Liigu järgmisele sisuosale

Liigu järgmisele sisuosale

Liigu järgmisele sisuosale

Kooselu registreerimine

Registreeritud kooselu sarnaneb abieluga – tegemist on vabaabielu ametlikuks muutmisega, mis annab partneritele (ja nende lastele) turvalisustunde. Kooselu registreerimine, lõpetamine ja muud sisulised tingimused on tavaliselt lihtsamad kui abielul.

Eestis saab sõlmida kooselu kahe täisealise isiku vahel, kellest vähemalt üks elab Eestis.

Piiratud teovõimega täisealine võib kooselulepingu sõlmida juhul, kui ta saab aru kooselu õiguslikest tagajärgedest. Kui piiratud teovõimega täiskasvanule on määratud eestkostja, peab määruses kirjas olema, et isikul on õigus kooseluleping sõlmida.

Kooselulepingut ei saa sõlmida inimesed, kellest üks on juba abielus või kehtiva kooselulepinguga seotud; sugulased, kes on otsejoones ülenejad või alanejad; vennad ja õed ning poolvennad ja -õed, lapsendajad ja lapsendatud ning sama inimese lapsendatud lapsed.

Mida teha kooselu registreerimiseks

Kooselulepingut saab sõlmida Eesti õiguse alusel, olenemata ühe kooselu sõlmida soovija kodakondsusest ja elukohariigist. Lepingut saab sõlmida ainult notari juures ja mõlemad kooselu sõlmida soovijad peavad kohal olema.

Notar selgitab lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Ta aitab kujundada lepingut osas, milles pooltel on võimalik teha erikokkuleppeid. Kooselulepingu sõlmimiseks peavad kooselu sõlmida soovijad andma oma nõusoleku. Lepingu sõlmimine on riigilõivuvaba, maksta tuleb aga notari tasu ja ka käibemaks.

Kooselulepingu sõlmimiseks esitatakse notari juures:

  • isikut tõendavad dokumendid
  • sündi tõendav dokument
  • varem abielus olnud inimese abielulahutuse tunnistus või -tõend, abielulahutuse kohtuotsus, abikaasa surmatunnistus (või -tõend) või abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsus
  • varem kooselulepingu sõlminud isiku puhul kooselulepingu kehtetust või lõppemist tõendav dokument
  • vajaduse korral kooselulepingu sõlmimise muu takistuse kõrvaldamist kinnitav dokument
  • välismaalane esitab oma elukohariigi pädeva asutuse antud tunnistuse, mis kinnitab tema võimet kooseluleping sõlmida (muudatus rakendusaktides)
  • välismaalase Eestis viibimise seaduslikkust tõendav dokument, v.a Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi kodanik ja isik, keda peetakse ELi kodaniku perekonnaliikmeks ELi kodaniku seaduse järgi.

Kooseluseaduse alusel kantakse kooseluleping rahvastikuregistrisse ja valitud varasuhe varasuhteregistrisse.

Registreeritud elukaaslaste õigused ja kohustused

Registreeritud elukaaslaste kohustused ja õigused teineteise ja kolmandate isikute ees on kitsamad kui abielu puhul. Registreeritud elukaaslased kohustuvad kooselulepingu kehtivuse ajal teineteist vastastikku toetama ja ülal pidama. Nende kohustused ja õigused teineteise ees on võrdsed.

Kooselu korraldamist või tavapäraste vajaduste katmist puudutavate kohustuste eest, mis ei ületa registreeritud elukaaslase elutingimuste kohast mõistlikku hinda, vastutatakse solidaarselt (st kohustuse täitmist võib nõuda mõlemalt registreeritud elukaaslaselt täies mahus).

Lapsendamine

Registreeritud elukaaslastel ei teki kooselulepingust teise elukaaslase laste hooldusõigust. Pooltel on võimalik kokku leppida lapse ja registreeritud elukaaslase suhtlemise korras ning registreeritud elukaaslane võib teha kohtule lapsendamistaotluse.

Registreeritud elukaaslane võib lapsendada registreeritud elukaaslase bioloogilise lapse või lapse, kelle registreeritud elukaaslane on lapsendanud enne kooselulepingut. Seaduses on jäetud võimalus lapsendada äärmise ebaõigluse vältimiseks ka teistes olukordades.

Varalised õigused

Kooselulepingu sõlmimisel peavad pooled valima varasuhete liigi. Võimalik on valida sama varasuhte liik mis abiellumisel: varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Pooled võivad kokku leppida lahususele kohaldatavad reeglid ja kooselulepingu lõpetamise järgse korrapäraselt makstavate rahasummade kohustuse ja suuruse. Kui pooled soovivad vara registreeritud elukaaslasele pärandada, tuleb teha vastastikune testament või pärimisleping. Testament või pärimisleping kaotavad kehtivuse samadel alustel nagu abiellumisel tehtud vastastikune testament või pärimisleping.

Erinevalt abielust ei ole registreeritud elukaaslaste vahel kindlaks määratud lahuselul õiguslikke tagajärgi. See tähendab, et kui registreeritud elukaaslased soovivad lahus elada, kuid ei ole kooselulepingut lõpetanud, ei ole nende varalised suhted reguleeritud nii selgelt kui abielu korral. Registreeritud elukaaslane ei saa lahuselu korral nõuda osa ühisest eluasemest; kui eluase loovutatakse ühele registreeritud elukaaslasele, ei saa nõuda kasutustasu; tarbevara jagamine ei ole reguleeritud.

Kooselulepingu lõpetamine

Kooselulepingu lõpetab poolte kokkulepe, ühe registreeritud elukaaslase surm, registreeritud elukaaslaste abielu sõlmimine või kohtuotsus. Kooselulepingu lõpetamine poolte kokkuleppel toimub notari juures. Kui pooled ei saavuta kokkulepet, võib registreeritud elukaaslane teise registreeritud elukaaslase vastu hagiga kohtusse pöörduda. Kohus võib kooselulepingu lõpetada kohtuotsusega või suunata kohustuslikule notariaalsele lepitusmenetlusele.

Vaidlused eluaseme ja sellega seotud vara üle lahendab kohus abieluga samadel alustel. Kooselulepingu lõppemisel puudub edasine ülalpidamiskohustus, v.a poolte teistsuguse kokkuleppe korral.

Teksti koostanud justiitsministeerium
Viimati muudetud 12. september 2016

Saada sõbrale

Sulge

*
*
*
*
Tühista

Kirjuta ja küsi

Sulge

Kui te ei leidnud oma küsimusele vastajat tabelist Mul on küsimus, siis kirjutage meie meeskonnale. Kasutajatugi töötab E-N 8.30-17.00, R 8.30-16.00 ja vastamise aeg on 7 tööpäeva.

*
*
*
*
Tühista