Sõna- ja usuvabadus

Sõnavabadus

Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni, laiemas mõttes tähendab ka ajakirjandusvabadust ja väljendusvabadust. Sõnavabadus kuulub üldtunnustatud ja põhiliste inimõiguste hulka, hõlmab igasugust väljendusvormi ja -viisi ning on tihedalt seotud õigusega saada teavet.

Sõnavabadust ja õigust teabevabadusele saab piirata riigi julgeoleku huvides ja teiste isikute põhiõiguste ning ühiskonna üldiste huvide kaitseks. Sellega on kaitstud riigisaladused, ärisaladused ja kohtupidamise erapooletus. Samuti ei ole lubatud vale ja laimu levitamine ning teiste isikute au ja väärikuse kallale kippumine, alandamine ja solvamine. Riigil on õigus kehtestada kord ringhäälingu ja meediaettevõtete litsentsimiseks.

Kaebusi ajakirjanduses levitatud valeinformatsiooni või eraellu sekkumise kohta saab esitada Avaliku Sõna Nõukogule, kohtule või Pressinõukogule, mis on Eesti Ajalehtede Liidu loodud kohtuväline organ lahendamaks kaebusi toetudes heale ajakirjandustavale ja ajakirjanduseetika koodeksile. Pressinõukoguga on peale ajalehtede liidu liikmeslehtede ühinenud ka Eesti Rahvusringhääling, eratelekanalid TV 3 ja Kanal 2, Delfi, BNS, raadio Kuku, Tallinna TV, ajalehed Pealinn ja Stolitsa.

Reklaami kohta saab kaebusi esitada reklaami nõukojale, mis tegutseb tarbijakaitseameti juures. Avaliku Sõna Nõukogu on sõltumatu analüüsikeskus, mis arutab avaliku meedia peale esitatavaid kaebusi ning juhib tähelepanu meediaeetilistele probleemidele ka ise. Sõnavabadus ja õigus teabele on Eestis kaitstud põhiseaduse paragrahvidega 44–46 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 10.

Usuvabadus

Usu- ja veendumusvabadus on nii üksikisikutel kui ka organisatsioonidel, riigil on kohustus tagada individuaalne ja kollektiivne usuvabadus. Keelatud on veendumuste või usu põhjal diskrimineerimine ja vihavaenu õhutamine.

Riigil on õigus veendumuste kuulutamist seadustega piirata, kui see kahjustab avalikku korda, tervist või kõlblust. Veendumusega ei saa vabandada õiguserikkumist. Riik ei saa inimest kohustada avaldama andmeid tema usuliste või muude veendumuste kohta, samuti ei tohi ametiasutused selliseid andmeid koguda isiku tahte vastaselt. Usu- ja veendumusvabadus on Eestis kaitstud põhiseaduse paragrahvidega 40 ja 41. Põhiseadus ütleb ka, et Eestis riigikirikut ei ole.

Viimati muudetud: 03-05-2017 00:00 | Teksti koostas: Inimõiguste Instituut