Hea riigiportaali külastaja!

Reedel, 24. märtsil kella 20.00st kuni esmaspäeval, 27. märtsil kella 6.00ni on tõrkeid haigekassa teenuste töös (oma andmete, ravikindlustuse ja perearsti info vaatamine, Euroopa ravikindlustuskaardi tellimine).
Vabandage ebamugavuste pärast!


Sulge

Liigu järgmisele sisuosale

Liigu järgmisele sisuosale

Liigu järgmisele sisuosale

Sünni registreerimine ja nime valik

Eestis registreeritakse lapse sünd juhul, kui laps on sündinud Eestis, lapse vanem elab Eestis või lapse vanemal on Eesti kodakondsus. Kui lapse sünd on registreeritud välismaal, siis Eestis seda ei tehta, kuid välisriigi sünnidokument tuleb rahvastikuregistrisse kandmiseks esitada maavalitsusele või Tallinna perekonnaseisuametile.

Lapse sünni registreerib perekonnaseisuasutus vanema avalduse alusel esimese elukuu jooksul. Mõjuval põhjusel võib sünni registreerimise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni ning niisugusest soovist tuleb teavitada perekonnaseisuasutust, kus sündi soovitakse registreerida.

Sündi registreerivad perekonnaseisuasutused:

Kui linnas või vallas asub maavalitsus, registreerib sünde maavalitsus. Sünni registreerimise avalduse võib esitada ükskõik millisele valla-, linna- või maavalitsusele.

Sünni registreerimiseks esitatakse:

  • sünni registreerimise avaldus (pdf, 53,1 kB)
  • meditsiiniasutuse tõend lapse sünni kohta (juhul kui laps on sündinud haiglas, kus pakutakse elektroonilise meditsiinilise sünnitõendi teenust, on meditsiiniline dokument lisatud rahvastikuregistrisse ning pabertõendit esitama ei pea)
  • vanemate isikut tõendavad dokumendid (kui vanemad on abielus võib sündi registreerima tulla üks vanematest, sel juhul pole vaja teise vanema isikut tõendavat dokumenti esitada)
  • abieludokument, kui see ei ole kantud registrisse (kui sündi registreerib üks omavahel abielus olevatest vanematest, peab kaasas olema teise vanema avaldus lapse nime sooviga)
  • isaduse omaksvõtu avaldus, mida saab esitada perekonnaseisuasutuses kohapeal või notariaalselt tõestatud vormis.

Juhul kui laps on sündinud haiglas, kus pakutakse elektroonilise meditsiinilise sünnitõendi teenust, saab lapse sünni registreerida ka riigiportaalis või digiallkirjastatult e-posti teel. Lapse vanemad peavad see võimaluse kasutamiseks olema omavahel abielus.

Sünni registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse:

  • emana – lapse sünnitanud naine
  • isana – mees, kes
    • on lapse emaga abielus
    • on isaduse omaks võtnud
    • kelle isaduse on tuvastanud kohus.

Isaduse omaksvõtt

Isaduse omaksvõtu avalduse võib esitada lapse sünni registreerimisel või pärast seda. Erandjuhul, kui isaduse omaksvõtu avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks, saab seda teha ka raseduse ajal. Eestis olles tuleb avaldus esitada perekonnaseisuasutusele. Välisriigis võib selle esitada Eesti konsulaarasutuses, kes saadab selle Eesti perekonnaseisuasutusele, kus lapse ema annab isaduse omaksvõtule oma nõusoleku.

Kui lapse eostanud mees, kes ei ole lapse emaga abielus, võtab isaduse omaks, ei ole lapse emal enam vaja abikaasa nõusolekut selleks, et lapse tegelikult eostanud mees saaks isaduse omaks võtta. Sellisel juhul ei kanta lapse isa andmeteks ema abikaasa andmeid.

Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel. Kui isaduse omaksvõtt toimub pärast sünni registreerimist, täidetakse isaduse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist.

