt ja meeleolukalt mööduks. Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Korraldamisse on kaasatud ka kohalikud Leader-tegevusgrupid ja Eesti Külaliikumine Kodukant. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist. Kõik uudised Keel EST

23.07.2019 Justiitsministeerium pikendab kuritegevuse ennetamise konkursi tähtaega, millega toetada vanglas viibivate emade vanemlike oskuste parandamist. Ministeerium ootab taotlusi hiljemalt 30. augustiks 2019. Toetuse summa on kuni 10 000 eurot ja selle saaja peab Tallinna vanglas läbi viima vanemlikke oskusi toetava programmi. See tähendab, et tuleb nõustada vanglas viibivaid vanemaid, eelistatult emasid, kellel on ühe- kuni kümneaastased lapsed. Sealhulgas tuleb nõustamist pakkuda ka neile emadele, kes elavad vanglas kuni kolmeaastase lapsega koos. Toetuse saaja peab vanglas olevate vanematega kohtumistel rääkima vähemalt neljal teemal. Nendeks on näiteks lapse füüsiliste vajaduste rahuldamine nagu toitumine, riietus, turvatunde loomine, arstiabi vajalikkus, piisav uneaeg ja liikumisvajadus. Samuti tuleb õpetada lapse tunnustamist, läbi mängu arendamist, piiride ja reeglite kehtestamist, sotsiaalseid oskusi nagu emotsioonidega toimetulekut, lapse seksuaalkasvatust ja turvalist seksuaalkäitumist ning lapsevanema rolli teadmiste kujundajana õigest ja valest. Eelistatud on programm, mida on võimalik läbi viia nii eesti kui vene keeles ja selle maksimaalne kestus on kuus kuud. Vanglas viibivate vanemate teadmisi ja hoiakuid tuleb hinnata enne programmi algust ja vähemalt kuus kuud pärast tegevuste elluviimist tuleb hinnata programmi osalejate hoiakute muutust ning mõju osalejate käitumisele. Programmi peab olema tunnustanud ülikool või teadusasutus. Teise võimalusena peavad selle olema hinnanud tulemuslikuks kodu- või välismaised eelretsenseeritud ja avaldatud teadusuuringud. Taotluse vorm on toodud käskkirja lisas ja kättesaadav kriminaalpoliitika veebilehel. Vormi järgi täidetud taotlus tuleb esitada hiljemalt 30. augustil 2019. Taotlus peab olema esitatud eesti keeles, digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile konkurss@just.ee märgusõnaga “Kuriteoennetuse toetus”. Projekt kestab 2020. aasta lõpuni.

Tallinn, 23. juuli 2019 – Peaminister Jüri Ratas sõnas Malis Gao linnas toimunud rünnaku järel, et see oli meeldetuletus, kuivõrd tõsiselt tuleb hinnata meie kaitseväelasi, kes Eesti ning meie regiooni julgeoleku nimel osalevad rahu ja stabiilsuse hoidmiseks rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel ka kaugetes paikades. „Soovin eile Malis haavata saanud Eesti kaitseväelastele kiiret paranemist ja meelerahu kõigile nende lähedastele. Samad palved palus mul meie võitlejatele ja nende omastele edastada ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Eesti riik teeb kõik, et aidata kaasa oma kaitseväelaste kiirele taastumisele,“ sõnas peaminister. Eestlaste kõrval rünnakus viga saanud Mali ja Prantsusmaa kaitseväelastele kiiret tervenemist soovides tõdes Ratas, et Eestil on maailmas selge roll ja vastutus. „Toetume igapäevaselt oma liitlastele ja partneritele NATO-s ning Euroopa Liidus. Sellega kaasneb aga vastutus panustada ka riikidesse nagu Mali, et ka sealsetel inimesetel oleks oma kodumaal turvaline elukeskkond ja väljavaated paremaks eluks,“ kinnitas peaminister. Eesti osaleb Prantsusmaa juhitaval operatsioonil Barkhane alates 2018. aasta augustist kuni 50 kaitseväelasest koosneva üksusega. Operatsiooni eesmärk on toetada viie Saheli regiooni riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ja anda seeläbi panus Euroopa-suunalise ebaseadusliku immigratsiooni ja inimkaubanduse tõkestamiseks. Kõik uudised Keel EST

