Liigu järgmisele sisuosale

Liigu järgmisele sisuosale

Riigiportaali ajalugu

12. märtsil 2003 avatud portaali peamine eesmärk oli informatsiooni jagada. Praeguste võimaluste pakkumine jäi veel kaugesse tulevikku. Tänaseks on eesti.ee arenduste ja täiustamiste tulemusel mugav ja turvaline kanal riigiga suhtlemiseks nii kodaniku, ettevõtja kui ka ametniku jaoks.

Riigiportaali loomine

Eesti.ee portaali päise välimus 2003. aastal värskelt pärast teabeportaali avamist.
Eesti.ee portaali päise välimus 2003. aastal värskelt pärast teabeportaali avamist.

12. märtsil 2003 avas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakond (RISO) kodaniku teabeportaali www.eesti.ee.

Päringute tegemiseks ja teenuste kasutamiseks logiti X-tee keskkonda.
Päringute tegemiseks ja teenuste kasutamiseks logiti X-tee keskkonda.

Uus teabeportaal andis inimestele infot nende õiguste ja kohustuste kohta Eesti riigis. Lisaks sellele jagati nõuandeid praktiliseks asjaajamiseks riigiasutustega.

Teabeportaali avamine oli tähtis samm, et inimestel oleks tulevikus lihtsam riigi, kolmanda sektori ja erasektori asutustega asju ajada. Teabeportaali sisu täiendati pidevalt, aastaga said plaanitud eestikeelsed teemad valmis.

Info ja päringute tegemine toimub eraldi portaalides. E-teenuste kasutamiseks suunab teabeportaal kasutajad edasi kodanikuportaali. Kodanikuportaali päringute keskkonnas saavad kodanikud vaadata erinevatest andmekogudest ja registritest oma andmeid. Sisse saab logida internetipanga kaudu ja ID-kaardiga.

Uus portaal on edasiarendus varem loodud e-riigi portaalile www.riik.ee. Selle sisu eest vastutab Eesti informaatikakeskus.

Edasiarendamine ja uue kontseptsiooni esitamine

Portaali täiendatakse pidevalt. 2005. aastal avalikustatakse eesti.ee portaali vene- ja ingliskeelne sisu. Samal ajal tutvustatakse uut kontseptsiooni Sinu Eesti, mis annab teabeportaali arendamisele värske suuna.

Edasiarendatud kolmkeelne portaalivaade, kus ettevõtja saab oma ametlikku e-posti suunata.
Edasiarendatud kolmkeelne portaalivaade, kus ettevõtja saab oma ametlikku e-posti suunata.

Sinu Eesti kontseptsiooni eesmärk on kujundada portaal kasutajasõbralikumaks, sealhulgas ka infoarhitektuur. Seni loodud infosüsteemid on lähtunud peamiselt asutuste või ministeeriumide valitsemisalade vaatest, mis on kasutajatele ebamugav ja ebaloogiline.

Tähelepanu pööratakse nüüd rohkem ka ettevõtjate võimalustele. Ametlik @eesti.ee e-posti süsteem hakkab teenuseid pakkuma ka ettevõtjatele, et riigi saadetud e-kirjad jõuaks alati õigele aadressile usaldusväärset teed pidi kohale.

Veel on lahus teabeportaali info ja kodanikuportaali e-teenused. Varem veebis kättesaadavataks tehtud blankettide asemel hakatakse arendama e-vorme, mida saab täita ja ära saata otse portaalist. Arendamist juhib tollane riigi infosüsteemide arenduskeskus.

Portaal hakkab riiki tervikuna kajastama

Uue välimusega ühtne riigiportaal 2007. aastal.
Uue välimusega ühtne riigiportaal 2007. aastal.

2007. aasta septembris toimub oluline ja oodatud muutus – valmib riigiportaal eesti.ee.

Uus riigiportaal koondab senise teabeportaali ja kodanikuportaali. Kodanikule, ettevõtjale ning ametnikule on info ja teenused rolli järgi jaotatud. Nüüd on e-teenused ja informatsioon kättesaadavad ühtsest portaalist.

2008. aastaks on kõik varasemalt eraldiseisvalt arendatud riigi kesksed portaalid ümber suunatud riigiportaalile eesti.ee (lisaks kodanikuportaalile ka e-riigi portaal www.riik.ee ja X-tee portaal). Nii muudetakse riigi kohta info leidmine lihtsamaks.

Uudisena sai portaali sisse logida mobiil-IDga.
Uudisena sai portaali sisse logida mobiil-IDga.

Mobiil-IDga sisselogimise võimalus teeb riigiportaali teenuste kasutamise mugavamaks. Riigiportaali edasiarendamisel pööratakse suuremat tähelepanu kasutusmugavusele ja kasutajate ringi suurendamisele.

  • Kuu aja jooksul pärast ühtse riigiportaal eesti.ee avamist on portaali külastanud ligi 110 000 inimest, kelle hulgast 8000 on portaali külastanud välismaalt, peamiselt Soomest, Rootsist ja USAst.
  • Ametlikku @eesti.ee e-posti süsteemi kasutab samal ajal umbes 19 000 inimest ja 17 000 ettevõtet.

Riigiportaal eesti.ee saab värske näo ja sisu

2009. aastal saab eesti.ee uue logo. Aasta hiljem korraldatakse teavituskampaania, et jõuda maapiirkondade inimesteni, kellel võiks riigiportaali teenustest kõige rohkem kasu olla. 2011. aasta sügisel on valmis senisest sisukam ettevõtjate osa. Portaali navigatsiooniskeem ja lehe toimimise loogika on kasutajasõbralikumad kui varem.

