Üürimine

Eluaseme üürimisel tuleb alati sõlmida kirjalik üürileping, sest ehkki seadus võimaldab üürilepingut sõlmida ka suuliselt, on vaidluste korral poolte tahet ja kokkuleppeid kirjaliku lepingu abil parem tõendada.

Üürileandjaks saab olla kas eraomanik või kohalik omavalitsus (vald, linn, linnaosa). Kohaliku omavalitsuse poolt üürile antavat pinda nimetatakse munitsipaalpinnaks või sotsiaalpinnaks. Munitsipaalmajja eraldatakse eluruumid neile inimestele, kes on on sunnitud eraomanikule kuuluvast majast välja kolima. Sotsiaalmajas saavad peavarju raskustes pered ning endaga mitte toime tulevad inimesed, kes saavad seal viibida seni, kuni on suutnud oma elujärge parandada. Üürilised peavad ise tasuma kommunaalkulud.

Üürisuhted

Üürisuhted puudutavad kaht poolt – üürileandjat ja üürnikku. Üürisuhteid reguleerib võlaõigusseadus, mis näeb ette võimaluse muuta üürilepingu tingimusi või tõsta üüri ainult tähtajatu üürilepingu puhul. Tähtajatu üürilepingu korral on võimalik üüri muuta iga kuue kuu tagant, teatades sellest üürnikule kirjalikult ette vähemalt 30 päeva. Tähtajalise üürilepingu kehtivusperioodil on võimalik eluruumi üüri tõsta üksnes juhul, kui selle tõstmise ulatus ja arvestamise viis on üürilepingus täpselt näidatud, üürileping on sõlmitud vähemalt kolmeaastase tähtajaga ja üüri tõstetakse mitte rohkem kui kord aastas.

Kui üürileandja võõrandab (müüb, kingib vm) kinnisasja pärast üürilepingu sõlmimist, jääb üürileping kehtima endisel kujul. Kui üürnik soovib oma üüriõigust kellelegi loovutada või anda eluaset allüürile, on see võimalik ainult üürileandja kirjaliku nõusoleku olemasolul. Eluruumi üürilepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks võib üürnik või üürileandja pöörduda üürikomisjoni või kohtusse.

Üürikomisjoni asutab kohalik omavalitsus. Üürikomisjon lahendab vaidluse, mis on tekkinud tema tööpiirkonnas asuva eluruumi üürimisest, kui samas asjas ei ole varem kohtusse pöördutud. Üürileandja peab oma kinnisvara ja vallasvara (näiteks korteris olev vara) üürimisel saadavast tulust maksma tulumaksu. Üüritulu tuleb deklareerida igal aastal maksu- ja tolliametile esitatavas tuludeklaratsioonis.

Üürilepingu koostamine

Elamispinna üürimisel tuleb jälgida, et üürileandja oleks üüritava pinna omanik või omaks omaniku volitust. Allüüri puhul peab üürileandjal olema omaniku kirjalik nõusolek. Üürileping on lihtkirjalik leping, mis sõlmitakse üürileandja ja üürilevõtja vahel. Kui tegemist on eraisikutega, pole vaja lepingut kusagil kooskõlastada ega kinnitada.

Üürilepingu põhipunktid

  • Objekti kirjeldus (võimalikult täpne: nimetus, aadress, otstarve, suurus,
  • seisukord).
  • Üüritasu ning selle tasumise kord.
  • Kõrvalkulude (kommunaalmaksete) arvestamise ja tasumise kord.
  • Lepingu tähtaeg. Lepingu lõpetamise, sh ennetähtaegse lõpetamise kord.
  • Üürniku ja üürileandja kohustused ja õigused.
  • Kui üürileantav objekt sisaldab ka mingisugust sisustust (mööbel, seadmed vms), tuleb lepingus välja tuua selle säilitamise ning tagastamise kohustus ja lepingule lisada sisustuse võimalikult täpne loetelu.

Lepingu sõlmimisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, kes maksab kommunaalmaksud. Kui lepingus nendest juttu ei tehta, tasub seaduse kohaselt kõik kommunaalmaksud üürileandja ise.

Nõuandeid üürilepingu sõlmimiseks saab lugeda justiitsministeeriumi kodulehelt.

Riigiportaal eesti.ee ei jaga õigusabi, igapäevaelu õigusküsimustele aitab vastuseid leida õigusportaal Jurist Aitab.

Teksti koostas: eesti.ee