Maareform

Maareformi teostamise suunamine, koordineerimine ja kontrollimine on üks Maa-ameti tegevusvaldkondi ja ülesandeid.

Maa-ameti peamised maareformi alased tegevused on:

  • kohalike omavalitsuste, maavalitsuste ja teiste asutuste nõustamine ja järelevalve maareformi alases tegevuses;
  • Vabariigi Valitsuse korralduste ja keskkonnaministri käskkirjade ettevalmistamine munitsipaalmaadega seotud küsimustes;
  • maa riigi kulul tagastamise finantseerimise korraldamine;
  • riigi omandisse jäetavate maade väljaselgitamine koos maa riigi omandisse jätmiseks vajalike toimingute läbiviimisega ja otsuste ettevalmistamisega;
  • maareformi läbiviimiseks vajalike õigusaktide väljatöötamine jne.

Maareformi tegelikuks elluviijaks ja vahetuks korraldajaks on kohalikud omavalitsused ja maavalitsused.

  1. aastal Eestis alanud maareformi aluseks oli 1991. aasta 1. novembril kehtima hakanud maareformi seadus. Maareformi eesmärk oli anda maa eraomandisse, pidades seejuures silmas nii endiste omanike õigusi kui ka maakasutajate huve. Samuti sooviti luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks.

  2. aasta alguseks oli maareform läbi viidud ligikaudu 96% ulatuses maismaa territooriumist. Maareformi täpsema statistikaga on võimalik tutvuda Maa-ameti kodulehel.

Maareformiga on pandud alus maa tsiviilkäibe tekkimisele, mis omakorda on üheks turumajanduse aluseks. Võib julgelt väita, et maareformi tulemusel tekkinud kinnisvaraturg on oluliselt mõjutanud Eesti majanduse arengut.

Teksti koostas: maa-amet