Jäin haigeks

Tervisemure korral on teie esimeseks kontaktiks perearst, kes koostöös pereõega diagnoosib ja ravib enamikku haigusi. Probleemide korral saate ööpäev läbi küsida nõu perearsti nõuandetelefonilt (+372) 634 6630 või tasuliselt lühinumbrilt 1220 (tariifide kohta leiate infot tervisekassa kodulehelt).

Haiglate erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) pakutakse vältimatut abi, st meditsiiniabi, mille osutamise edasilükkamine või osutamata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.

Kiirabi tuleks kutsuda juhtudel, kui terviseseisundi muutus on väga kiire. Sellised seisundid on eeskätt südame seiskus või rütmihäire, verejooks, trauma, peapõrutused, luumurrud, teadvusekaotus. Kiirabi kutsumiseks tuleb helistada numbrile 112. Infot selle kohta, kuidas kutsuda kiirabi (millistele küsimustele tuleb vastata jmt), leiate terviseameti kodulehelt ja portaalist olevalmis.ee.

Rohkem infot selle kohta, millal tuleks pöörduda perearsti poole ja millal EMOsse (pdf), leiate perearstiseltsi kodulehelt.

Ravikindlustuse olemasolu saate kontrollida riigiportaalis e-teenusega "Arvelduskonto ja andmed tervisekassas". Samuti võite helistada tervisekassa klienditelefonil (+372) 669 6630.

Ravikindlustatud inimeste ravikulud tasub tervisekassa. Kindlustatud on inimesed, kelle eest maksab sotsiaalmaksu tööandja või inimene ise. Kindlustamata inimesed tasuvad oma ravikulud täies mahus ise.

Osa inimestest saab ravikindlustuse riigi poolt, ülevaate leiate tervisekassa kodulehelt.

Alla 19-aastased on ravikindlustatud sõltumata sellest, kas nende vanemad töötavad või mitte.

Rohkem infot ravikindlustuse kohta leiate tervisekassa kodulehelt.

Oma perearsti nime saate kontrollida riigiportaalis tervisekassa e-teenuses "Arvelduskonto ja andmed tervisekassas". Samuti võite helistada tervisekassa klienditelefonil (+372) 669 6630.

Perearsti saate endale ise valida. Perearstikeskuste kontaktid leiate tervisekassa kodulehelt. Perearsti valimise ja vahetamise kohta leiate infot (sh kas nimistus on vabu kohti ja teeninduspiirkond) terviseameti kodulehelt.

Perearsti nimistusse registreerimiseks või perearsti vahetamiseks tuleb valitud arstile esitada nimistusse võtmise avaldus. Avalduse blanketi saab perearstilt või terviseameti kodulehelt.

Eestis sündinud imikud määratakse automaatselt oma ema perearsti nimistusse.

Eriarstile suunatakse teid juhul, kui teie tervisemure vajab perearsti hinnangul kitsama eriala spetsialisti sekkumist. Nende raviasutuste kontaktid, kes pakuvad eriarstiabi ja on ka tervisekassa lepingupartnerid, leiate tervisekassa kodulehelt.

Eriarsti juurde aja broneerimiseks väljastab perearst digisaatekirja. Eriarsti vastuvõtt peab olema broneeritud saatekirja kehtivuse ajal, kuid visiit ise võib toimuda ka kehtivusajast hiljem.

Enda saatekirju, analüüside vastuseid ja haiguslugusid saate vaadata patsiendiportaalis digilugu.ee.

Ilma saatekirjata saab psühhiaatri, naistearsti, kopsuarsti (tuberkuloosiga), silmaarsti, hambaarsti, naha-suguhaiguste arsti juurde ja pöörduda traumapunkti.

Retsepte ja tervisekassa hüvitatavate meditsiiniseadmete kaarte näete riigiportaalis e-teenuses Retseptid. Samuti näete seal infot tasutud summade kohta (sh täiendava ravimihüvitise summad).

Hambaravi- ja proteesihüvitise jääki näete riigiportaalis e-teenuses Minu hambaravi- ja proteesihüvitiste info.

Oma alaealiste laste ja eestkostetavate retsepte saate vaadata patsiendiportaalis digilugu.ee. Patsiendiportaalis on näha ka teie ning laste ja eestkostetavate saatekirjad, haiguslugude kokkuvõtted, analüüside vastused jm.

Kui vajate haiguslehte (lapse haigestumisel või pereliikme põetamisvajaduse korral hoolduslehte), tuleb perearstile helistada kohe haigestumise esimesel päeval. Nädalavahetuse päevaga algava haigusehe saab perearst avada juhul, kui patsient on helistanud perearsti nõuandeliinile 1220, pöördunud näiteks haigla valvetuppa või kutsunud kiirabi ja talle on antud sellekohane tõend. See tõend tuleb perearstile esitada kahe päeva jooksul.

Oma tööandjat tuleb haigestumisest teavitada esimesel võimalusel ja võimalusel öelda ka eeldatav aeg, millal taas tööle lähete (vajadusel tuleb seda hiljem täpsustada, nt kui haigus süveneb ja töölt tuleb kauem ära olla).