Sünni registreerimine ja sünnitõend

Sünni registreerimisel väljastatakse vanematele soovi korral sünnitõend. Sünni registreerimine ja sünnitõendi esmakordne väljastamine on tasuta. Lapse sündi ei registreerita Eestis, kui sünd on välisriigis juba registreeritud. Välisriigis registreeritud sünni andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse esitatakse eesti, vene või inglise keelde tõlgitud ja legaliseeritud või tunnistusega (apostille'iga) kinnitatud dokumendid maavalitsusele või Eesti konsulaarasutusele välisriigis. 

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes toimingute tegemisel (nt peretoetuste taotlemine, lapsele isikut tõendava dokumendi taotlemine jm) ei pea tõendit esitama – need asutused saavad lapse sünniandmed rahvastikuregistrist. Sünnitõendit võib küsida aga nt tööandja, kool, lasteaed või pank.

Alaealine vanem ei saa ise lapse sünni registreerimise avaldust esitada. Tema asemel esitab avalduse sündinud lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Kui alaealine vanem on abielus lapse täisealise vanemaga, esitab avalduse täisealine vanem. Kui alaealine vanem võtab isaduse omaks, annab nõusoleku isaduse omaksvõtuks või lapse nime osas, lisatakse tema vanemate nõusolek. Alaealine saab lapse sünni registreerimise avalduse ise esitada vaid juhul, kui kohus on tema teovõimet laiendanud.

Lapsele nime andmine

Lapsele antakse ees- ja perekonnanimi vanemate kokkuleppel. Kui vanemad ei jõua kokkuleppele, otsustab lapse nime eestkosteasutus. Kui sündi tuleb registreerima abielus olevatest vanematest ainult üks, on vajalik teise vanema lihtkirjalik nõusolek lapsele eesnime andmiseks.

Eesnimeks võib anda kuni kolm lahku kirjutatud nime või sidekriipsuga seotud kaks nime (nt Mari Ann Mai või Mari-Ann). Eesnimi peab olema kooskõlas heade kommetega ja vastama isiku soole. Eesnimi ei tohi sisaldada numbreid või mittesõnalisi tähiseid ega moodustada koos perekonnanimega üldtuntud isiku nime. Erandi võib teha juhul, kui lapsel või lapse vanematel on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav.

Eestikeelne eesnimi peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele. Eestikeelse eesnime hääldus ja kirjapilt on sama ning see ei sisalda võõrtähti (nt c, č, q, w, x y), võõrsõna tähti (f, š, z, ž), võõrkeelseid täheühendeid (nt th, sh) ega alga tähtedega g, b, d. Võõrkeelne eesnimi peab vastama vastava keele õigekirjutuse reeglitele ning olema välisriigis kasutusel eesnimena. Selle kohta võidakse küsida vanematelt tõestust.

Perekonnanimeks võib anda mõlema vanema ühise perekonnanime või ainsa vanema perekonnanime. Kui vanematel on erinev perekonnanimi, antakse lapsele ühe vanema perekonnanimi. Mitmikele antakse sama perekonnanimi. Lapsele ei saa anda vanema kahest nimest koosnevat perekonnanime. Erandina võib lapsele anda vanema kahest nimest koosneva perekonnanime, kui vanem on omandanud selle sünniga, mõlemad või ainus vanem kannab topeltnime või kui lapse õel või vennal on kahest nimest koosnev perekonnanimi, mis ühtib vanema kahest nimest koosneva perekonnanimega.

Lapse hooldusõigus

Sünni registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse hooldusõiguse andmed. Omavahel abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Vanemad, kes pole omavahel abielus, peavad valima, kas hooldusõiguse saab üks vanem või mõlemad. Hooldusõigus on vanema õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest ning hõlmab isiku- ja varahooldust. Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Isikuhooldus on hooldaja õigus ja kohustus last kasvatada, tema järele valvata, tema viibimiskohta määrata ning tema igakülgse heaolu eest hoolitseda. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara.

Teksti koostanud siseministeerium
Viimati muudetud 3. juuni 2016

Saada sõbrale

Sulge

*
*
*
*
Tühista

Kirjuta ja küsi

Sulge

Kui te ei leidnud oma küsimusele vastajat tabelist Mul on küsimus, siis kirjutage meie meeskonnale. Kasutajatugi töötab E-N 8.30-17.00, R 8.30-16.00 ja vastamise aeg on 7 tööpäeva.

*
*
*
*
Tühista