Uude portaali on koondanud enam kui 200 teenust, 400 artiklit ja 2500 kontakti. Kaks olulisemat muudatust on info otsimine ja kasutaja isiklike asjade kaust.

Uue sisu ja funktsioonidega riigiportaal, millel on ka uus logo.
Uue sisu ja funktsioonidega riigiportaali väljanägemine alates 2011. aastast.

Samal ajal tehakse uute teenuste loomine lihtsamaks. Riigiportaal hakkab asutustele pakkuma mitmekülgseid võimalusi e-teenuste kasutamiseks, näiteks:

  • teavitusteenustega inimestele meeldetuletuste saatmist
  • autentimist ID-kaardi, mobiil-ID või internetipangaga riigiportaalivälistes infosüsteemides
  • elektrooniliste avalduste vastuvõtmist läbi riigiportaali.

Riigiportaali arendaja ja haldaja on 2011. aastast riigi infosüsteemi amet.

Isiklik avaleht

Riigiportaali 10. tegutsemisaastal (2013) valmib sisselogitud kasutaja avaleht, mis koondab erinevatest registritest pärineva info inimese kohta ühele lehele. Nii saab lihtsalt ja mugavalt enda andmetest ülevaate ühel leheküljel.

Isiklikul avalehel näeb sisselogimise järel endaga seotud andmeid.
Isiklikul avalehel näeb sisselogimise järel endaga seotud andmeid.

2014. aastal lisanduvad väga populaarsetele liiklusregistri teavitustele ka ettevõtja teavitused.

2015. aastal on eesti.ee-s 815 e-teenust. 2014. aasta jooksul on kasutajaid enam kui 200 riigist ja 9000 linnast. Kõige enam vaadatakse Minu asjade menüüd, logitakse sisse SAISi, täiendatakse töövõimetuslehti ja vaadatakse oma retsepte.

Kasutustingimused muutuvad

2015. aasta detsembris muudetakse eesti.ee teavituste kasutustingimusi. Oma @eesti.ee aadressi suunamisega annab inimene nõusoleku, et riigiasutused saadavad talle sellele aadressile ametlikke dokumente ja edastavad teateid. Ühtlasi tähendab see, et inimene nõustub dokumentide elektroonilise kättetoimetamisega neil juhtudel, kui nõusoleku küsimine on ette nähtud seadusega.

Riigiportaal saab taas värske näo ja kohandub mobiilsete seadmetega

2016. aastal hakatakse tehniliselt vananenud portaali uuendama, samuti muutub eesti.ee välimus, ülesehitus ja artiklite teemagrupid reastatakse populaarsuse järgi.

Portaali avaleht alates 19. juunist 2017.
Portaali avaleht alates 19. juunist 2017.

2017. aasta 19. juunil jõuab kasutajate ette uuendatud portaal – esialgu artiklite osa, mida saab lugeda portaali sisse logimata. Portaali teemalehti ilmestavad Eesti fotograafide tehtud pildid. Uuendatud portaali on mugav kasutada ka mobiilis või tahvelarvutiga.

Portaali teemaleht alates 19. juunist 2017.
Portaali teemaleht alates 19. juunist 2017.
Kasutaja saab oma arvamuse öelda kohe artikli all.
Kasutaja saab oma arvamuse öelda kohe artikli all.

Kasutusse jääb kaks portaali – uues on artiklid, vanas aga e-teenused.

Parema sisu pakkumiseks küsitakse iga artikli all, kas kasutaja sai vastuse teda huvitanud küsimusele või millele ta endiselt vastust otsib.

Korrastatakse e-teenuseid

Koos eesti.ee uuendamisega vaadatakse üle aegade jooksul tehtud e-teenused, et ei oleks dubleerimist ega ebakvaliteetseid aegunud e-teenuseid. Eesti.ee on jätkuvalt uks e-riiki, pakkudes informatsiooni ja ülevaadet e-teenustest ühes kohas.

 

Portaali logiti 2017. aastal sisse 3 870 000 korda.
Portaali logiti 2017. aastal sisse 3 870 000 korda.
@eesti.ee aadressi oli 2017. aasta lõpuks suunanud 398 677 inimest.
@eesti.ee aadressi oli 2017. aasta lõpuks suunanud
398 677 inimest.

 

 

 

 

 

 

 

 

2017. aasta kevadel hakkab tööle andmejälgija teenus, millega inimene saab ülevaate, mis riigiametid on tema kohta käivaid andmeid kasutanud.

2017. aastal on eesti.ee-s eesti, vene ja inglise keeles kokku 1330 artiklit, 154 teenust ja 2866 kontakti.

Enim vaadatakse Minu asjade menüüd, täiendatakse töövõimetuslehti, vaadatakse oma retsepte ja töövõimetushüvitisi. Artiklite hulgast hoitakse enim silma peal riiklikel pühadel, lipupäevadel ja koolivaheaegadel.

Teksti koostanud Riigi Infosüsteemi Amet
Viimati muudetud 8. märts 2018

Saada sõbrale

Sulge

*
*
*
*
Tühista

Kirjuta ja küsi

Sulge

Kui te ei leidnud oma küsimusele vastajat tabelist Mul on küsimus, siis kirjutage meie meeskonnale. Kasutajatugi töötab E-N 8.30-17.00, R 8.30-16.00 ja vastamise aeg on 7 tööpäeva.

*
*
*
*
Tühista