Liigu järgmisele sisuosale

Liigu järgmisele sisuosale

Liigu järgmisele sisuosale

Arstiabi

Perearst osutab üldarstiabi, tagab tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja järjepidevuse. Perearsti töövaldkonnad on:

  • tervise edendamine ja haiguste ennetamine
  • haiguste diagnoosimine ja haigete ravimine
  • aktiiv- või hooldusravile suunamine.

Igal ravikindlustatud Eesti kodanikul on perearst. Perearsti saab kindlustatu ise valida, selleks leidke perearst, kelle juures soovite käima hakata. Teie kodule lähemat perearsti saate otsida terviseameti või haigekassa kodulehel. Seejärel esitage avaldus uude nimistusse saamiseks otse perearstile. Kui perearsti nimistus ei ole vabu kohti, vastatakse teile 7 päeva jooksul. Neile, kes pole endale ise perearsti valinud, on selle määranud terviseamet inimese rahvastikuregistris oleva elukoha aadressi alusel.

Perearstiabi on ravikindlustatud isikule tasuta. Ravikindlustuseta inimesel tuleb perearsti teenuse eest maksta ise. Oma perearsti nime saab kontrollida:

Eriarst

Eriarstiabi on ambulatoorne, päeva- või statsionaarne ravi, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.

Ambulatoorne ravi tähendab arsti vastuvõttu, mille käigus vaadatakse patsient läbi, tehakse mõni protseduur (vereanalüüs, kardiogramm vms) kohapeal ning vajadusel määratakse edasine ravi. Haiglasse patsient pikemalt ei jää.

Päevaravi puhul viibib patsient raviasutuses pikemalt kui lihtsalt vastuvõtul, kuid ei jää ööseks haiglasse.

Statsionaarset arstiabi osutatakse haiglas ja patsient peab seal ööbima või pikemalt viibima.

Ravikindlustatul on õigus valida sobiv eriarst ja vastuvõtuaeg ükskõik millises raviasutuses, kellel on haigekassaga leping.

Eriarstile pöördumiseks on vaja perearsti saatekirja, välja arvatud naistearsti, nahaarsti, silmaarsti, kopsuarsti ja hambaarsti juurde minekuks. Samuti saab traumade korral pöörduda kirurgi või traumatoloogi vastuvõtule ilma saatekirjata.

Hambaravi

  • Alla 19-aastastele on hambaravi tasuta. Tasuta hambaravi saab ainult arsti juures, kellel on haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise leping.
  • 19,18 euro suurust hambaravihüvitist saavad taotleda vanaduspensionärid, üle 63-aastased ravikindlustatud inimesed ning osalise või puuduva töövõimega inimesed üks kord kalendriaastas.
  • 28,77 euro suurust hüvitist makstakse rasedatele, alla üheaastase lapse emadele ja neile, kellel on tervishoiuteenuse tagajärjel tekkinud suurenenud hambaravi vajadus.
  • Haigekassa hüvitab üks kord kolme aasta jooksul 255,65 eurot hambaproteeside eest tasutavast summast töövõimetus- või vanaduspensionäridele, üle 63-aastastele ravikindlustatud inimestele ning osalise või puuduva töövõimega inimestele.

Arstiabi välismaal

Haigekassas kindlustatud inimesed, kes viibivad ajutiselt teises ELi liikmesriigis, saavad vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Arstiabi vajadus peab olema tekkinud teises riigis viibimise ajal. Tervishoiuteenuse vajadus peab olema meditsiiniliselt põhjendatud ja arst peab arvesse võtma eeldatava viibimise kestust ja tervishoiuteenuse olemust.

Euroopa ravikindlustuskaardi alusel on õigus saada tervishoiuteenuseid, mida osutatakse riikliku ravikindlustussüsteemiga hõlmatud raviasutustes.

Soovitav on teha reisikindlustus, kuna see katab riikidevahelise transpordi, omavastutuse jms kulud. Lugege kindlasti ka kindlustuse tingimusi, eriti kui olete rase või krooniliselt haige.

Eelluba välisriigis tehtava plaanilise ravi rahastamiseks tuleks haigekassalt taotleda kahel juhul.

  1. Kui te soovite minna välisriiki saama sellist tervishoiuteenust, mida Eestis ei ole võimalik osutada, kuid mis on teile meditsiiniliselt näidustatud ja tõendatud efektiivsusega. Sellisel juhul tuleb enne välisriiki minekut esitada haigekassale taotlus (saadaval ka klienditeenindusbüroodes). Eesti haigekassa langetab rahastamise otsuse, toetudes arstliku konsiiliumi otsusele. Patsiendi omaosalus, transpordikulu, administreerimis- või kontorikulu, haiglaväline majutus jms jäävad tema enda kanda.
  2. Kui te soovite plaanilise tervishoiuteenuse kulude katmist ELi liikmesriigis. Luba antakse, kui kõnealune ravi kuulub isiku elukohajärgses liikmesriigis õigusaktidega sätestatud hüvitiste hulka ning seda tervishoiuteenust ei ole võimalik talle pakkuda meditsiiniliselt õigustatud tähtaja jooksul, võttes arvesse tema tervislikku seisundit ja haiguse võimalikku kulgu.

Eesti haigekassas kindlustatud võivad minna teise ELi liikmesriiki, et saada seal ravi ning taotleda pärast seda haigekassalt rahalist hüvitist. See tähendab, et esialgu tuleb kõik kulud ise kanda, rahalist hüvitist haigekassalt on võimalik taotleda pärast teenuse osutamist ja vajalike dokumentide esitamist. Seejuures tuleb arvestada, et haigekassa maksab hüvitist haigekassa tervishoiuteenuste loetelu hindades, mitte välismaise hinnakirja alusel.

Teksti koostanud Eesti Haigekassa
Viimati muudetud 16. jaanuar 2017

Saada sõbrale

Sulge

*
*
*
*
Tühista

Kirjuta ja küsi

Sulge

Kui te ei leidnud oma küsimusele vastajat tabelist Mul on küsimus, siis kirjutage meie meeskonnale. Kasutajatugi töötab E-N 8.30-17.00, R 8.30-16.00 ja vastamise aeg on 7 tööpäeva.

*
*
*
*
Tühista