New York, USA, 23. september 2018 – Peaminister Jüri Ratas kohtus täna New Yorgi Eesti Majas kohaliku eestlaskonnaga, et vestelda nendega eestluse hoidmisest ja tulevikust, vabariigi juubeliaasta tähistamisest ning Eesti üha kasvavast rollist ja vastutusest maailmas. New Yorgis on eestlaskonna pidepunktiks ja eestluse hoidjaks olnud aastakümneid Eesti Majas tegutsev kool, mis on üks vanimaid eesti täienduskoole maailmas. „Mõistan, et New Yorgi Eesti Koolil on olnud raskeid aegu, kui on olnud puudust nii õpetajatest, õppematerjalidest kui ka ruumidest. Teie pingutused Eestiga sideme hoidmiseks ja eestimeelsuse edasi kandmiseks on imetlusväärsed,“ tunnustas Ratas kooli tegevust. Eesti toetab praegu väliseestlasi rahvuskaaslaste programmi kaudu, pakkudes neile tuge keeleoskuse säilitamisel, eesti rahvuskultuuri ja identiteedi hoidmisel ning võimalikul Eestisse tagasipöördumisel. „Eestluse, eesti keele ja meele põlvest põlve edasi kandmine oluline nii kodu- kui ka välismaal. Teadke siiski, et Eesti ootab teid. Olete alati kodumaale teretulnud – olgu see siis põgusaks külaskäiguks laulu- ja tantsupeo ajal või jäädavalt koju tagasi,“ ütles Ratas. USA on samuti alati toetanud erinevate kultuuride ja keelte säilimist ning arengut. „Sõpru, nagu me teame, ei ole kunagi liiga palju. Peame jätkuvalt ülioluliseks sõbralikke suhteid riikidega, kellele saame kindlad olla ning kes võivad meile kindlad olla,“ ütles Ratas. „USA on Eestile oluline partner. Hindame kõrgelt nende panust Balti riikide ja kogu NATO julgeolekusse,“ kinnitas Ratas ning lisas, et Eesti peab tähtsaks ka ise toetada liitlasi ja häid sõpru maailmas rahu tagamisel ja säilitamisel. Homme, 24. septembril osaleb peaminister ÜRO kõrgetasemelisel Nelson Mandela rahutippkohtumisel ning kohtub teiste seas Gruusia uue peaministri Mamuka Bakhtadze ja Kiribati president Taneti Maamauga. Täpsem teave rahutippkohtumisest: https://www.un.org/pga/73/event-detail/nelson-mandela-peace-summit/. Eesti aja järgi kell 16.30 algavat üritust saab jälgida ka otseülekande vahendusel: http://webtv.un.org/. Fotod (valitsuse kommunikatsioonibüroo): https://www.dropbox.com/sh/dckzhphgfvp7upp/AAB1jQ7FHI_f9Toj5tHWjvFFa?dl=0 Kõik uudised Keel EST

Algava töönädala vältel teevad Eesti kohal harjutuslende Ämari lennubaasis paiknevad Saksa õhuväe hävituslennukid Eurofighter.Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal. NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga. Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt. NATO Balti riikide õhuturbemissiooni teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus, kus Portugali õhuväelt võttis kohustused üle Belgia lennusalk nelja F-16 hävituslennukiga.

Kell 15 – täiskogu istung Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra. Riigikogu liikmete esitatud arupärimistele vastavad siseminister Andres Anvelt hääleõiguslike arvust Riigikogu valimisringkondades ja Eesti riigiasutuste töö kohta väljaspool kodumaad elavate hääleõiguslike isikutega (nr 438) ning sotsiaalkaitseminister Kaia Iva puudega lastele eluks ja arenguks vajalike abivahendite kättesaadavuse kohta (nr 436). Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon. […] Link uudisele: Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 24. septembriks

