22.08.2017. Ööl vastu teisipäeva, 22.08.2017 tabasid Viru vangla ametnikud koostöös politseiametnikega Kohtla- Järvel avavangla osakonna kinnipeetava Leonid Sergejevi, kes ei naasnud 13.08.2017 ettenähtud ajaks vanglasse. Sergejev toimetati tagasi vanglasse. Viru vangla alustas Sergejevi suhtes kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb karistuse kandmisest kõrvalehoidmist. Süüdimõistmisel on võimalik karistus kuni üheaastane vangistus. Leonid Sergejevit on karistatud isiku- ja varavastaste kuritegude eest.

22.08.2017. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile karistusseadustiku jt seaduste muutmise eelnõu, mis seob raskemate liiklusväärtegude karistused õigusrikkuja sissetulekuga, kuid vähem tõsiste rikkumiste puhul võimaldab senisest paindlikumat ja kergemat reageerimist, näiteks tingimisi karistust. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on plaanis ulatuslik väärteokaristuste reform, mille üheks eesmärgiks on individuaalse lähenemise kaudu mõjutada inimesi rikkumistest hoiduma ja teiseks eesmärgiks vähendada nende süütegude hulka, mille eest mõistetavad karistused jätavad inimesele jälje karistusregistrisse. „Ohtlike väärtegude puhul nagu joobes juhtimine, kiiruse ületamine enam kui 41 km/h või rooli istumine pärast seda, kui isikult on juhiluba ära võetud, peab riigil olema võimalus karistada rikkujaid selliselt, et see rikkujale mõju avaldab. Praegune rahatrahvisüsteem mõjutab paratamatult erineva sissetulekuga isikuid erinevalt – mõne isiku jaoks on trahv väga suur, teise jaoks aga märkamatu ega avalda mingit mõju edasisele käitumisele,“ nentis Reinsalu. Minister rõhutas, et kuritegude puhul meil juba kehtib põhimõte, et rahalise karistuse suurus on seotud sissetulekutega. Samal ajal tuleks Reinsalu sõnul vältida seda, et riik karistustega üle reageeriks. „Vähem ohtlike väärtegude eest tuleks kohaldada fikseeritud suuruses mõjutustrahvi, mida ei kanta karistusregistrisse,“ märkis justiitsminister. „Muudatusega väheneks kolmandiku võrra nende väärtegude arv, mis jätavad inimesele jälje karistusregistrisse.“ Eelnõus nähakse ette mitmeid meetmeid, mis muudavad väärtegude eest karistamise regulatsiooni paindlikumaks. Kui väärtegu menetletakse kiirmenetlusena, väheneb trahvisumma eelnõu järgi automaatselt kolmandiku võrra. Ka siin on eeskuju võetud kriminaalmenetlusest, kus lühimenetluse puhul karistust kolmandiku võrra vähendatakse. Karistuse vähendamise põhjuseks on asjaolu, et kiirmenetlust saab rakendada vaid isiku nõusolekul, riigil aga aitab see kokku hoida nii aega kui raha. Samuti kavandab justiitsministeerium võimalust lisada ka väärteomenetlusse tingimisi karistamise võimalus, sest sarnaselt kriminaalkaristusega on ka väärteokaristuse üks eesmärke mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemistest hoiduma ning esmakordselt rikkumise toimepannud süüdlasel võiks olla võimalus katseajal näidata enda paranemist. Kui isik aga üheaastase katseaja jooksul uue väärteo toime paneb, pööratakse varasem karistus täitmisele ning sellele lisandub uue teo eest mõistetud karistus. Eelnõu pikendab ka rahatrahvi vabatahtliku tasumise tähtaegu. Muudatuse eesmärgiks on vähendada majanduslikult vähekindlustatud isikutele rahatrahvi kohaldamisega kaasnevaid üleliia negatiivseid tagajärgi. Kehtivas õiguses tuleb rahatrahv tasuda 15 päeva jooksul, kuid üldjuhul saavad inimesed Eestis palka kord kuus. Nii võib juhtuda, et süüdlasel on väga keeruline tasuda trahvi tähtaegselt, trahvinõue võib jõuda kohtutäituri kätte, mis toob lisakulutusi. Seetõttu on kavas pikendada rahatrahvi tasumise tähtaega praeguselt 15 päevalt 45 päevani. Viimase olulise muudatusena on plaanis loobuda väärteokaristusest seal, kus see ei ole õiguskuuleka käitumise saavutamiseks hädavajalik. Näiteks on suitsuanduri paigaldamise kohustus küll äärmiselt tähtis tuleohutuse seisukohalt, kuid selle tagamiseks ei ole tarvis väärteokoosseisu. Riigi peamine eesmärk on kaitsta inimelusid ning veenduda, et suitsuandur saaks kinnitatud sinna, kuhu nõutav. Seda eesmärki on võimalik saavutada läbi haldusõiguslike meetmete, näiteks ettekirjutuse ja sunniraha kohaldamise.

