Ettevõtjale ja ametnikule mõeldud teenused leiate vanast portaalist.

Lapse sünd

Kas mul tuleb end rasedana haigekassas arvele võtta

Kui olete jäänud lapseootele, tuleb pöörduda arsti või ämmaemanda vastuvõtule.

Kui teil on kehtiv ravikindlustus, ei pea te end haigekassas rasedana arvele võtma.

Kui teil ei ole kehtivat ravikindlustust, tuleb haigekassa klienditeenindusele esitada avaldus ja arsti või ämmaemanda väljastatud raseda tõend, mille alusel vormistatakse ravikindlustus. Kindlustus lõpeb kolm kuud pärast arsti määratud eeldatavat sünnituskuupäeva. Pärast seda tagab riik ravikindlustuse sellele vanemale, kellele makstakse vanemahüvitist või pärast vanemahüvitise saamise lõppu lapsehooldustasu kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Kui otsustate peres hüvitiste saajat vahepeal vahetada, on ka ravikindlustuse saamise õigus just sellel, kes saab hüvitisi (vanemahüvitis, lapsehooldustasu jms). Oluline on tähele panna, et näiteks lapsega reaalselt kodus olev ema ei jääks ravikindlustuseta.

Ravikindlustuse olemasolu saate kontrollida riigiportaalis e-teenuses Minu andmed haigekassas või haigekassa klienditelefonil 669 6630.

Millal ma saan jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele

Rasedus- ja sünnituspuhkust on tööl käival naisel õigus saada 140 kalendripäeva. Rasedus- ja sünnituspuhkusele jäädakse 30–70 päeva enne eeldatavat sünnitamise kuupäeva (30.–36. rasedusnädal). Sünnituslehe vormistab arst või ämmaemand, kelle juures te rasedusega arvel olete. Teil tuleb tööandjale teada anda, mis ajast te puhkusele jääte.

Rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämiseks andke oma arstile või ämmaemandale teada, mis päevast alates soovite, et teile sünnitusleht vormistataks. See saab olla maksimaalselt 70 päeva ja minimaalselt 30 päeva enne planeeritud sünnitähtaega. Teile vormistatakse sünnitusleht, mis saab elektrooniliselt kättesaadavaks ka teie tööandjale. Eelnevalt tuleb teil tööandjale teada anda, mis ajast te puhkusele jääte.

Mis aja eest saan ma sünnitushüvitist

Sünnitushüvitist maksab haigekassa ainult sünnituslehe alusel. Sünnituslehe saab naine, kellel on tööandja kaudu ravikindlustus. Sünnituslehe vormistab arst, kelle juures on naine rasedusega arvel (günekoloog, ämmaemand või perearst). Sünnitushüvitist on teil õigus saada 140 kalendripäeva eest.

Kui jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega, makstakse hüvitist kõigi 140 kalendripäeva eest. Kui aga jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele hiljem, arvutatakse hiljem jäädud päevade arv 140 kalendripäevast maha.

Sünnitushüvitist makstakse sünnituslehele märgitud töö- või teenistuskohustustest vabastuse esimesest päevast alates, hüvitise määr on 100%.

Kui suur on sünnitushüvitis

Sünnitushüvitise suuruse arvutab haigekassa kindlustatu sünnitushüvitise saamisele eelneva aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulult. Sünnitushüvitise saamise aasta tulu ja sotsiaalmaks sinna arvestusse ei lähe. Sotsiaalmaksu tasumist puudutavad andmed saab haigekassa maksu- ja tolliametist, ise ei pea neid haigekassale saatma.

Sünnitushüvitist makstakse sünnituslehele märgitud töö- või teenistuskohustustest vabastuse esimesest päevast alates, hüvitise määr on 100%.

Sünnitushüvitise arvutamisest saate rohkem lugeda haigekassa kodulehelt.

Hüvitise väljamaksmisega seotud infot saab vaadata riigiportaalis e-teenuses Minu töövõimetuslehed.