Stenbocki maja, Tallinn, 23. september 2018 – Peaminister Jüri Ratas ja välisminister Sven Mikser suunduvad täna Ameerika Ühendriikidesse New Yorki, et osaleda koos teiste maailma riigi- ja valitsusjuhtide, ministrite ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega ÜRO peaassamblee 73. istungjärgu avanädala sündmustel. Peaminister Ratas kohtub New Yorki jõudes esmalt Eesti Majas kohaliku Eesti kogukonnaga. Ratase sõnul soovib ta eriti Eesti 100. sünnipäeva aastal leida väliskülastuste käigus alati aega vestlusteks kohalike eestlastega. „Minu meelest on imetlusväärne, kuidas väliseestlased hoiavad sidet Eestiga, meie keele ja kultuuriga ning tunnevad alati elavat huvi Eesti ühiskonna käekäigu ja arengu vastu,“ märkis Ratas. Homme, 24. septembril osaleb peaminister Nelson Mandela 100. sünniaastapäevale pühendatud rahutippkohtumisel. Enam kui 140 riigi ja rahvusvahelise organisatsiooni esindajad kinnitavad pühendumust Mandela pärandi säilitamisele ning lubavad seista maailmas rahu ja selle hoidmise, konfliktide ennetamise ja lahendamise ning inimõiguste vankumatu kaitsmise eest. Täpsem teave rahutippkohtumisest: https://www.un.org/pga/73/event-detail/nelson-mandela-peace-summit/. Eesti aja järgi kell 16.30 algavat üritust saab jälgida ka otseülekande vahendusel: http://webtv.un.org/. Lisaks kohtub Ratas Gruusia uue peaministri Mamuka Bakhtadze, Kiribati president Taneti Maamau ning Alžeeria välisminister Abdelkader Messaheliga. Peaminister Ratas on tagasi Eestis teisipäeval, 25. septembril, et osaleda paavst Franciscuse missal Vabaduse väljakul ning saata seejärel kirikupea Tallinna lennujaamast Rooma poole teele. Välisministri kohtumised Välisminister Sven Mikseril on ÜRO peaassambleel kavas kohtuda erinevate riikide välisministritega, osaleda nädala jooksul toimuvatel üritustel ning tutvustada Eesti kandideerimist ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Homme, 24. septembril osaleb välisminister kõrgetasemelisel säästva arengu 2030. aasta tegevuskava ja selle rahastamise kohtumisel, kus riigid arutavad, kuidas koostöös erasektoriga panustada kestliku arengu eesmärkide saavutamisesse. Seejärel võtab Mikser osa Euroopa Liidu välisministrite kohtumisest, kus laual on Liibüa ja Süüria küsimused. Arutelul osalevad ka ÜRO eriesindajad nendes piirkondades. Esmaspäev lõppeb traditsioonilise USA presidendi vastuvõtuga. Teisipäeval, 25. septembril osaleb välisminister ÜRO rahuvalveoperatsioonide reformimise arutelul, mille eesmärk on muuta rahuvalve ajakohasemaks. Teisipäeva õhtul on välisminister Mikser oodatud transatlantilisele kohtumisele, et arutada Süüria, Iraani, Hiina ja Põhja-Korea küsimusi, Venemaa-Ukraina sõda ning energia ja kaubandus teemasid. Lisaks on nädala jooksul välisministril mitmeid kohtumisi kolleegide ja esindajatega teistest riikidest ning organisatsioonidest. Täpsem ülevaade välisministri kavast: https://vm.ee/et/uro-peaassamblee-73-istungjark. Lisateave: Triin Oppi valitsuse meedianõunik (peaministri kohtumised) +372 502 5120 / triin.oppi@riigikantselei.ee Armo Vask välisministeeriumi meedianõunik (välisministri kohtumised) +372 5666 8581 / armo.vask@mfa.ee Kõik uudised Keel EST