21.08.2017. Justiitsministeerium ja Eesti arstiteadusüliõpilaste selts kutsuvad osalema konkursil meditsiinitudengite huvide konflikti alase õppematerjali koostamiseks. Auhinnafond on 6000 eurot ning taotluste esitamise tähtaeg 11.09.2017. Konkursi eesmärk on suurendada meditsiinierialade tudengite teadlikkust huvide konflikti ennetamisest õppematerjalide ja originaalvideode koostamise abil. "Sooviksime, et arstiüliõpilased koostaksid videod huvide konflikti olukordadest arstide töös ning pakuksid välja sinna juurde käivad juhendmaterjalid," ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt. "Eelkõige oleksid videod mõeldud loengutes ja seminarides kasutamiseks, aga sooviksime nende kasutamist ka täiendõppes haiglates." Konkursile on oodatud osalema meeskonnad, kuhu peavad kuuluma arstitudengid. "Kuigi konkurss on suunatud eelkõige arstitudengitele, võivad sellel osaleda ka teised Eesti kõrgkoolide tudengid, aga sellisel juhul peab meeskonnas olema vähemalt kaks arstitudengit," lisas Anu Parvelo Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsist. "Selle eesmärk on, et ideid pakuksid ja tegevused toimuksid võimalikult lähedal neile, kes õppevahendeid enim kasutama hakkavad." Taotlusi oodatakse 11.09.2017, õppematerjal peab valmima aasta jooksul. Konkursi tingimused

Läänemere-äärsetel riikidel on jäänud neli aastat, et saavutada ühine ambitsioonikas eesmärk – mere hea keskkonnaseisund aastaks 2021. Helsinki Komisjoni (HELCOM) avaldatud vahearuanne ütleb, et vaatamata Läänemere seisundi paranemisele jääb see eesmärk õigeaegselt saavutamata. Kõik uudised Keel EST