Oma arvelduskonto andmeid saab kontrollida ja muuta riigiportaalis e-teenuses Minu andmed haigekassas. Samuti võib saata paberil avalduse haigekassa klienditeenindusbüroosse või digiallkirjastatud avalduse aadressile info@haigekassa.ee.

Millal saan jääda isapuhkusele

Kui perre on sündimas või juba sündinud laps, on tema isal õigus saada isa täiendavat vanemahüvitist. Töötavad isad saavad kasutada ka 30 kalendripäeva pikkust isapuhkust, mida saab kasutada alates 30 kalendripäevast enne eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Isapuhkust võib kasutada ka osadena.

Isapuhkusel olles on isal kohustus puhata kõikide oma tööandjate juurest ning isapuhkuse soovist teavitatakse nii lapse ema kui isa tööandjat.

Isa täiendavale vanemahüvitisele on õigus:

  • kõigil isadel, kelle laps sündis 1. juulil 2020 või pärast seda.
  • lapsendajal, eestkostjal, hoolduspere vanemal või ema abikaasal, kui lapse bioloogiline isa ei täida kohustust last kasvatada.
  • ema abikaasal ka siis, kui lapse bioloogiline isa esitab sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate isa täiendava vanemahüvitise saamise õigusest loobumiseks.

Isa täiendavat vanemahüvitist saab taotleda sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.

Rohkem saab isapuhkusest lugeda riigiportaali artiklist "Isapuhkus ja täiendav vanemahüvitis" ja sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Kus ma saan lapse sünni registreerida

Lapse sünni registreerimiseks tuleb avaldus esitada tema esimese elukuu jooksul.

Kui laps on sündinud haiglas ja sealt on tõend lapse sünni kohta edastatud rahvastikuregistrisse, saab avalduse sünni registreerimiseks esitada e-rahvastikuregistris. Sünni saavad registreerida ka mitte abielus olevad vanemad. Kui ametnik on sünni registreerimise menetluse lõpetanud, lisatakse e-rahvastikuregistrisse teade ametniku otsuse kohta ja info selle kohta, kuidas saab kätte lapse sünnitõendi. Esmane sünnitõend on teile tasuta.

Sünni registreerimise avalduse võib esitada ka ükskõik millisele kohalikule omavalitsusele (Tallinnas perekonnaseisuametile). Avalduse esitamiseks tuleb lapse vanematel või eestkostjal ise kohale minna. Perekonnaseisuasutus registreerib sünni seitsme tööpäeva jooksul pärast avalduse saamist.

Lisaks avaldusele tuleb kohalikus omavalitsuses sündi registreerides esitada

  • meditsiiniasutuse tõend lapse sünni kohta (kui laps on sündinud haiglas, on meditsiiniline dokument lisatud rahvastikuregistrisse ning pabertõendit esitama ei pea)
  • vanemate isikut tõendavad dokumendid (kui vanemad on abielus, võib sündi registreerima minna üks vanematest – sel juhul pole vaja teise vanema isikut tõendavat dokumenti esitada)
  • abieludokument, kui see ei ole kantud rahvastikuregistrisse
  • kui sündi registreerib üks omavahel abielus olevatest vanematest, peab kaasas olema teise vanema avaldus lapse nime sooviga
  • isaduse omaksvõtu avaldus (vajadusel), mida saab esitada perekonnaseisuasutuses kohapeal või notariaalselt tõestatud vormis.

Rohkem infot leiate riigiportaali artiklist "Sünni registreerimine ja nime valik".

Kust ma saan sünnitõendi

Sünni registreerimisel väljastatakse vanematele soovi korral sünnitõend. Sünni registreerimine ja sünnitõendi esmakordne väljastamine on tasuta.

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes toimingute tegemisel (nt peretoetuste taotlemine, lapsele isikut tõendava dokumendi taotlemine jm) ei pea tõendit esitama – need asutused saavad lapse sünniandmed rahvastikuregistrist. Sünnitõendit võib küsida aga nt tööandja, kool, lasteaed või pank.

