Naabri või üürnikega on probleeme

Igaühel õigus vabale eneseteostusele ning keegi ei tohi kasutada oma omandit avalike huvide vastaselt. Isik ei tohi kasutada oma vara, sealhulgas oma kinnisasja nii, et see oluliselt takistaks teisel oma (kinnis)asja kasutada.

Kui tekib probleeme naabritega

  • Rääkige probleemist. Andke teada, et olete oma õiguste rikkumist märganud ning ei ole sellega nõus.
  • Kui rikkumine jätkub ja olete päris veendunud, et süüdlaseks on naaber, saatke naabrile kiri, millest hoidke alles koopia. Teatage, et rikkumised on teile teada ja peavad lõppema. Märkige, mida kavatsete edasi teha – naabri kohtusse kaevata või politseisse teatada või veel midagi muud ette võtta. On rikkumisest jälgi maha jäänud (lõhutud asi, rämpsukuhi rõdul vmt), tehke olukorrast fotosid ja hoidke need alles, et teil oleks hiljem võimalik korduvaid rikkumisi tõendada.
  • Rahurikkumiste, vandaalitsemise või varguste puhul võib kutsuda politsei. Asjaõigusseadus annab igaühele õiguse jõuga, hädakaitse piire ületamata, ajada minema kinnisasjale ebaseaduslikult sisenenud isikud ning varga käest ära võtta varastatud asi.
  • Pidage nõu juristiga ning esitage hagiavaldus kohtusse, nõudes rikkumiste lõpetamist, uutest rikkumistest hoidumist ja kahjude hüvitamist. Hoolitsege, et kohtuvaidluse puhuks oleks piisavalt mitmesuguseid tõendeid, millega rikkumist ja sellega tekitatud kahju ulatust tõendada.
  • Teatage ebaseaduslikust tegevusest riigiametitesse või kohalikule omavalitsusele.

Kui tekib probleeme üürnikega

  • Kui üürnik asja rikub või hävitab, samuti siis, kui üürnik üüri ei maksa, on omanikul õigus üürileping erakorraliselt üles öelda. Erakorralise ülesütlemise õigus on üürileandjal ka siis, kui üürnik olulisel määral ei arvesta teiste elanike ja naabrite huvidega.
  • Ülesütlemiseks tuleb üürnikule esitada kirjalik üürilepingu erakorralise ülesütlemise avaldus, mis peab vastama võlaõigusseaduses esitatud nõuetele. Erinevate rikkumiste puhul on ülesütlemisest etteteatamise tähtajad ja tingimused erinevad. Seetõttu, et üürnikule avalduse esitamist tõendada, tuleks ülesütlemise avaldus teha kahes eksemplaris ning ühele võtta üürnikult allkiri selle kinnituseks, et ta avalduse õigel ajal kätte sai. Keeldub üürnik allkirja andmast, tuleks erakorralise ülesütlemise avaldus üürnikuni toimetada tunnistajate juuresolekul, et saaks hiljem avalduse üleandmist kinnitada. Üürilepingu erakorralise ülesütlemise võib üürnik kohtu korras vaidlustada.
  • On leping üles öeldud ja üürnikult nõutud asja tagastamist (eluruumi vabastamist), kuid üürnik seda teinud ei ole, tuleb asi üürnikult kohtu kaudu välja nõuda. Selleks tuleb kohtusse esitada hagiavaldus asja ebaseaduslikust valdusest välja nõudmiseks. Hagiavalduse peaks laskma koostada juristil.

Riigiportaal eesti.ee ei jaga õigusabi, igapäevaelu õigusküsimustele aitab vastuseid leida õigusportaal Jurist Aitab.

Teksti koostas: politsei- ja piirivalveamet; justiitsministeerium