Elektri- ja tuleohutus

Elektriseadmete normaalse seisukorra tagamiseks tuleb neid hooldada. Enamikku elektritöid tohib teha ainult spetsialist, kuid teatud lihtsamaid töid tohib eriõiguseta ka ise teha, aga seda eeldusel, et olete oma tegutsemises kindel. Näiteks tohib lüliteid, pistikupesi, lambipesi ja kaitsmeid vahetada (kuid mitte uusi paigaldada). Parandada ja asendada on lubatud juhtmelüliteid, lambipesi, pikendusjuhtmeid ja juhtmepistikuid. Enne tööde alustamist lülitage vool välja!

Kõige suurema ohuga ruumid

  • Vannitoas ja saunas on kõige olulisem ohutusreegel, et mitte kunagi ei tohi elektriseadme kasutamisega samaaegselt kasutada vett (v.a pesumasin, soojaveeboiler) ega viibida voolava vee juures. Elektriseadmeid (föön, pardel) ei tohi kasutada vannis või duši all olles. Valgustid ei tohi olla kuplita.
  • Köögiski on oht, et elektriseadmed satuvad kokkupuutesse veega, mistõttu tuleb hoolikalt järgida ohutusnõudeid. Kui kasutada korraga mitut kodumasinat, võib juhtuda, et kodune elektrisüsteem ei pea pingele vastu ja juhtmed võivad süttida.
  • Garaažis ja töökojaruumides kasutatakse peamiselt suure elektritarbimisega tööriistu, mis seab rangemad nõuded juhtmestiku korrasolekule. Kui need ruumid on vähe köetud, võib elektrisüsteem olla niiske ning muutuda ohtlikuks. Kuna neis ruumides kasutatakse sageli ka süttimisohtlikke aineid, võib mittekorras elektrisüsteem juhusliku sädeme tõttu põhjustada tulekahju.

Tuleohutus

Tulekahju vältimiseks on kõige tähtsam teada ja järgida tuleohutusnõudeid. Tihti tekib tulekahju hooletusest ja hoolimatusest.

Sageli on kodudes vana ja oskamatult parandatud elektrisüsteem. Kui erinevaid juhtmeid on kokku liidetud, teibiga lapitud või rippuma jäetud, võib puhkeda tulekahju. Ohtlikud on ka katkised pistikupesad, kust võib saada surmava elektrilöögi. Kutsuge elektrik, kes kõrvaldab probleemid või annab nõu, mis järjekorras olukorda paremaks muuta.

Kui elektriseade läheb põlema:

  • pinge all oleva tehnika kustutamiseks ei tohi kasutada vett
  • eemalda seade kiiresti vooluvõrgust ja kustuta seejärel leegid
  • kõige ohutum vahend põleva elektriseadme kustutamiseks on E-märgistusega kustuti, sellega saab kustutada isegi pinge all olevaid seadmeid.

Kõige ohtlikumad kütteseadmed on need, kus kasutatakse lahtist tuld – ahjud, kaminad, pliidid. Ärge jätke tuld järelevalveta. Hooldage kütteseadmeid ja laske korstent regulaarselt puhastada. Puhastamata korstna siseseintele võib tekkida tuleohtlik tahmakiht.

Hankige suitsuandur, tulekustutustekk ja tulekustuti

Kolm olulist kodukaitsjat on suitsuandur, mis annab häirega teada põlengust, tulekustutustekk, mis kustutab rasvapanni, teleri või muu väikese tulekolde, ja tulekustuti, mis on abiks suurema tulekolde kustutamisel.

Suitsuanduri kasutamine on kohustuslik

Suitsuandur on seade, mis reageerib põlemisjääkidele ning on mõeldud tulekahju avastamiseks ja helialarmi andmiseks põlemise algul, kui tule kustutamine on veel ka tavainimesele jõukohane. Kodudes, kus on ahi või kamin, mille siibri sulgemisel võib tuppa tungida mürgine vingugaas, on lisaks suitsuandurile vajalik ka vingugaasiandur.

Köögis hoidke tulekustutustekki

Klaasriidest tulekustutustekk võiks olla igal perenaisel köögis käepärast väikeste tulekollete lämmatamiseks. See on sobivaim vahend rasvade (rasvapõlengu kustutamine veega põhjustab sageli suurema põlengu) ja väiksemate elektriliste seadmete (kohvimasin, raadio, televiisor) kustutamiseks. Rasvapõlengu kustutamisel ei tohi mingil juhul kasutada vett!

Koju ostke pulberkustuti

Tulekustutit on lihtne kasutada, juhiseid järgides saab kustutamisega hakkama iga pereliige, ka suuremad lapsed. Eestis on enim levinud kolme tüüpi kustutid: pulber-, vaht- ja CO2-kustutid. Koduseks kasutamiseks on kõige efektiivsem ja universaalsem pulberkustuti, kuid võimalike rasvapõlengute kustutamiseks köögis sobib spetsiaalne rasvakustuti, mis on oma olemuselt vahtkustuti. Kustuti peab olema kindlas kohas, soovitavalt esikus või koridoris, et see oleks alati käepärast.

Teksti koostas: päästeamet