Inimõigused

Inimõiguste järgimisel sisaldub ka kohustus austada teiste isikute ja isikute rühmade inimõigusi. Inimõigused reguleerivad inimese ja riigi (avaliku võimu) vahelisi suhteid. Inimõiguste mõistet kasutatakse õiguste kogumi tähenduses ja teemade käsitluses lähtutakse inimõiguste kataloogipõhisest loetelust. Inimõigused on samuti arengus, nagu ühiskonnad ja riigidki, seega tuleb ka inimõigusi käsitleda kooskõlas arengutega maailmas.

Sageli kasutakse inimõiguste termini kõrval ka põhiõiguste terminit, mis aga oma sisult ongi inimõigused. Põhiõiguste termin on enamasti levinud Euroopa õigusruumis, nii Euroopa Nõukogus kui ka Euroopa Liidus. Eesti Vabariigi põhiseaduse II peatükk sätestab põhiõigused, vabadused ja kohustused. Põhiseaduses loetletud põhiõigused ja vabadused tagatakse Eestis kõigile Eesti kodanikele kui ka Eestis viibivatele välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele. Inimõigused on üldkehtivad ja kodanikuõigused kui inimõigused tagatakse riigi kodanikele riigi õigusaktidega.

Inimõiguste teemad

1. Inim- ja poliitilised õigused

  • Õigus elule
  • Õigus kaitstusele piinamise või jõhkra, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistuse eest
  • Orjuse ja sunniviisilise töötamise keelamine
  • Õiguslikud õigused, õigus isikuvabadusele ja turvalisusele
  • Õigus kaitsele meelevaldse vahistamise, kinnipidamise või pagendamise eest
  • Õigus kohtulikule kaitsele oma põhiõiguste/inimõiguste rikkumise korral
  • Õigus ausale, erapooletule ja avalikule õigusemõistmisele ning karistamisele seaduse alusel
  • Õigus süütuse presumptsioonile
  • Õigus tagasiulatuvat jõudu mitteomavatele (kriminaal-) seadustele
  • Õigus võrdsusele seaduse ees
  • Õigus privaatsusele, kodu puutumatusele ning kaitsele meelevaldse sekkumise eest perekonna- ja eraellu
  • Õigus isikuandmete kaitsele
  • Õigus kaitstusele, rassilise, rahvusliku, keelelise, soolise, usulise jm diskrimineerimise eest
  • Õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele
  • Õigus sõnavabadusele, kogunemiste ja ühingute moodustamise vabadusele
  • Õigus elukoha valikule ja liikumisvabadusele
  • Õigus perioodilistele, vabadele ja ausatele valimistele üldistel ning võrdsetel alusel
  • Õigus abielluda ja luua perekond
  • Õigus enesemääramisele
  • Õigus kodakondsusele ja rahvusele
  • Vähemuste õigus kaitsele (sh õigus oma keele kasutamiseks)

2. Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused (vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine)

  • Õigus toidule
  • Õigus tööle, puhkusele ja vabale ajale
  • Õigus liituda ametiühingutega
  • Õigus sotsiaalhoolekandele
  • Õigus tervisele ja inimväärsele, tervist ja heaolu tagavale elatustasemele
  • Õigus perekonna kaitstusele
  • Õigus haridusele ja osalemisele ühiskonna kultuurielus
  • Õigus vara omamisele ja kaitsele selle meelevaldse võõrandamise eest

3. Inimõiguste kaitse sõjalistes konfliktides

4. Lapse õigused Eesti lastekaitse seaduse koostamisel on arvestatud ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtetega. Lapse õiguste konventsioon, millega Eesti ühines 26. septembril 1991, toetub neljale põhimõttele:

  • igal lapsel on õigus osalemisele
  • tegutseda tuleb lapse huve esikohale seades
  • diskrimineerimine ei ole lubatud
  • igal lapsel on õigus elule ja arengule.

5. Naiste õigused ja võrdõiguslikkus

6. Pagulaste/põgenike, välismaalaste ja võõrtöötajate õigused

7. Vangide ja kinnipeetavate õigused

8. Puuetega inimeste õigused

9. Psühhiaatria ja inimõigused

10. Õigus arengule

11. Õigus rahule

12. Õigus puhtale ja hävimise eest kaitstud keskkonnale Keskkonnakaitse ja inimõiguste kaitse eesmärgid kattuvad selles osas, mis puudutavad inimeste vaimse ja füüsilise heaolu tagamist ning elu ja tervise kaitset. Keskkonnakaitse ja inimõiguste seoseid määratlev Århusis vastu võetud konventsioon sätestab põhiõigustena:

  • õigus keskkonnateabele
  • õigus osavõtule keskkonnaalaste otsuste tegemisest
  • õigus omada juurdepääsu keskkonnaalasele õigusemõistmisele.

13. Õigus heale haldusele

Viimati muudetud: 21-04-2017 00:00 | Teksti koostas: Inimõiguste Instituut