Täna Põhja-Tallinnas Miinisadama linnakus toimunud rivistusega sai läbi üks etapp õppusest Mere-siil ning ligi 50 õppekogunemisel osalenud mereväelast jätkavad oma teenistust reservis.„Oskus kaitsta oma riiki ei tule iseenesest, selle nimel tuleb tööd teha,“ ütles mereväebaasi ülema ülesannetes olev kaptenleitnant Rain Terras tänasel rivistusel. „Ma olen uhke mereväe reservväelaste üle, kes tulid välja oma tavapärasest rutiinist, et olla nüüdsest valmis meie riiki paremini kaitsma.“ Mere-siil jätkub mereoperatsioonide juhtimisele keskenduva treeninguga Tartus Kaitseväe ühendatud õppeasutuste matkekeskuses, kus staabiüksustega harjutatakse kriisi- ja sõjaaegseid protseduure, tehes seejuures koostööd erinevate ametkondadega. Mere-siil 2018 on Eesti mereväe seni suurim õppekogunemine, millest võtavad osa mereväe reservstruktuuri kuuluvad laevastiku 81. ning mereväebaasi 82. üksusesse kuuluvad reservväelased. Ligi kaks nädalat kestva õppekogunemise käigus harjutatakse mereväe reservväelaste formeerimist ning julgeoleku tagamist Miinisadamas ja selle lähiümbruses. Samuti värskendatakse osalejate teadmisi relvade käsitlemisest, esmaabist, avariitõrjest, sadamakaitsest, miinitõrjest ja üksuste juhtimise põhitõdedest. 16.-27. septembrini kestvast Mere-siili õppusest võtab kokku osa ligi 200 reservväelast, tegevväelast, ajateenijat ja kaitseliitlast. Kaasatud on ka mereväe partnerid politsei- ja piirivalveametist, veeteede ametist ning riigikantseleist. Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/58973

Õppusel Mere-siil 2018 osalevatele reservväelastele päädis nädala hakul alanud laevakaitsmise väljaõpe eile praktiliste harjutustega merel, mille käigus saavutati valmidus ühtse meeskonnana tegutsemiseks.Formeerimisjärgse väljaõppe kulminatsioonina harjutasid laevakaitsele spetsialiseerunud reservväelased laevade kontrollimist, rünnakute tõrjumist ja kiirpaatidega liikumist kaitset vajavatele laevadele. Harjutuse edukalt läbinutena on osalejad valmis vajadusel kaitsma nii kaitseväe- kui ka tsiviilaluseid. Õppusele olid kutsutud varasemalt laevakaitse baaskursuse läbinud ja mereväebaasi baasikaitse kompaniis teeninud reservväelased. Harjutustel osalenute hulgas oli ka sõjalistel laevakaitsemissioonidel panustanud veterane. Samaaegselt väljaõppega Põhja-Tallinnas asuvas Miinisadama linnakus toimuvad Tartus KVÜÕA matkekeskuses reservväelaste juhtimisharjutused. Mere-siil 2018 on Eesti mereväe seni suurim õppekogunemine, millest võtavad osa mereväe reservstruktuuri kuuluvad laevastiku 81. ning mereväebaasi 82. üksusesse kuuluvad reservväelased. 27. septembrini kestvast õppusest võtab kokku osa ligi 200 reservväelast, tegevväelast, ajateenijat ja kaitseliitlast. Kaasatud on ka mereväe partnerid Kaitseliidu meredivisjonist, politsei- ja piirivalveametist, veeteede ametist ning riigikantseleist. Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/58972 Video: https://www.youtube.com/watch?v=a4HFD9JDhxM

22.09.2018 Täna tähistataval vastupanuvõitluse päeval tunnustas justiitsminister Urmas Reinsalu kõikide eesti inimeste teeneid, kes vastupanuvõitluses okupatsioonivõimudega osalesid. Justiitsminister asetas pärja Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali jalamile ja ning peaminister Otto Tiefi hauale. Otto Tiefi valitsuse mälestamistseremoonial Metsakalmistul ütles justiitsminister, et 74 aastat tagasi moodustati presidendi kohusetäitja Jüri Uluotsa poolt Otto Tiefi valitsus, mis andis maailmale signaali eesti rahva tingimusteta soovist taastada iseseisvus ja eitada Eesti okupeerimist mõlema totalitaarse riigi poolt. Reinsalu rõhutas, et tänu Tiefi valitsusele säilis riigi taastamisel õigusliku järjepidevuse põhimõte, mille alusel oli võimalik omariiklus uuesti üles ehitada. „Okupatsiooniaja Eesti ajalugu ei ole ainult repressioonide ja argielu ajalugu. Okupatsiooniaeg on eesti rahva võitluse ajalugu ja see võitlus päädis meie võiduga, kui Vene väed siit lahkusid. Et mõista võitluses osalenute hulka, suurendagem mõttes meie rahvaarv samasuguseks Ameerika Ühendriikide rahvaarvuga – veidi üle miljoni eesti inimese ja üle kolmesaja miljoni ameeriklase. Selles proportsioonis võitles suvesõjas kaks miljonit inimest, Sinimägedes 15 miljonit ja metsavendluses osales 5 miljonit inimest. Poliitilistes vahistamistes pärast Stalini surma istus vangis 200 tuhat. Seega me ei leppinud hääletult võõrvõimuga, kaugel sellest. Sisuliselt alates 1941. aastast peeti mitmeid sõdu okupantide vastu,“ sõnas justiitsminister Urmas Reinsalu oma kõnes. „Vabaduse tegelikku hinda teavad need, kes on elanud orjuses. Vapruse tegelikku hinda teavad need, kes läksid vastu määratu ülekaaluga vastasele, sest see oli neile teekond tõe eest seismisel. Tähtis on anda tulevastele põlvedele edasi teadmine sellest vaprusest, see on kinnitus, et ka meie oleme valmis Eesti vabaduse eest võitlema,” rõhutas Reinsalu Vastupanuvõitluse päeva tähistamisega meenutatakse 1944. aasta septembrikuud, mil ametisse astus Otto Tiefi juhitav valitsus ning Eesti väljendas ühemõtteliselt soovi olla iseseisev. Selle päeval mälestatakse kõiki okupatsioonidele vastupanu osutanuid.

