Kalandus

Maailmas on üle 20 000 liigi kalu. Eestis on hinnanguliselt 75 kala- ja sõõrsuuliiki, neist 44 liiki elab magevees, ülejäänud on siirdekalad (lõhe, meriforell) ja poolsiirdekalad (vimb, säinas, merisiig).

Kalanduse strateegiline eesmärk on tagada kalapopulatsioonide hea seisund ja kalaliikide mitmekesisus. Oluline on vältida kalapüügiga kaasnevat negatiivset mõju ökosüsteemile. Kalapopulatsioonid on heas seisus, kui kalavaru suudab töönduspüügi survest hoolimata ja olemasolevates keskkonnatingimustes end looduslikult taastoota ja liikidel on neile omane vanuseline struktuur.

Kalavarude suhtes heaperemehelik käitumine on mitte püüda alamõõdulisi isendeid, mitte kahjustada kalade elupaiku ja mitte häirida kudemisrahu.

Suurem osa kalapüügist on rahvusvaheliselt reguleeritud. Läänemere püügimahtude arvestamisel tehakse vahet rändavate ja paiksemate kalade vahel. Rändavatele kalaliikidele (kilu, räim, tursk, lõhe) kehtestab püügikvoodid Euroopa Liidu Nõukogu. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve püügivõimalused ja tingimused lepitakse kokku Eesti ja Venemaa valitsuse vahelises kalapüügikomisjonis.

Eestis jaguneb kalanduse korraldus nelja asutuse – maaeluministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni – vahel.

Maaeluministeeriumi valdkonnad on kalanduse turukorraldussüsteemi arendamine, struktuuritoetuste ja riigiabi andmine, vesiviljelussektori korraldamine, kutseline kalapüük (sh kutselise kalapüügi lubade väljastamine, kalalaevade riikliku registri haldamine ja püügiarvestus).

Kalavarude kaitse ja kasutamise poliitika ettevalmistamist ja elluviimist, sh kalavarude taastootmist ning kude- ja elupaikade kaitset ja taastamist korraldab keskkonnaministeerium, kes annab ka lube teaduslikeks uuringuteks ning eriotstarbeliseks kalapüügiks.

Harrastuspüügi kalastuskaardi annab ja harrastuspüügiandmeid kogub keskkonnaamet.

Järelevalvet kalapüügi üle teeb keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev keskkonnainspektsioon.

Sõltuvalt kasutatavatest püügivahenditest eristatakse õngepüüki ja harrastuspüüki.

Harrastuspüük jaguneb omakorda kaheks – harrastuspüügiõiguse alusel püügiks ja kalastuskaardi alusel püügiks.

Infot veekogude avaliku kasutuse kohta leiab keskkonnaregistrist, valides “Veekogud” ja sisestades veekogu otsingusse veekogu nime. Avades veekogu detailsed andmed, kuvatakse muu hulgas ka märge veekogu avaliku kasutuse kohta.

Viited

Teksti koostas: keskkonnaministeerium