Kaitseministeerium kuulutas välja kaitsealaste magistritööde stipendiumikonkursi, mille raames antakse välja kaheksa 4250 euro suurust stipendiumi. Stipendiumikonkursist osavõtjatel on võimalus valida 11 teema vahel, mille on välja valinud Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Kaitseressursside Amet, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ning Eesti Sõjamuuseum. Etteantud teemad käsitlevad muuhulgas sotsioloogiat, tehnoloogiat, personalipoliitikat ning sõjaajalugu. Erinevalt varasematest aastatest on magistrantidel tänavu võimalus esitada stipendiumikonkursile ka enda pakutud teema, eeldusel et see käsitleb kaitsevaldkonda ning uurimus panustab meie kaitsevõimekuse tõstmisse. Stipendiumikonkursi laiem eesmärk on ühest küljest tõsta riigikaitseliste teadusuurinute taset ning teisalt populariseerida kaitsevaldkonda laiemalt kaasates magistrante eri kõrgharidusasutustest ja õppevaldkondadest. Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salmi sõnul on stipendiumiprogramm end aastatega tõestanud. „Meie eesmärgiks on tekitada ja elavdada huvi andekate noorte õppurite seas, tuua neid kaitsevaldkonnale lähemale. Antud stipendiumiprogramm on märkimisväärne investeering kaitsealasesse teadustegevusse ja kaitsevaldkonna populariseerimisse noorte seas,“ ütles Salm. Salmi sõnul on tänavu magistritööde teemade valik kitsam kui eelmistel aastatel, kuid see-eest on kõik probleemipüstitused reaalsed. „Seega lisaks rahalisele stipendiumile motiveerib kandidaate kindlasti teadmine, et nende uurimus ei jää arhiivi tolmu koguma, vaid seda rakendatakse Eesti kaitsevõimekuse tõstmisel,“ ütles Salm. Kaheksa stipendiaati valitakse välja kõikidele teemadele kandideerijate vahel. Magistritööde kõrge taseme tagamiseks pakub Kaitseministeerium eksperte oma valitsemisalalt kaasjuhendajateks. Konkursil saavad osaleda kõik Eesti avalik-õiguslike ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide (v.a. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) ning ka välisriikide ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide Eesti kodanikest magistrandid. Stipendiumi taotlemiseks tuleb hiljemalt 29. septembriks esitada Kaitseministeeriumi aadressile stipendiumid@kaitseministeerium.ee magistritöö kavand koos muu vajaliku dokumentatsiooniga. Täpsem info Kõik uudised Keel EST

Mälestuspäeva raames on igal aastal 23. augustil Euroopa pealinnades kogunenud Euroopa riikide justiitsministrid ja totalitarismiohvrite ühingute esindajad ning riiklike ja mitteriiklike asutuste ja organisatsioonide esindajad, kes tegelevad totalitaarsete režiimide kuritegude uurimise ja ohvrite mälestuse jäädvustamisega. Tallinn on selle kohtumise paigaks tänavu teist korda. Üleeuroopaline mälestuspäev toimus Tallinnas ka 2015. aastal. * * * Kell 11.00–11.45 Euroopa justiitsministrite kohtumise järgne pressikonverents Kultuurikatlas. Kell 12.00–13.00 Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestustseremoonia Vabaduse väljakul Vabadussõja võidusamba juures. Kell 14.30–16.45 Konverents „Kommunistlike režiimide kuritegude pärand 21. sajandi Euroopas“ Kultuurikatlas. Kell 17.00–18.00 Näituse „Kommunismi ajastu“ avamine Meremuuseumi püssirohuaidas. * * * 2017. aasta mälestuspäev algab justiitsministrite kohtumisega Kultuurikatlas (kl 9.00–11.00). Kohtumisel arutatakse riikidevahelise asutuse moodustamist kommunistlike režiimide kuritegude ja veel elusolevate aegumatutes kuritegudes süüdiolevate isikute süütegude uurimiseks, mis on kahe aasta eest Tallinnas algatatud tegevuse jätk. Rahvusvaheline koostöö kommunistlike režiimide kuritegude süütegude uurimiseks on Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu (PEMC) initsiatiiv. PEMC asutati 2011. aastal ülalnimetatud Euroopa Parlamendi resolutsiooniga. Ministrite kohtumisele järgneb pressikonverents (11.00–11.45). Keskpäeval algab mälestustseremoonia koos pärgade panekuga Vabadussamba juures. Sõnavõttudega astuvad üles justiitsminister Urmas Reinsalu ja Kultuurikatlas toimunud kohtumisel osalenud ELi ministrid ning Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu. Mälestuspalvuse peab EELK peapiiskop Urmas Viilma, esineb ETV tütarlastekoor ning võidusamba jalamile asetatakse ohvrite mälestamiseks pärjad. Kell 14.30 algab Kultuurikatlas konverents „Kommunistlike režiimide kuritegude pärand 21. sajandi Euroopas“. Sissejuhatava kõne peab Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam. Järgnevas paneeldiskussioonis, mida modereerib dr. Olaf Mertelsmann Tartu ülikoolist, osalevad ka Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei diktatuuri uurimise liidusihtasutuse direktor dr. Anna Kaminsky, Toronto ülikooli professor Andres Kasekamp, Moldova riikliku ülikooli professor Igor Caşu ning dr. Bartosz Dziewanowski-Stefańczyk Euroopa Mälu ja Solidaarsuse Võrgustikust (Varssavi). Diskussiooni lõpetab arutelu publikuga. Konverents on inglise keeles sünkroontõlkega eesti keelde. Kell 17.00 avatakse Meremuuseumi püssirohuaidas (Uus 37) näitus „Kommunismi ajastu“. Näituse koostas Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei diktatuuri uurimise liidusihtasutuse tellimusel dr. Gerd Koenen. Eestit puudutavad stendid valmistas Eesti Mälu Instituut. Kõik näituse stendid on eesti ja inglise keeles. Akrediteerimine: Kultuurikatlasse pääsemiseks palun registreeru aadressil https://accreditation.eu2017.ee/OpenRegistration.aspx?key=82ed4d6b-de84-466f-bcc3-3dca3d74510e. Kontakt: Ministrite kohtumine: Toomas Hiio / Eesti Mälu Instituuttoomas.hiio@mnemosyne.ee Tel: 551 0572 Konverents ja näitus: Eli Pilve / Eesti Mälu Instituuteli.pilve@mnemosyne.ee Tel: 5622 9686 Pressiinfo: Katrin Lunt / Justiitsministeeriumkatrin.lunt@just.ee Tel: 527 6806