Juhul kui olete sünnitõendi kaotanud või vajate seda välisriiki esitamiseks võõrkeeles (inglise, saksa, prantsuse keeles; koos mitmekeelse standardvormiga või CIEC-vormil), saate uue korduva tõendi tellida e-rahvastikuregistris või esitades avalduse teile sobivale maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele või Eesti välisesindusele. Tõendi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõiv. Riigilõivu suurus kohalikust omavalitsusest väljastatava elektroonilise tõendi eest on 5 eurot ja paberil tõendi eest 10 eurot, Eesti välisesindusest väljastatava tõendi riigilõiv on 20 eurot. Mitmekeelse standardvormi väljastamise eest koos sünnitõendiga tuleb tasuda riigilõivu 10 eurot elektroonilise ja 20 eurot paberil dokumendi eest. Täpsema info saamiseks võtke ühendust teile sobiva maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse või Eesti välisesindusega.

Mis aadress määratakse vastsündinu elukohaks

Lapse sünni registreerimisel kantakse lapse elukohaks automaatselt tema ema rahvastikuregistris olev aadress.

Elukohaandmeid saate muuta esitatava elukoha järgses kohalikus omavalitsuses elukohateate alusel.

Elukohateadet saab esitada:

  • e-rahvastikuregistris
  • kohalikus omavalitsuses kohapeal
  • kohalikule omavalitsusele posti teel, lisades elukohateatele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest
  • kohalikule omavalitsusele digitaalallkirjaga allkirjastatult e-posti teel.

Kuidas saab laps ravikindlustuse ja perearsti

Vastsündinu määratakse automaatselt ema perearsti nimekirja. Soovi korral saate lapsele valida ka teise perearsti.

Kõigil lastel on ravikindlustus kuni 19-aastaseks saamise päevani (k.a). Oluline on märkida lapse elukoht rahvastikuregistris, kuna haigekassas jõustub kindlustus automaatselt kõigile alaliselt Eestis elavatele, rahvastikuregistris registreeritud lastele.

Juhul kui pärast sünnitõendi väljastamist pole lapse andmed haigekassa andmebaasi jõudnud, tuleb teil pöörduda haigekassa klienditeenindusse või helistada klienditelefonile 669 6630 edasiste juhiste saamiseks.

Kas lapsehoolduspuhkusel oleval vanemal on ravikindlustus

Vanemal, kes kasvatab Eestis alla 3-aastast last, on riigi poolt ravikindlustus tagatud. Inimese eest sotsiaalmaksu tasumine ja sellega seoses ravikindlustuse saamine on aga seotud perehüvitiste saamisega. Nimelt tagab riik ravikindlustuse sellele vanemale, kellele makstakse vanemahüvitist.

Pärast vanemahüvitise maksmise lõppu on ravikindlustus tagatud sellele vanemale, kes on lapsehoolduspuhkusel. Seega on oluline tähele panna, et näiteks lapsega reaalselt kodus olev ema ei jääks ravikindlustuseta, sest hüvitisi makstakse isale. Ravikindlustuse saajat saab sel juhul soovi korral vahetada.

Riigi poolt on automaatselt ravikindlustatud ka vanem, kes kasvatab Eestis seitset või enamat alla 19-aastast last.

Teatud juhtudel on mittetöötaval lapsevanemal võimalik samuti riigi poolt ravikindlustus saada, ülevaate leiate sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Ise saate oma kindlustatuse andmeid kontrollida riigiportaalis.

Milliseid peretoetusi Eestis makstakse

Ühekordsed peretoetused on sünnitoetus ja lapsendamistoetus. Iga kuu makstavad peretoetused on lapsetoetus, lapsehooldustasu (NB! ainult kuni 31.augustini 2019 sündinud lastele. Muudatusest saab täpsemalt lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt), üksikvanema lapse toetus, eestkostetava lapse toetus, lasterikka pere toetus ja puudega lapse toetus. Lisaks makstakse lapse 435-päevaseks või 18-kuuseks saamiseni vanemahüvitist ning kuni lapse 3-aastaseks saamiseni teeb riik lapsevanemale täiendavaid sissemakseid kogumispensioni kontole.