Hiiumaa, 21. september – Peaminister Jüri Ratas oli täna ringkäigul Hiiumaal, kus kohtus haridustöötajate, omavalitsusjuhtide, ettevõtjate ja kohalike elanikega ning külastas Kaitseliidu Hiiu malevkonda. Peaminister alustas ringreisi Kaitseliidu Lääne maleva Hiiumaa malevkonna külastamisest. Malevapealik kolonelleitnant Rasmus Lippur andis külastuse käigus ülevaate kaitseliitlaste tegevustest Hiiumaal, koostööst teiste malevate ja liitlastega, sporditegevustest ning riigikaitseõpetuse korraldamisest Hiiumaa koolides. Ratase hinnangul annab novembris oma sajandat aastapäeva tähistav Kaitseliit väga olulise panuse nii Eesti sõjalisse kui laiapindsesse riigikaitsesse. „Kaitseliit on üle kogu Eestimaa laiuv turvavõrgustik. Toetamaks Kaitseliidu tegevust nii Eesti riigi kaitsmisel kui ka laiemalt, teeb valitsus Riigikogule esitatavas 2019. aasta riigieelarve eelnõus ettepaneku suurendada ka Kaitseliidu eelarvet,“ lausus peaminister, lisades, et uue aasta kaitse-eelarve üheks prioriteediks on jätkata üksuste varustuse ja relvastuse täiendamisega. Päeva teises pooles kohtus Ratas Hiiumaa vallavanema Reili Randi ning osavaldade juhtidega. Kohtumise fookuses oli haldusreformi järel tekkinud osavaldade süsteemi käivitumine. Lisaks tehti juttu ettevõtluse arendamisest, valla suurematest arendusobjektidest, sealhulgas Hiiumaa spordihallist ning saarele eluliselt olulistest praami- ja lennuühendustest. „Hiiu omavalitsusjuhtide ning kohalike elanikega toimunud kohtumised olid suurepärane võimalus otse allikast kuulda saareelu rõõme ja kitsaskohti ning ka tähelepanekuid terve riigi toimimisest,“ sõnas Ratas. „Mitmel neist kohtumistest kerkis esile näiteks Hiiumaa spordihalli ehituse küsimus. Kärdla on meie viimane maakonnakeskus, kus puudub korralik spordihoone. Seepärast oleme ka valitsuse tasandil muret arutanud ning meie plaan on eraldada järgmise aasta eelarvega pea 3 miljonit eurot spordikeskuse rajamiseks,“ lausus peaminister. Pärastlõunal külastas peaminister plastist elektrikaupu tootvat pereettevõttet M ja P Nurst, kus firma omanik Agur Nurs tutvustas selle tegevust, tootmiskomplekse ning tulevikuplaane. Kohtumisel arutleti ekspordi kasvatamise võimalusi ning võimalusi, kuidas riik saaks toetada saartel aktiivset ettevõtlust. Veel väisas peaminister Tohvri Hooldekodu, Hiiumaa Puuetega Inimeste Koda, Kärdla kirikut ning Hiiumaa Gümnaasiumi, kus andis 11. ja 12. klasside õpilastele ühiskonnaõpetuse tunni. Fotod tervest päevast: https://www.dropbox.com/sh/mt6r2dhxl45z94b/AACOhaPxgAIKVt251WWBAN6ta?dl=0 Kõik uudised Keel EST

Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras inspekteeris täna Tartus Kaitseväe ühendatud õppeasutuste matkekeskuses mereväe õppust Mere-siil, kus talle tutvustati mereoperatsioonide juhtimist.Kaitseväe juhataja kohtus õppusel osalevate riigiasutuste esindajatega ning rõhutas nende panuse vajalikkust. „On väga oluline, et õppusel löövad kaasa ka politsei- ja piirivalveamet ja veeteede amet. Tähtis on see, et kõik ametkonnad on kaasatud Eesti riigi kaitsmisse – teeme seda ühise eesmärgi nimel,“ ütles kindral Terras. Samaaegselt juhtimisharjutustega KVÜÕA matkekeskuses toimub reservväelaste väljaõpe Põhja-Tallinnas asuvas Miinisadama linnakus. Mere-siil 2018 on Eesti mereväe seni suurim õppekogunemine, millest võtavad osa mereväe reservstruktuuri kuuluvad laevastiku 81. ning mereväebaasi 82. üksusesse kuuluvad reservväelased. 27. septembrini kestvast õppusest võtab kokku osa ligi 200 reservväelast, tegevväelast, ajateenijat ja kaitseliitlast. Kaasatud on ka mereväe partnerid Kaitseliidu meredivisjonist, politsei- ja piirivalveametist, veeteede ametist ning riigikantseleist. Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/58970

21.09.2018 Täna kohtus justiitsminister Urmas Reinalu Islandil Põhja- ja Baltimaade justiitsministritega, et arutada andmekaitse, rahapesu ja terrorismi rahastamise, tehisintellekti ning organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse küsimusi. Reinsalu rõhutas oma ettekandes, et Europoli hinnangul õnnestub Euroopa Liidus tabada vaid kaks protsenti kogu kriminaaltulust. Selleks, et organiseeritud kuritegevus ennast ära ei tasuks, tuleb muu hulgastõkestada rahapesu. Reinsalu pani ette, et ulatuslike piiriüleste rahapesujuhtumite kriminaalmenetlust juhiks riikudeüleselt tulevikus Euroopa Prokuratuur. See parandab justiitsministri sõnul rahvusvahelist koostööd. Samuti tuleb täiendada rahapesu tõkestavat Euroopa Liidu reeglistikku, nähes muuhulgas üle Euroopa Liidu ette reegli, et rahapesu kahtlusega suurte summade halduskonfiskeerimisel kehtib tagurpidine tõendamise koormus. Reinsalu andis ühes Soome kolleegiga ülevaate ka sellest, kuidas Eestis tehisintellekti justiitssüsteemis ära kasutatakse. „Andmed on äärmiselt väärtuslik vahend tänasel globaalselt digitaalsel turul. Kui räägime tehisintellektist, on oluline leida tasakaal andmete vaba liikumise ja eraelu puutumatuse vahel. Justiitssüsteemis, eriti kohtutes, on see küsimus eriti terav, mistõttu on väga tervitatav, et see diskussioon täna taas Põhja- ja Baltimaade kolleegidega avati,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Minister tutvustas mitmeid planeeritavaid tegevusi tehisintellekti osas, näiteks robotkohtuniku ideed, mis peaks lihtsustama kohtuniku tööd, tuues vajaliku informatsiooni automaatselt kohtunikeni ja eelgenereeriks lihtsamates asjades ise otsuseid. Samuti rääkis minister kriminaalmenetluse digitaliseerimisest, mille üheks osaks on kasutada tehisintellekti menetluse optimeerimiseks, näiteks mustrite leidmisel menetluse andmetest või videomaterjali otsitavaks muutmisel. Põhja- ja Baltimaade justiitsministrid kohtuvad iga kahe aasta järel, viimane kohtumine toimus 2016. aasta septembris Eestis.