Geneetiliselt muundatud organismid

Geneetiliselt muundatud organismi (GMO) pärilikkustegureid on muudetud viisil, mis ei ole looduslikul teel võimalik.

Geneetiliselt muundatud (GM) taimedest ja loomadest valmistatud toiduained näevad välja ja maitsevad nagu tavalised toiduained. Seda, kas tegemist on geneetiliselt muundatud tootega, saab kindlaks teha vaid laboratoorselt.

Eestis on GMO-de kasutamise reguleerimine jagatud keskkonnaministeeriumi, maaeluministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi vahel.

  • Keskkonnaministeerium vastutab GMO-de keskkonda viimise ning GMO-sid sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamise lubade väljastamise eest.
  • Maaeluministeerium vastutab GM toidu ja sööda käitlemise nõuete väljatöötamise ja kehtestamise eest, lisaks ka tava-, mahe- ja GM põllukultuuride kooseksisteerimisele esitatavate riigisiseste nõuete kehtestamise eest. Euroopa Liidus antakse kõik GM toidu ja sööda turule viimise load Euroopa Komisjoni otsusega pärast Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ja liikmesriikide riskihindamise läbiviimist. Maaeluministeerium vastutab selle eest, et Eesti annaks Euroopa Liidu liikmesriigina turulelubamise riskihindamises oma panuse. Ministeeriumis tegutseb ka loomkatsete loakomisjon, kuhu laekuvad GM loomade loataotlused.
  • Sotsiaalministeeriumi haldusalas olev tööinspektsioon vastutab GM mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise lubamise eest.

Eestis on kaks nõuandvat komisjoni, kes teevad GMO-de ja nendest koosnevate või neid sisaldavate toodete kohta riskihindamist.

  • Geenitehnoloogiakomisjon – keskkonnaministeeriumi juures tegutseva komisjoni ülesanne on nõustada valitsusasutusi geenitehnoloogia ja geneetiliselt muundatud organismi või toote keskkonnaohtlikkuse küsimustes.
  • Uuendtoidukomisjon – veterinaar- ja toiduameti juures tegutsev komisjon tegeleb GM toidu ja sööda ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse hindamisega.

Kõige levinum GM kultuur maailmas on sojauba, järgnevad mais, puuvill ja raps. Euroopa Liidus kasvatatakse toiduks ja söödaks sobivat GM maisi MON 810. Eestis ei ole seni veel GM põllukultuure kasvatatud, sest meil ei esine maisikahjurit, mille suhtes on resistentne mais MON 810.Täpsem teave EL-is kasvatada ja turustada lubatud GM toodete kohta on saadaval Euroopa Komisjoni kodulehel GMO-de registris.

Euroopa Liidus turule lubatud GMO-sid sisaldavaid tooteid võib vabalt turustada kõikides liikmesriikides. Riiki sissetoomiseks eraldi luba pole neile tarvis.

Inimestel on õigus otsustada, kas valida GMO-dest valmistatud tooteid või neist loobuda. Vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele peab kaupluses müügil olev GMO-sid sisaldav või neist koosnev toode olema märgistatud tekstiga „See toode sisaldab geneetiliselt muundatud organisme“ või „See toode sisaldab geneetiliselt muundatud [organismi nimetus]“. Lisaks peab toidu ja sööda märgistuselt selguma, kas toode on valmistatud GMO-dest või sisaldab GM koostisosi.

Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll on rahvusvaheline lepe, mille eesmärgiks on tagada GMO-de ohutu kasutamine, käitlemine ja transport, seda eriti nende piiriülesel liikumisel. Piiriülesest liikumisest tekkinud kahju reguleerib vastutust ja kahju hüvitamist käsitlev Nagoya-Kuala Lumpuri lisaprotokoll.

Teksti koostas: maaeluministeerium