Vanema ajateenistuses või asendusteenistuses viibimise ajal makstakse ajateenija või asendusteenistuja lapse toetust, mida saab taotleda koos riiklike peretoetustega.

Riik maksab peretoetusi kõigile lastele kuni nende 16-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses (k.a Astangu kutserehabilitatsiooni keskus), on tal õigus saada peretoetusi kuni 19. eluaastani või kooli nimekirjast väljaarvamiseni.

Toetuste tutvustusi saab lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehel.

Toetuste ja hüvitiste pangaülekande teeb sotsiaalkindlustusamet iga kuu 8. kuupäeval. Kui pangaülekande päev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse maksepäevaks puhkepäevale eelnev tööpäev.

Peredele võivad toetusi maksta ka omavalitsused. Nende kohta küsige infot oma elukohajärgsest linna- või vallavalitsusest.

Millal ja kuidas toetusi taotleda

Peretoetuste saamiseks tuleb kõigepealt lapsele nime panna ja lapse sünd registreerida. Lapse sünni registreerimiseks tuleb avaldus esitada tema esimese elukuu jooksul.

Kui laps on sündinud haiglas ja sealt on tõend lapse sünni kohta edastatud rahvastikuregistrisse, saab avalduse sünni registreerimiseks esitada e-rahvastikuregistris. Sünni saavad registreerida ka mitte abielus olevad vanemad.

Sünni registreerimise avalduse võib esitada ka ükskõik millisele kohalikule omavalitsusele (Tallinnas perekonnaseisuametile).

Peretoetuste saamiseks ei ole vaja taotlust esitada. Kui olete lapse rahvastikuregistris registreerinud, jõuab see info järgmisel päeval automaatselt sotsiaalkindlustusametisse. Seal vaadatakse üle, milliseid toetusliike on teie perel õigus saada, ja mõlemale vanemale saadetakse sotsiaalkindlustusameti iseteenindusse perehüvitiste pakkumus.

Sotsiaalkindlustusamet saadab teile selle kohta ka e-posti teel teavituse. Palun kontrollige, kas sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses on teie õige e-posti aadress olemas.

Iseteeninduses saate teha valikud, milliseid toetusliike hakkab edaspidi saama üks ja milliseid teine vanem. Ärge ka unustage, et riigi poolt on ravikindlustus tagatud just hüvitiste saajale.

Pakkumusele tuleb kinnitus anda kuue kuu jooksul.

Kui teie perel on tekkinud õigus saada perehüvitisi mõnel muul põhjusel – olete näiteks tulnud perega välismaalt Eestisse elama, lapse lapsendanud, võtnud eestkostele vms –, võtke sotsiaalkindlustusametiga ühendust läbi iseteeninduse või e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Taotlemise kohta saab täpsemalt lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Toetuste ja hüvitiste pangaülekande teeb sotsiaalkindlustusamet iga kuu 8. kuupäeval. Kui pangaülekande päev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse maksepäevaks puhkepäevale eelnev tööpäev.

Peredele võivad toetusi maksta ka omavalitsused. Nende kohta küsige infot oma elukohajärgsest linna- või vallavalitsusest.

Millisele kontole kantakse mu hüvitised ja toetused

Kui soovite vaadata, millisele kontole kannab sotsiaalkindlustusamet teie pere- ja lastetoetused, või oma senist arveldusarve numbrit muuta, saate seda teha sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.

Haigekassas (kes maksab haiguslehel olles hüvitist) saab teil korraga kasutusel olla üks arvelduskonto. Kui olete haigekassale esitanud rahaliste hüvitiste saamiseks erinevate pankade kontode andmeid, siis kõik väljamaksmata rahaliste hüvitiste ülekanded (nt haiguslehe raha) tehakse teie viimati esitatud kontole.