Täna õhtul ründasid enesetaputerroristid autosse paigutatud isevalmistatud lõhkekehaga sõjaväebaasi Malis Gao linnas, kus teenivad Eesti, Prantsuse ja Mali kaitseväelased ning lisaks Prantsuse ja Mali sõduritele sai haavata viis operatsioonil Barkhane teenivat Eesti kaitseväelast.Rünnakus haavata saanud kaitseväelastele anti koheselt esmaabi, nende vigastused ei ole rasked. Gao sõjaväebaasis teenivad jalaväerühma Estpla-30 ja rahvusliku toetuselemendi liikmed, kokku ligi viiskümmend kaitseväelast. Prantsuse armee juhitaval mässutõrjeoperatsioonil Barkhane on eestlaste ülesanne lisaks patrullimisele ka baasi julgeoleku tagamine ja kiirreageerimisülesannete täitmine. Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitav mässutõrjeoperatsioon Saheli piirkonnas. Selle eesmärk on toetada viie riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ning seeläbi tõkestada ka Euroopa-suunalist ebaseaduslikku immigratsiooni ja inimkaubandust.

Täna, 22. juulil algas Tallinna küberdiplomaatia suvekool, mis toob esmakordselt Eestisse ligikaudu 80 küberteemadega tegelevad diplomaati, teadurit ja eksperti 26 riigist Euroopast ja kaugemalt. Viiepäevase ürituse jooksul tulevad muuhulgas arutelule rahvusvaheline õigus ja normid küberruumis, küberoperatsioonide roll tänapäevastes konfliktides, kübervastupanuvõime suurendamine, heidutustegevus ning interneti haldus ja vabadus. Eesti küberjulgeoleku erivolitustega diplomaatilise esindaja Heli Tiirmaa-Klaari sõnul on viimaste aastate jooksul küberjulgeolek muutunud oluliseks välispoliitiliseks teemaks. „Küberrünnakud kujutavad endast ohtu majandusele ja heaolule. Kindlasti on viimaste aastate laiahaardelised küberrünnakud nagu WannaCry ja NotPetya suurendanud ühiskondade teadlikkust, samuti on tehnoloogia mõju ühiskonnale muutunud üha aktuaalsemaks teemaks. Eesti on siin oma kogemustega teenäitajaks – oleme panustanud üleilmsesse kübernormide arutellu alates 2007. aastast,” selgitas Tiirmaa-Klaar. Tallinnas toimuva suvekooli eesmärk on aidata EL-i ja NATO riikide diplomaatidel paremini mõista keerulisi küberjulgeolekuga seonduvad strateegilisi ja tehnoloogilise arenguga seonduvaid teemasid, samuti kaasa aidata normide ja rahvusvahelisel õiguse kinnistamisele küberruumis. „Küberruumis toimuv mõjutab üha enam rahvusvahelisi suhteid. Poliitikutel ja diplomaatidel seisavad ees üha keerulisemad arutelud sellest, kuidas tagada inimestele avatud ja turvaline internet ning tagada tehnoloogia jätkusuutlik areng. Suvekool annab Eestile võimaluse otsida nendele küsimustele vastuseid koos samameelsete riikide ekspertidega,” ütles Tiirmaa-Klaar. Suvekooli avasõnad ütles riigisekretär Taimar Peterkop. Järgmise viie päeva jooksul esinevad osalejatele kõrgetasemelised diplomaadid ja tippeksperdid, sealhulgas USA välisministeeriumi relvastuskontrolli ja rahvusvahelise julgeoleku asekantsler Andrea L. Thompson, Prantsusmaa digiteemade suursaadik Henri Verdier, Ühendkuningriigi välisministeeriumi küberosakonna direktor Alexander Evans, NATO asepeasekretär Antonio Missiroli, Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Komisjoni kõrged ametnikud ja USA akadeemiline tippekspert Dr James Lewis (Center for Strategic and International Studies). Lisaks aruteludele toimub rahvusvahelise küberkriisi läbimäng ning külastatakse e-Eesti esitluskeskust ja NATO küberkaitsekeskust. Küberrünnakute teemat peab üha olulisemaks ka Eesti elanikkond - kevadel 2019 läbi viidud avaliku arvamuse uuringu kohaselt peavad Eesti inimesed kõige olulisemaks ohuks maailma julgeolekule just nimelt küberrünnakuid. Fotod (Annika Haas): https://flic.kr/s/aHsmFmLdjM Rohkem infot üritusest: http://www.vm.ee/summerschool Lisainfo: Britta Tarvis välisministeerium avalike suhete osakond 637 7627 / 5194 7045britta.tarvis@mfa.ee Kõik uudised