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester kohtus täna Jaapani Esindajatekoja siseasjade ja kommunikatsiooni komisjoni liikmetega, kellega räägiti Eesti e-riigi lahendustest. Link uudisele: Sven Sester andis Jaapani kolleegidele ülevaate Eesti e-riigi teenustest

Septembris kolmandat korda korraldatav Eesti toidu kuu ühendab üle 30 kodumaisele toidule pühendatud ürituse ja festivali. „Septembris on metsas ja põllul kõige saagirikkam aeg ning värske ja mitmekesine tooraine võimaldab Eesti toidu kuu raames meie toidukultuuri kõige kirkamal viisil näidata,ˮ ütles maaeluminister Tarmo Tamm „ See aitab toidukuu juhtmõttele „Ma armastan Eesti toituˮ anda väärilise sisu.ˮ „Eesti toidu kuu programm avab kodumaist toidukultuuri alates metsaandide kasutamisest ja hoidiste tegemisest ning lõpetades maapiirkondade restoranide eripakkumistega,ˮ täpsustas Tamm. „Eesti inimeste jaoks on toidu kodumaine päritolu järjest olulisem. Inimesed hindavad üha kõrgemalt siin kasvatatu ja toodetu kvaliteeti ning maitseomadusi. Teisalt peab Eesti toidusektor põllumeeste, toiduainetööstuste ja kokkade ning toitlustusettevõtete koostöös muutuma aktiivsemaks ja nuputama, kuidas Eesti toitu aktiivsemalt pakkuda,ˮ ütles Tamm. Eesti toidu kuu kestab 2. septembrist oktoobri alguseni ja see avatakse ametlikult 3. septembril Harjumaal Vääna Mõisakoolis. Kuna käimas on laste ja noorte kultuuriaasta, on ka tänavune Eesti toidu kuu pühendatud lastele ja noortele ning toidukuu eesmärgiks on kutsuda lapsi toiduüritustest osa võtma, Eesti toitu valmistama ning Eesti toidu teemal kaasa mõtlema ja rääkima. Eesti toidu kuud tähistati esimest korda 2015. aasta septembris. Eelmisel aastal külastas Eesti toidu kuul korraldatud üritusi ligi 75 000 inimest, aasta varem 65 000 inimest. Kodumaise tooraine võtavad oma menüüdes tähelepanu alla ka mitukümmend Eesti toidutee võrgustikku kuuluvat Eesti maapiirkondade restorani. Toidukuu on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020ˮ, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine ja avatud toidutööstuste nädal. Lähemalt saab lugeda Eesti toidu kuu kohta www.eestitoit.ee. Kõik uudised Keel EST

