Liigu järgmisele sisuosale

Liigu järgmisele sisuosale

Liigu järgmisele sisuosale

Keskkonnakaitse põhivaldkonnad

Looduskaitse

Looduskaitse hõlmab looduskaitsealade ja ohustatud liikide ning erinevate maastikutüüpide kaitset.

Looduskaitseseaduse järgi kuuluvad kaitse alla:

  • kaitsealad;
  • hoiualad;
  • püsielupaigad;
  • kaitstavad looduse üksikobjektid;
  • kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid;
  • kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Ettevõtjana puutute looduskaitsega kokku, kui teie tegevusala on seotud mõne loodusvara hankimisega otse loodusest. Ka juhtudel, kui tegutsete vahetus looduses või teie tegevus avaldab loodusele otsest või kaudset mõju. Lugege looduskaitsest lähemalt keskkonnaministeeriumi kodulehelt

Loodusvarade säästlik kasutamine

Maapõu
Eesti on keskmiselt rikas mitmekesiseid majandusvõimalusi pakkuvate maavarade poolest. Maapõue uurimise, kaitsmise ja kasutamise korra ning põhimõtted sätestab maapõueseadus.

Te vajate keskkonnakaitse kooskõlastusi, kui taotlete näiteks geoloogiliste uuringute, kaevandamise ning allmaa-ehitise rajamiseks tehtavate uuringute luba, maavara kaevandamise luba jms. Keskkonnalubade infosüsteem.

Kalandus ja kalavarud

Eesti kalapüük jaguneb kolme suuremasse gruppi: Läänemere kalapüük, sisevete kalapüük ja kaugpüük. Kalapüügi korraldus on Eestis jaotatud keskkonnaministeeriumi ja maaeluministeeriumi vahel.

Kalanduse infosüsteem

Kalanduse õigusaktid ja juhendid

Metsandus
Keskkonnakaitse jälgib, et Eesti metsi majandataks säästlikult, tagamaks nende tootlikkust, uuenemisvõimet ja elujõulisust. Vastavalt eesmärkidele reguleeritakse ka ettevõtlust, et võimaldada tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita metsa ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid funktsioone. 

Ettevõtjale on oluline teada, kas teie maal asub vääriselupaik – kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjektiselle majandamist. Saate seda mugavalt tuvastada avaliku metsaregistri kaudu. Riigimetsa leidmiseks ning looduskaitseliste piirangutega arvestamiseks saab kasutada ka metsaregistri avalikku kaardirakendust

Metsanduse õigusaktid

Välisõhukaitse

Välisõhk on eelkõige maapinnalähedane õhukiht.
Majandustegevusest tingitud peamised välisõhu mõjutajad on:

  • mitmesugused keemilised ühendid, ühed tervisele kahjulikud, teised neutraalsed inimese, kuid mitte keskkonna suhtes (näiteks süsihappegaas CO2);
  • müra;
  • tolm;
  • vibratsioon;
  • ioniseeriv kiirgus, st kiirgus, mis mõjub elavatele kudedele;
  • mitteioniseeriv kiirgus nagu ultraviolettkiirgus;
  • elektromagnetväljad.

Välisõhu kaitsmine on tihedalt seotud paljude keskkonda mõjutavate majandustegevustega, mille käigus paisatakse saasteaineid otse õhku. Vajaliku saasteloa ja erisaasteloa väljastab teile saasteallika asukoha keskkonnateenistus.

Jäätmekäitlus

Jäätmetega puutuvad kokku kõik ettevõtjad kas jäätmetekitajate või jäätmekäitlejatena.

Tootja vastutuse printsiip

See on põhimõte, mis kohustab tootjaid-turustajaid oma toodetest tekkinud jäätmed kokku koguma ning nõuetekohaselt käitlema. Nende hulgas vanad autod, rehvid, elektroonikaseadmed, patareid, akud ja pakendijäätmed.

Jäätmevedu korraldab oma territooriumil kohalik omavalitsus. Vastava lepingu saate sõlmida kas kohaliku omavalitsusega või tema poolt valitud ettevõtjaga, kes käitleb ja veab jäätmeid.

Veekaitse

Vee kaitse peamine eesmärk on tagada vee säästev ehk jätkusuutlik kasutamine ning vee hea seisund.

Veeseaduse järgi saab vee ja veekogu kasutamine toimuda kas avaliku või erikasutusena.

Vee kasutamist ja kaitset korraldab riiklikul tasandil valitsus. Kohalikul tasandil kohalik omavalitsus, kellelt saab näiteks vee erikasutusloa. Merevee kaitsmist korraldab keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakond. Vee ja veemajanduse õigusaktid

Keskkonnavastutus

Vastutust keskkonna kahjustamise eest käsitlevad pea kõik keskkonnaalased seadused.

Kahju vältimise ja heastamise regulatsiooni sätestab keskkonnavastutuse seadus.

Keskkonnakahju ja kahju ohu ning selle tekitaja tuvastab keskkonnaamet. Keskkonnaamet võib keskkonnakahju ja kahju ohu ning asjakohaste vältimis- ja heastamismeetmete kindlaksmääramiseks kaasata eksperte.

Kahju tekitaja on kohustatud viivitamata teavitama kõigist keskkonnakahju ja kahju ohuga seotud asjaoludest keskkonnaametit või keskkonnainspektsiooni telefonil 1313.

 Paljude tegevuslubade taotlemisel on nõutav eelnev võimaliku keskkonnamõju hindamine.

Lugege keskkonnamõju hindamisest

Teksti koostanud keskkonnaministeerium
Viimati muudetud 27. oktoober 2015

Saada sõbrale

Sulge

*
*
*
*
Tühista

Kirjuta ja küsi

Sulge

Kui te ei leidnud oma küsimusele vastajat tabelist Mul on küsimus, siis kirjutage meie meeskonnale. Kasutajatugi töötab E-N 8.30-17.00, R 8.30-16.00 ja vastamise aeg on 7 tööpäeva.

*
*
*
*
Tühista