Oma arvelduskonto andmeid saate kontrollida ja muuta riigiportaalis e-teenuses Minu andmed haigekassas. Samuti võite oma andmete muutmiseks pöörduda haigekassa klienditeenindusbüroosse või saata digiallkirjastatud avalduse aadressile info@haigekassa.ee.

Kui haigekassal teie arvelduskonto numbrit ei ole, tuleb see teil endal haigekassasse teatada.

Kui suur on lapsetoetus ja kuidas ma seda saan

Lapsetoetust makstakse igal kuul kõigile lastele sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni. Juhul kui laps jätkab õpinguid, makstakse toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni, millal laps saab 19-aastaseks. Õppeaasta alguseks loetakse 1. septembrit ja lõpuks 31. augustit, gümnaasiumi lõpuklassil 30. juunit.

Kui laps õpib Eestis, ei ole vaja õppimise kohta tõendit esitada. Koolid saadavad oma õpilaste andmed Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) ning nende alusel maksab sotsiaalkindlustusamet toetust. Kui õppeaasta alguses ei ole info lapse õppimise kohta peretoetuse väljamaksmise kuupäevaks (iga kuu 8. kuupäev) infosüsteemi jõudnud, maksab sotsiaalkindlustusamet lapsetoetuse välja septembri jooksul esimesel võimalusel pärast info laekumist.

Välisriigis õppiva lapse andmeid EHISes ei ole ja teil tuleb igal aastal esitada sotsiaalkindlustusametile koolitõend lapse õppimise kohta.

Lapsetoetust makstakse esimesele ja teisele lapsele 60 eurot kuus ning alatest kolmandast lapsest igale lapsele 100 eurot kuus. Toetus makstakse välja igas kuus sama kuu eest.

Peretoetuste saamiseks ei ole vaja taotlust esitada – kui olete lapse sünni rahvastikuregistris registreerinud, leiate järgneva nädala jooksul hüvitiste pakkumuse sotsiaalkindlustusameti iseteenindusest.

Kontrollige, kas teie e-posti aadress on sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses õige – teie e-posti aadressil saadetakse pakkumuse kohta teavitus.

Kui teie perel on tekkinud õigus perehüvitisi saada mõnel muul põhjusel – olete näiteks tulnud perega välismaalt Eestisse elama, lapse lapsendanud, võtnud eestkostele vms –, võtke pakkumuse saamiseks sotsiaalkindlustusametiga ühendust iseteeninduse kaudu või aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Lapsetoetuse kohta saate rohkem lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Peredele võivad vajaduspõhiseid toetusi maksta ka omavalitsused. Nende kohta küsige infot oma elukohajärgsest linna- või vallavalitsusest.

Kui suur on sünnitoetus ja kuidas ma seda saan

Ühekordset riiklikku sünnitoetust maksab igale lapsele sotsiaalkindlustusamet. Toetuse suurus on 320 eurot. Kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral saate toetust 1000 eurot lapse kohta.

Sünnitoetuse saamiseks ei ole vaja taotlust esitada – kui olete lapse sünni rahvastikuregistris registreerinud, leiate järgneva nädala jooksul hüvitiste pakkumuse sotsiaalkindlustusameti iseteenindusest.

Kontrollige, kas teie e-posti aadress on sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses õige – teie e-posti aadressil saadetakse pakkumuse kohta teavitus.

Kui teie perel on tekkinud õigus perehüvitisi saada mõnel muul põhjusel – olete näiteks tulnud perega välismaalt Eestisse elama, lapse lapsendanud, võtnud eestkostele vms, võtke pakkumuse saamiseks sotsiaalkindlustusametiga ühendust iseteeninduse kaudu või aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Lisaks maksavad mitmed Eesti omavalitsused ka ise sünnitoetust. Selle kohta küsige infot oma elukohajärgsest linna- või vallavalitsusest.