Kultuuriministeerium toetab Okupatsioonide muuseumi 600 000 euroga, et tagada uuenenud ekspositsiooni ja kaks korda suurema näitusealaga muuseumi avamine Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal. Kultuuriminister Indrek Saare sõnul aitab Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal avatav uuenenud muuseum rääkida meie lugu. „See on lugu sellest, kuidas üks väike rahvas suutis üle elada okupatsioonid ja hoolimata kõigist raskustest üles ehitada avatud ja vaba riigi. Lugu, mis muudab Eesti väärtuslikuks väliskülalistele, aga mis veelgi olulisem, annab noorele põlvkonnale võimaluse arutleda, miks vabadus ja avatud ühiskond on oluline ning kuidas tuleb seda hoida ja kaitsta iga päev,” ütles Saar. Ministri sõnul on Okupatsioonide muuseumi uuendamise toetamise otsus sümboolselt seotud 20. augustiga. „Iseseisvuse taastamise aastapäeval peaksime veelgi enam mõtlema vabaduse tähendusele ja tähtsusele. Just siis mõistame eriti selgelt, et kõva käe ja suletud ühiskonna ihalejad tahavad meid tagasi aega, mis peaks jääma muuseumiseinte vahele,” sõnas Saar. Kultuuriministeeriumi toetusega võrdse rahasumma annetab muuseumile perekond Kistler Thompson, kes on muuseumi 13 tegutsemisaasta jooksul panustanud selle arengusse ligikaudu 3 miljonit eurot. Lisaks muuseumi toetamisele on perekond annetanud üle 4 miljoni euro Eesti ja Balti uuringute programmi algatamiseks Stanfordi ülikooli raamatukogus. Okupatsioonide muuseumi direktor Merilin Piipuu lisas, et perekond Kistler Thompsoni sedavõrd suurt panust tuleb hinnata ning muuseumi näide on väga hea eeskuju kõigile. „Meie kultuuri hoidmine ja ajaloo talletamine ei ole ainult riigi kohus, vaid peab toimima kodaniku ja riigi koostöös. Tänu vabadusele on meil kõigil võimalus eneseteostukseks, kuid samas on meil kodanikena kohus anda enda jõukohane panus. Muuseumid peavad julgema rääkida ka mineviku valupunktidest, sest ainult nii saame vabadust hoida ja hinnata. Äärmiselt suur huvi meie muuseumi vastavatud KGB vangikongide vastu näitab, et inimesed tahavad minevikust õppida,” lisas Piipuu. Muuseumit haldav Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus on Eestis suurim kultuurivaldkonnas tegutsev riigi ja erasektori koostööna toimiv sihtasutus. Muuseumi uuenenud ekspositsioon avatakse 2018. aastal kingitusena Eesti 100. aastapäevaks.

Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb kolmepäevasel Põhjamaade ja Balti riikide parlamentide esimeeste konverentsil Lillehammeris. Kaheksa riigi parlamentide spiikrid kõnelevad 21.-23.augustil toimuval kohtumisel turvalisuse tagamisest meie regioonis. Samuti on konverentsil kõne all suhted Venemaaga ja Ukraina konflikt. Link uudisele: Nestor osaleb Põhjamaade ja Balti riikide spiikrite kohtumisel Norras