Infot oma haiguslehe kohta näete riigiportaalis e-teenuses Minu töövõimetuslehed. Haigusleht muutub nähtavaks pärast seda, kui arst on selle avanud ja tervisekassasse edastanud.

Haigusleht väljastatakse juhul, kui olete ise haigestunud. Lapse või lähedase põetamise korral avatakse hooldusleht.

Arst avab elektroonilise haiguslehe pärast seda, kui on teid läbi vaadanud ja haigestumise tuvastanud. Kui vajadus töövabastuseks tekib nädalavahetusel, rahvuspühal, või riigipühal ja isik teavitab sellest arsti sidevahendite teel või vastuvõtule minnes vahetult järgneval tööpäeval ja kui kindlustatud isiku haigestumise kohta on tehtud kanne tervise infosüsteemi võib arst avada lehe tagasiulatuvalt.

Haiguslehele jäämisest tuleb esimesel võimalusel teavitada ka tööandjat ja võimalusel öelda eeldatav aeg, millal taas tööle lähete. Kui jäite haigeks välisriigis, tuleb teil tööandjale esitada välisriigi arsti välja antud pabertõend.

Lähemalt saab haigushüvitisest ja hooldushüvitisest ning nende suuruse arvutamisest lugeda tervisekassa kodulehelt.

Haiguslehe alusel maksavad tööandja ja Tervisekassa teile haigushüvitist.

• Esimese kolme haiguspäeva eest hüvitist ei maksta.
• 4.- 8. päevani maksab haigushüvitist tööandja.
• Tervisekassa maksab hüvitist alates 9.päevast.

Haigushüvitist on õigus saada järjest kuni 182 (tuberkuloosi korral 240) kalendripäeva eest. Haiguslehe võib arst väljastada ka pikemaks ajaks, kuid sellisel juhul hüvitist enam ei maksta.

Tööandja peab haigushüvitise välja maksma palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates info jõudmisest tööandjani.

Tervisekassa maksab hüvitise välja hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul alates sellest, kui tööandja on andmed elektrooniliselt edastanud. Kui kõik on korras ning töövõimetuslehe andmed ei vaja täpsustamist, makstakse hüvitis teie arvelduskontole üldjuhul paari tööpäeva jooksul.

Oma arvelduskonto andmeid saate kontrollida ja muuta riigiportaalis e-teenuses Minu andmed tervisekassas. Samuti võite oma andmete muutmiseks pöörduda tervisekassa klienditeenindusbüroosse või saata digiallkirjastatud avalduse aadressile [email protected].

Kui tervisekassal teie arvelduskonto numbrit ei ole, tuleb see teil endal tervisekassasse teatada.

Välismaal haigestumise korral maksab tervisekassa töötavale kindlustatud inimesele töövõimetushüvitisi samadel alustel kui Eestis haigestumisel. Selleks tuleb teil oma tööandjale esitada välisriigi arsti välja antud pabertõend haigestumise kohta. Täpsemat infot saate selle kohta tervisekassa kodulehelt.

Lähemalt saab haigushüvitisest ja hooldushüvitisest ning nende arvutamisest lugeda tervisekassa kodulehelt.

Kui arsti hinnangul peate haige lapsega koju jääma, väljastatakse teile hooldusleht ja tervisekassa maksab teile selle alusel hooldushüvitist:

• alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega kindlustatud isiku põetamisel kuni 14 järjestikuse päeva eest
• alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 järjestikuse päeva eest, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja
• haige perekonnaliikme kodus põetamisel kuni 7 järjestikuse päeva eest
• alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi kuni 10 järjestikuse päeva eest.

Hoolduslehe võib arst väljastada ka pikemaks ajaks, kuid hooldushüvitise maksmise periood on piiratud.

Hooldushüvitise määr on 80% ja seda makstakse hoolduslehele märgitud töövabastuse esimesest päevast alates. Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks.

Haiget last, puudega last või pereliiget võib erineval ajal põetada ka mitu inimest, üks inimene korraga. Sel juhul väljastab arst neile kõigile eraldi hoolduslehed. Hooldushüvitise maksmise periood sellest ei pikene, vaid on sama, mis eespool nimetatud.

Rohkem saate hooldushüvitise kohta lugeda tervisekassa kodulehelt.

Puhkuse ajal haigestudes on õigus hüvitisele juhul, kui teavitate tööandjat sellest esimesel võimalusel ning palute puhkuse katkestada. Haiguslehe väljastamine ei katkesta puhkust automaatselt.

Kasutamata jäänud puhkuseosa on teil õigus nõuda vahetult pärast tervekssaamist või poolte kokkuleppel muul ajal.

Kui te jääte välisreisil ootamatult haigeks või juhtub õnnetus, tuleks esmalt ühendust võtta oma lähedastega ning seejärel reisikindlustuse väljastanud kindlustusfirmaga. Konsul saab vajadusel anda nõu, kust saada vajalikku arstiabi ning võtta ühendust lähedastega Eestis. Lisanfot leiate välisministeeriumi „Reisi targalt“ veebilehelt. Eesti välisesinduste kontaktid leiate välisministeeriumi kodulehelt, samuti võite helistada välisministeeriumi ööpäev läbi töötavale valvetelefonile (+372) 5301 9999.