Kes saab jääda lapsehoolduspuhkusele

Õigus lapsehoolduspuhkusele (vanemapuhkusele) on lapse emal või isal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Ühes peres saab korraga lapsehoolduspuhkusel olla üks vanem. Kui saadakse vanemahüvitist, peab lapsehoolduspuhkusel olema vanem, kellele makstakse hüvitist. Lapsehoolduspuhkust võib vanema asemel kasutada ka keegi teine.

Pere saab ise valida, kes lapsepuhkusel on ning soovi korral saab lapsehoolduspuhkusel olijat igal ajal ka vahetada. Lapsehoolduspuhkuse saate vormistada tööandja juures.

Kui kaua makstakse mulle vanemahüvitist

Vanemahüvitist on õigus saada lapse vanemal, lapsendajal, vanema abikaasal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kui laps kasvab Eestis.

Vanemahüvitist makstakse sellele inimesele, kes on lapsehoolduspuhkusel. Lapse isal on õigus saada vanemahüvitist ajast, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks.

Kui lapse ema käis enne lapse sündi tööl ja jäi sünnituslehele, hakatakse vanemahüvitist arvestama järgmisest päevast pärast sünnituslehe lõppu. Sünnitusleht lõpeb enamasti 70–110 päeva pärast lapse sündi. Vanemahüvitist makstakse 435 päeva eest.

Kui lapse ema ei käinud enne lapse sündi tööl ja tal ei olnud õigust võtta sünnituslehte, tekib õigus vanemahüvitise saamiseks alates lapse sünni päevast. Vanemahüvitist makstakse sel juhul 545 päeva eest.

Koos vanemahüvitisega makstakse ka kõiki peretoetusi peale lapsehooldustasu. Lapsehooldustasu ei maksta vanemahüvitise maksmise ajal ühegi lapse kohta peres. NB! Uue lapse eest vanemahüvitise saamine lõpetab õiguse eelnevale vanemahüvitisele. Väikese vahega järgmise lapse sünni kohta saab rohkem lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Vanemahüvitise saamiseks ei ole vaja taotlust esitada – kui olete lapse sünni rahvastikuregistris registreerinud, leiate järgneva nädala jooksul hüvitiste pakkumuse sotsiaalkindlustusameti iseteenindusest.

Kontrollige, kas teie e-posti aadress on sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses õige – teie e-posti aadressil saadetakse pakkumuse kohta teavitus.

Kui teie perel on tekkinud õigus perehüvitisi saada mõnel muul põhjusel – olete näiteks tulnud perega välismaalt Eestisse elama, lapse lapsendanud, võtnud eestkostele vms –, võtke pakkumuse saamiseks sotsiaalkindlustusametiga ühendust iseteeninduse kaudu või aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Rohkem saate vanemahüvitise kohta lugeda sotsiaalministeeriumi kodulehelt ja sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Kui suur on vanemahüvitis ja kuidas seda arvutatakse

Hüvitise suurus on 100% ühe kalendrikuu keskmisest tulust.Vanemahüvitise arvestamisel võetakse aluseks nende 12 kuu tulud, mis eelnevad keskmise pikkusega (ehk 9 kuu pikkusele) rasedusele. Lähemalt saate sellest lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Vanemahüvitisele tekib õigus pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppu. Rasedus- ja sünnituspuhkus lõpeb reeglina 70-110 päeva pärast lapse sündi. Kui lapse ema ei käinud lapse sünnile eelneval perioodil tööl ja ei jäänud tööandja juurest rasedus- ja sünnituspuhkusele, tekib vanemahüvitisele õigus lapse sünni päevast.

Vanemahüvitise maksimaalne suurus on Eesti üle-eelmise aasta kolmekordne keskmine palk. 2021. aastal on maksimaalne vanemahüvitis 3821,54 eurot.