Maaeluminister Mart Järvik allkirjastas põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse määruse muudatuse, mis muudab noortele lihtsamaks ettevõtlusega alustamise ja loob toetuse taotlemiseks selgemad tingimused. Toetuse peamine eesmärk on hõlbustada noortel põllumajandustootjatel tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning tõsta kaasaegsete teadmiste ja kogemustega põllumajandustootjate arvu. Maaeluminister Mart Järviku sõnul on muudatustega pandud senisest suurem rõhk äriplaani kvaliteedile. „Äriplaani põhjalikum läbimõtlemine on alustavale noorele ettevõtjale väga oluline ning loob eeldused edukaks stardiks,“ ütles Mart Järvik. Teine oluline muudatus on taotluste hindamiskriteeriumite täpsustamine. „Hindamiskriteeriumid on muudetud selgemaks ja täpsemaks, mis lihtsustab nii taotluste koostamist kui ka hindamist,“ selgitas maaeluminister. Määruse täpsemaid tingimusi tutvustatakse 24. juulil Tartus ja 25. juulil Pärnus. Lisateavet infopäevade toimumise kohta saab Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõuandeteenistuse kodulehelt www.pikk.ee. Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust saavad taotleda noored mikro- ja väikeettevõtjad, kes alustavad esmakordselt oma põllumajandusliku tegevusega või noored ettevõtjad, kes võtavad üle vanema või vanavanema toimiva põllumajandusettevõtte. Noor ettevõtja on erialase hariduse ja töökogemisega kuni 40-aastane isik. Maksimaalne toetussumma on kuni 40 000 eurot ühe taotleja kohta. Neljas taotlusvoor toimub 28. augustist 4. septembrini 2019. a ning eeltäitmine toimub 21. augustist 27. augustini. Kogu meetme eelarve on 22,1 miljonit eurot, 2019. a taotlusvooruks on kavandatud 5 miljonit eurot. Kõik uudised Keel EST

23.-25. juulil viibib peaminister ringsõidul Saare maakonnas. Peaminister külastab Saaremaa, Muhu ja Abruka saari ning Kõinastu laidu, et kohtuda piirkonna elu eestvedajatega. Neljapäev 25. juuli Kell 11:00 Valitsuse istung ja kabinetinõupidamine Kell 12:00 Valitsuse pressikonverents Kell 14:00 Valitsuse kabinetinõupidamine Kõik uudised Keel EST

Stenbocki maja, 22. juuli 2019 – Peaminister Jüri Ratas väisab 23. ja 24. juulil Saaremaa, Muhu ja Abruka saari ning Kõinastu laidu, et kohtuda piirkonna elu eestvedajatega. Ringsõidu käigus kohtub peaminister Saaremaa, Muhu ja Abruka saarte ning Kõinastu laiu omavalitsusjuhtide, ettevõtjate ja elanikega. Nende kohtumiste raames soovib ta käsitleda ühendust saarte ja mandri vahel ning kaardistada juba toimunud ja veel vajalikke uuendusi. „Kohtumised kohaliku elu eestvedajatega regulaarsete ringsõitude käigus aitavad tagada, et igal sammul viime üheskoos Eestit edasi. Ootan huviga saarerahvaga kohtumist, et kuulata nende mõtteid, igapäevarõõme ja ka lahendamist ootavaid muresid,“ sõnas peaminister ringsõidu eel. Teisipäeval kohtub peaminister Muhu omavalitsusjuhtidega ja külastab Kõinastu laidu. Kolmapäeva alustab Ratas Saaremaa omavalitsusjuhtidega kohtudes. Keskpäeval väisab peaminister Abrukat, kus ootab ees tutvumine raamatukogu ja pritsumajaga ning vestlusring saarerahvaga. Päev lõpetatakse taas Saaremaal, et külastada Pähkla vähi- ja kalakasvatust. Kohtumiste kõrval plaanib peaminister külastada Saaremaa ooperipäevi. Ringsõidud on peaministri töö heaks tavaks. Varem on Jüri Ratas muu hulgas väisanud Kihnu, Ruhnu, Naissaare, Pakri, Prangli ja Aegna saari ning Kesselaidu ja Manilaidu. Tänavu kavatseb ta külastada veel Vormsi ja Vilsandi saari. Fotod Saare maakonna ringreisist laaditakse jooksvalt üles valitsuse Flickri kontole: https://www.flickr.com/photos/stenbockimaja/albums Kõik uudised Keel EST

