Elukoha registreerimine

Kõigil Eesti elanikel on kohustus hoolitseda selle eest, et nende elukohaandmed rahvastikuregistris oleksid õiged. Elukoha registreerimine tähendab inimese elukoha andmete kandmist rahvastikuregistrisse. Inimene on kohustatud esitama oma andmed rahvastikuregistrisse pärast uude elukohta kolimist, rahvastikuregistrist valede andmete leidmisel või elukoha andmete puudumisel.

Elukohateade esitatakse valla- või linnavalitsuse (Tallinnas linnaosavalitsuse) rahvastikuregistriga tegelevale ametnikule (registripidajale), kui inimene:

  • asub uude kohta elama.
  • muudab elukohta Eestis.
  • asub elama välismaale.
  • kolib välismaalt tagasi Eestisse.

Välisriigis elades saab inimene teatada oma elukoha andmete muudatustest välisesindusele. Kui inimene kasutab elamiseks mitut elukohta, tuleb rahvastikuregistrisse kandmiseks esitada omal valikul ühe elukoha aadress. Elukohateatel võib esitada ka sideandmed (telefon, e-posti aadress).

Kuidas esitada elukohateadet

Elukohateadet (pdf, 3,14 MB) saab esitada:

Elukohateates esitatakse ühe elukoha täpsed ja täielikud aadressiandmed. Ühel aadressil elavad isikud võivad esitada ühise elukohateate, kindlasti tuleb teatel esitada ka alaealiste laste andmed. Elukohateate esitamisel toimub registreerimine uuele aadressile, väljaregistreerimine toimub automaatselt ja selleks ei pea midagi tegema.

Alaealise lapse elukoha registreerimisel tuleb esitada ka teise hooldusõigusliku vanema nõusolek. Teise vanema nõusolek on vabas vormis kirjutatud ja allkirjastatud dokument.

Kui esitate elukohateadet riigiportaalis, tuleb dokument digiallkirjastada ja lisada elukohateate avaldusele pärast avalduse salvestamist ja nupule “Allkirjasta ID-kaardiga” vajutades.

Kui isik ei ole elukohateates märgitud ruumi omanik, tuleb elukohateatele lisada ruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (näiteks üürileping) või ruumi omaniku luba (allkiri elukohateatel).

Elukohateadet riigiportaalis esitades saab omanik nõusoleku (digiallkirja) anda sealsamas teenuses. Selleks tuleb omanikul oma ID-kaardi või mobiil-IDga sisse logida ning avada allkirjastamist ootav elukohateade (Avaleht → E-teenused → Kodanikule → Rahvastikuregister → Minu avaldused → Allkirjastamisel).

Omaniku nõusolekut ei ole vaja, kui rahvastikuregistrisse kantakse isiku välisriigi elukoha andmed.

Kaasomandis oleva ruumi aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse tuleb elukohateate esitajal lisada elukohateatele kõigi kaasomanike või nende esindajate nõusoleku, kui ruumi omanike vahelisest kaasomandi kokkuleppest ei tulene teisiti.

Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik

Euroopa Liidu, Euroopa Liidu majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul (edaspidi ELi kodanik) on õigus Eestis viibida kehtiva reisidokumendi või isikutunnistuse alusel kuni 3 kuud elamisõigust registreerimata. ELi kodaniku pereliikmel on õigus Eestis viibida kuni 3 kuud koos ELi kodanikuga ning pereliikmel peab olema kehtiv reisidokument ja viisa.

Pärast 3 kuu möödumist tuleb ELi kodanikul ja pereliikmel elamisõiguse saamiseks registreerida enda elukoht rahvastikuregistris. Elukohateadet saab esitada kohalikus omavalitsuses rahvastikuregistri töötaja juures või riigiportaalis rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades.

Omaniku õigus elanik välja kirjutada

Juhul kui isiku elukohaks rahvastikuregistris on märgitud omanikule kuuluv ruum, aga elanikul pole õigust seda kasutada, elaniku ruumi kasutusõigus on lõppenud ja isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana, on ruumi omanikul õigus elanik välja registreerida ehk esitada teade rahvastikuregistris olevate andmete muutmiseks (vajalik sisse logida ID-kaardi või mobiil-IDga).

Kui teie eluruumi omanikuna ei tea, kas eluruumi on teisi inimesi registreeritud, saate seda telefoni või e-posti teel küsida oma kodukoha valla- või linnavalitsusest.

Ruumi omaniku taotlusest teavitab kohalik omavalitsus elanikku tähitud kirjaga, samuti avaldatakse teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Omaniku taotlust ei rahuldata, kui isik ühe kuu jooksul taotluse kättetoimetamisest või Ametlikes Teadeannetes avaldamisest tõestab dokumentaalselt oma õigust kasutada elamispinda.

Rahvastikuregister on Eesti kodanike ja Eestis elamisõiguse või elamisloa alusel elavate välismaalaste peamiste isikuandmete ühtne andmekogu, mida haldab ja arendab siseministeerium.

Isikutel on juurdepääs rahvastikuregistri andmetele võimalik õigustatud huvi korral. Rahvastikuregistri andmeid uuendatakse pidevalt inimesega toimuvate sündmuste registreerimisel või talle dokumentide väljastamisel riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses.

Isikul on õigus tutvuda oma rahvastikuregistrisse kantud andmetega. Lapse andmete vaatamise õigus on tema vanemal või eestkostjal, piiratud teovõimega täisealise isiku puhul eestkostjal. Juurdepääsu andmetele võimaldab kas kohalik omavalitsus või registri andmete volitatud töötleja, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) isiku avalduse alusel.

Lisaks saate oma andmeid vaadata siinsamas portaalis, kui logite portaali sisse (ID-kaardiga, mobii-IDga või internetipanga kaudu) ja valite teenuse Enda andmete päring (rahvastikuregister), samuti näete ka enda ja oma alaealiste laste andmeid teenuses Enda ja oma alaealiste laste andmete päring (rahvastikuregister). Andmetes vea leidmisel on teil võimalik sellest teada anda kohalikule omavalitsusele või riigiportaali kaudu SMITile.

Viimati muudetud: 07-08-2017 00:00 | Teksti koostas: siseministeerium