Ostmine

Eluaseme ostmisel tuleb sõlmida leping. Riskide maandamiseks tuleb leping vormistada notari juures ka sel juhul, kui kinnisvara on ostetud käest kätte. Notar kontrollib tehingu tõestamiseks vajalikke andmeid ja esindab tehinguosalisi kinnistusosakonnas.

Kui soovite lasta oma kinnisvara hinnata, võite kasutada atesteeritud hindajaid Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingust. Korterit või maja ehk kinnisvara on kõige lihtsam osta-müüa atesteeritud maakleri vahendusel. Tavaliselt sisaldub maakleri komisjonitasu eluaseme müügihinnas. Eesti kinnisvarafirmad on koondunud Eesti Kinnisvarafirmade Liitu.

Korteri ostmisel on vaja jälgida:

  • kas müüja on selle korteri omanik ja milline on ostetava korteri omandivorm. Kui tegemist on korteriomandiga, on maa kinnistatud ja korter on reaalosa elamust.
  • kas majas on korteriühistu. Korteriühistust tuleb uurida, kas ostetaval korteril on võlgnevusi.
  • kontrollige, ega korteris ole üürnikku või sundüürnikku. Juhul kui leiate, et vastostetud korterisse on sisse kirjutatud inimene (inimesed), kellest te midagi ei tea, on teil kui ruumi omanikul õigus esitada teade rahvastikuregistris olevate aadressiandmete muutmiseks. Rohkem infot leiate paremast menüüst kasulike linkide alt: omaniku õigustatud nõudmine.
  • palju tuleb maksta kommunaalmakse.

Ostu-müügilepingu sõlmimine

Enne lepingu sõlmimist tuleb pooltel kokku leppida, kes maksab notari tasu ning millal ja millistes osades toimub ostusumma tasumine. Läbi tuleb rääkida ka elamispinna üleandmise tähtajast, kaasa arvatud ka kuupäev, millal eelmised elanikud end välja registreerivad.

Ostu-müügitehingu vormistamiseks vajalikud dokumendid

Eraisiku puhul:

  • isikut tõendav dokument.
  • kui müüja on objekti ostnud abielu kestel, siis müüja abielutunnistus (lepingu sõlmimisel peavad osalema mõlemad abikaasad või võib müüja abikaasa teha eelnevalt notari juures volikirja).
  • kui ostja on abielus ja ostab objekti pangalaenuga, siis ostja abielutunnistus (lepingu sõlmimisel peavad osalema mõlemad abikaasad või võib ostja abikaasa teha eelnevalt notari juures volikirja).

Äriregistrisse kantud juriidilisest isikust ostja või müüja puhul:

  • juhatuse liige isikut tõendava dokumendiga.
  • osanike või nõukogu otsus objekti ostmise või müümise kohta (peab sisaldama objekti nimetust koos aadressiga, müüja (ostja) andmeid, müügihinda).

Kinnistusraamat

Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad (maatükid, korteriomandid, hoonestusõigused ja korterihoonestusõigused). Kinnistu kohta kantakse kinnistusraamatusse omandisuhted. Kinnistusraamat tagab kinnisomandi õiguskindluse ja maandab kinnisvaratehingute riskid. Kinnistusraamatut peetakse maakohtute kinnistusosakondades. Elektrooniliselt saab kinnistusraamatu andmetega tutvuda e-kinnistusraamatu päringusüsteemis.

Korteriühistu

Korteriühistu on korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärk on korteriomandite ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu võib asutada nii ühe kui ka mitme maja kaupa, kuid ühe kinnisasja piires. Korteriühistu asutamine toimub korteriomanike enamuse otsuse alusel. Korteriühistut saab asutada alles siis, kui selle asutajad on saanud korteriomanikeks.

Elamuühistust erineb korteriühistu selle poolest, et elamu, sh korterid kuuluvad elamuühistu puhul ühistule. Korteriühistu puhul on elamu omanikeks korteriomanikud.

Korteriühistutel ja korteriomanike ühisustel on võimalik võtta maja renoveerimiseks laenu KredExi uue kortermajade laenukäendusega. KredExi käendus tagab pangale kuni 75% ühistu või ühisuse laenu põhiosast ning maandab seega oluliselt panga riske. Samuti aitab KredExi käendus lahendada ka ühistu või ühisuse ajutisi makseprobleeme, ilma et kortermaja tervikuna panga ees võlgnikuks jääks. Kui majas tekib mõnel korteriomanikul raskusi osamaksete tasumisega, võib KredEx korteriomaniku või ühistu taotluse alusel võtta laenumaksed kuni 12 kuuks enda kanda.

Korteriomandi ja korteriühistu kohta saab lugeda justiitsministeeriumi kodulehelt.

Teksti koostas: eesti.ee