Täna, 20. juulil avas maaeluminister Mart Järvik Maamehe golfi löögiga pidulikult avatud talude päeva. Homme, 21. juulil on külastamiseks avatud lausa 311 talu. Maaeluminister tundis oma kõnes head meelt, et Eesti maaelu nii paljudele korda läheb. „Usun, et talude külastamisest saadud kogemused on kõigile väärtuslikud ning ehk leiab nii mõnigi inimene innustust maale elama minemiseks,“ sõnas Mart Järvik. Samuti kuulutas minister välja ka järgmise aasta avatud talude nädalavahetuse – 18. ja 19. juuli 2020. Maamehe Golfi talu peremees Tarmo Kokk ja tema õde Karin Sepp rõõmustasid, et nii palju inimesi oli nende talusse avatud talude päeva avama tulnud. Lisaks õdusale atmosfäärile ja heale toidule esitlesid nad ka väikest kolmenädalast vasikat Luiset, kes olude sunnil inimeste keskel kasvab ja seetõttu ka avaürituse üheks populaarseimaks tegelaseks osutus. Krista Kõiv avatud talude päeva korraldusmeeskonnast rõhutas, et külastajad peaksid võtma talusid nii nagu need on. „Kõik talud ei pruugi oma tootmise kõrvalt ümbrust ideaalses korras hoida ja kaunistada, aga see ongi maaelu. Seega väärtustage iga kogemust,“ sõnas Krista Kõiv. Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats tõi välja, et Eestimaa talud on Eesti riigi selgrooks ning avatud talude päev on hea võimalus näidata maal elamise võimalikkust. „Just tänu avatud talude päevale sai minust kui põlisest linnatüdrukust, kellel puudus eelnevalt igasugune kogemus põllumajandusega, 2018. aasta alguses talunik,“ ütles Kerli Ats. Rahvast tervitasid ka Võru vallavanem Kalmer Puusepp ja Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk, kelle sõnul on avatud talude päev otsekui sissejuhatuseks 28. septembril toimuvale maal elamise päevale, mille fookuses on elukeskkond maal koos seal toimivate teenuste, töökohtade, seltsitegevuse, vaba aja veetmise võimaluste ning pakutavate elukohtadega. „Avatud talude päeval kogetu tulemusena võib nii mõnigi inimene leida oma perele uue elupaiga ja uued väljakutsed just maal,“ sõnas Krista Habakukk. Rahva meelt lahutasid ka Lasva meeskoor ning Võru võimlemisklubi Janika. Ametlikumale osale järgnesid vabad tegevused. Võimalik oli sõita hobustega, paitada kitsi ja vasikas Luiset, mängida Maamehe golfi, väärindada sõnniku laiali loopimisega maad, osaleda kaerakile tegemise töötoas, proovida Vana-Võromaa maitseid ning teha Kondiitri Kiirabi abil suu magusaks. Üritusele pani meeleoluka punkti Alen Veziko kontsert. Homseks, 21. juuliks soovitavad korraldajad osalejatel oma marsruudi eelnevalt näiteks Navicupi äpi abil paika panna ning kontrollida talude programme veebilehelt www.avatudtalud.ee, et ei tekiks ootamatuid üllatusi sissepääsu või avamisaegadega. Kindlasti tasub varuda piisavalt aega, et talu tegemistega tutvuda, ning talude juhiseid kuulda võtta. Kaasa võiks võtta oma söögiriistad, et vältida tarbetut plastprügi, ning sularaha, et talu toodangut kaasa osta või arvukates kohvikutes oma kõhtu täita. Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist. Fotod (Maaeluministeerium) Fotod (Virko Värnik) Kõik uudised Keel EST