Välismaal haigestumise korral maksab tervisekassa töötavale kindlustatud inimesele töövõimetushüvitisi samadel alustel kui Eestis haigestumisel. Selleks tuleb teil oma tööandjale esitada välisriigi arsti välja antud pabertõend haigestumise kohta. Täpsemat infot saate selle kohta tervisekassa kodulehelt.

Euroopas reisides peaks kaasas olema Euroopa ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaat. Kaardi ettenäitamisel osutatakse Eesti inimestele, kellel on ravikindlustus, arstiabi võrdsetel tingimustel Euroopa Liidu riikides ning lisaks Liechtensteinis, Norras, Islandil ja Šveitsis elavate inimestega. Euroopa ravikindlustuskaart on tasuta ning taotleda saate seda riigiportaalis e-teenusega Euroopa ravikindlustuskaardi ja asendussertifikaadi tellimine.

Tervisekassa ei kata välismaal haigestunud inimeste või õnnetusjuhtumites vigastatute kõiki kulusid, sh kojutoimetamise kulusid, seepärast tuleks ka Euroopas reisides sõlmida reisikindlustus.

Juhul kui peate reisile kaasa võtma narkootilisi/psühhotroopseid või suuri koguseid ravimeid, tasub ravimiameti kodulehelt kontrollida, kas vajate sekelduste vältimiseks ka ravimiameti eriluba.

Euroopa ravikindlustuskaart annab õiguse saada ajutisel ELi riikides ning Liechtensteinis, Norras, Islandil ja Šveitsis viibimisel vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Euroopa ravikindlustuskaart on tasuta.

Taotleda saab Euroopa ravikindlustuskaarti või selle asendussertifikaati:

• riigiportaalis
• saates taotluse tervisekassa klienditeenindusse postiga aadressil Lastekodu 48, Tallinn, 10113
• saates taotluse tervisekassasse digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile [email protected]

Euroopa ravikindlustuskaart saadetakse tasuta teile postiga koju või teie rahvastikuregistris olevale aadressile 10 päeva jooksul.

Kui lähete reisile vähem kui 10 päeva pärast või avastate juba reisil olles, et kaarti pole kaasas, saate tervisekassa klienditeenindusest tellida asendussertifikaadi. Sertifikaadi saab kätte vastavalt teie soovile kas posti või e-kirja teel.

Ravikindlustuskaardi kehtivuse lõppemise kohta saate tellida teavituse oma e-posti aadressile. Selleks tuleb menüüs Postkasti seaded suunata oma @eesti.ee aadress.

Tervisekassa ei kata välismaal haigestumise või õnnetusjuhtumi korral kõiki kulusid (sh koju toimetamise kulud), seetõttu on oluline lisaks sõlmida ka reisikindlustus.

Küsimuste korral helistage tervisekassa infotelefonil (+372) 669 6630 või kirjutage e-posti aadressil [email protected].

Mistahes ägeda mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral saab iga päev ja ööpäev läbi abi mürgistusteabekeskuse infoliinilt numbril 16662 või (+372) 794 3794. Infoliinil vastavad pikaajalise erakorralise meditsiini kogemusega õed ja arstid. Helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga.

Kui olete välismaal ja kahtlustate mürgistust, helistage pikal telefoninumbril - keskuses osatakse nõu anda ka eksootilisemate juhtumite korral.

Kui teiega juhtub tööl õnnetus, tuleb sellest esimesel võimalusel teatada tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule. Tööandja on kohustatud uurima kõiki tööõnnetusi.

Samuti tuleb tööandjat esimesel võimalusel teavitada õnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest. Kui te tööõnnetusest õigel ajal teada ei anna, jääte seadusega ettenähtud hüvitistest ilma.

Kui pöördute abi saamiseks tervishoiuasutusse, tuleb seal kindlasti öelda, et õnnetus juhtus tööl.

Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või vigastuse korral maksab haigushüvitist tervisekassa, tehes seda töövabastuse teisest päevast 100%-lise määraga. Hüvitist makstakse kuni 182 päeva. Tööandja haigushüvitist maksma ei pea.

Küll aga on õigus tööandjalt nõuda tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist (nii tööõnnetuse kui ka kutsehaiguse korral). Hüvitama peab eelkõige mõistlikud ravikulud ning töötaja vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju ja sissetulekute vähenemisest tuleneva kahju ning töötaja surma korral ka tema mõistlikud matusekulud.

Tööandjalt on õigus nõuda ka tervisekahjustusest tingitud lisakulutuste, näiteks proteeside, abivahendite ja retseptiravimite kulu hüvitamist. Kui tööandja töötaja või temaga seotud isikute nõuet ei aktsepteeri, võib vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtusse.

Kutsehaigusi diagnoosib töötervishoiuarst, kes teatab kutsehaigestumisest töötajale, tööandjale, tööinspektsioonile ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile kirjalikult viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist.

Rohkem saab tööõnnetuste ja kutsehaiguste kohta lugeda Tööelu portaalist.