Kui teie eelmise aasta sissetulek oli alla valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, on vanemahüvitise suurus võrdne kuupalga alammääraga (2021. aastal 584 eurot). Kui sotsiaalmaksuga maksustatavaid tulusid üldse polnud, võrdub hüvitise suurus hüvitise määraga (2021. aastal 584 eurot).

Oma vanemahüvitise suuruse ja viimase maksmispäeva saab välja arvutada kalkulaatoriga.

Kuidas arvutatakse vanemahüvitise suurust, kui järgmine laps sünnib enne, kui eelmine laps saab 3-aastaseks, või kui töötasite eelmisel aastal välismaal, saate lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Kas vanemahüvitise saamise ajal on lubatud tööl käia

Vanemahüvitise maksmise ajal on lubatud teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist, ilma et hüvitist vähendataks. 2021. aastal on pool vanemahüvitise ülempiirist 1910,77 eurot kalendrikuus (brutosumma ehk enne maksude mahaarvamist). Kui teie tuluna saadav brutosumma ületab seda summat, vähendab sotsiaalkindlustusamet väljamakstavat vanemahüvitise suurust.

Kui te teate, et hakkate vanemahüvitise saamise ajal saama suuremat töötasu kui pool vanemahüvitise ülempiirist, tuleb sellest sotsiaalkindlustusametile teada anda. Teavitada tuleb ka juhul, kui saate suuremat tulu ühekordselt. Oma brutokuutasu kohta saab vabas vormis teavituse saata kirjalikult e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Kui teie ühes kuus saadav brutotulu on väiksem kui pool vanemahüvitise ülempiirist, sotsiaalkindlustusametit teavitada ei ole vaja.

Vanemahüvitise saamise ajal töötamise kohta saab põhjalikumalt lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Kui ma tahan hüvitiste saajat vahetada

Hüvitiste saajat saab soovi korral vahetada. Selleks tuleb siseneda sotsiaalkindlustusameti iseteenindusse ja saata hüvitise saamisest loobumise kohta vabas vormis teade.

Perehüvitisi hakatakse uuele saajale maksma järgmisest kuust. Kohustusliku kogumispensioni täiendavaid sissemakseid hakatakse maksma avalduse esitamise päevast. Vanemahüvitise saaja vahetamisel määratakse hüvitis uuele saajale taotluse esitamisele järgnevast kuust. Kuna vanemahüvitist makstakse tagantjärele eelmise kuu eest, jõuab see uue saajani ülejärgmisel kuul.

Soovi korral saab hüvitise saaja vahetamise soovi esitada ka:

  • mõlema vanema digitaalse allkirjaga e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee
  • paberil allkirjastatult postiga aadressil Endla 8, Tallinn 15092
  • sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses (kaasas peab olema ID-kaart või pass. Kui lähete üksinda, võtke kaasa teise vanema allkirjastatud kirjalik nõusolek).

Lapsehoolduspuhkusel viibimist kontrollib sotsiaalkindlustusamet töötajate registri andmete alusel.

Millal ma hakkan saama lapsehooldustasu ja kui suur see on

Lapsehooldustasu on toetusliik, mis on järk-järgult kadumas. Alates 1. septembrist 2019 sündinud lastega seoses lapsehooldustasu enam ei määrata.

Kõigile peredele, kuhu sündis laps hiljemalt 31. augustil 2019, määrab ja maksab sotsiaalkindlustusamet lapsehooldustasu vana korra järgi edasi. Samuti saavad lapsehooldustasu edasi kõik, kes 31. augusti 2019 seisuga juba said lapsehooldustasu või kellele on see varem määratud. Lapsehooldustasu maksab sotsiaalkindlustusamet edasi kuni selle saamise õiguse lõppemiseni või hiljemalt 31. augustini 2024.

Lapsehooldustasu puudutavatest muudatustest saate lähemalt lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Lapsehooldustasu on igakuine toetus, mida makstakse (pärast vanemahüvitise maksmise lõppemist):

  • iga kuni 3-aastase lapse kohta 38,36 eurot
  • kuni 3-aastase lapsega peredes iga 3–8-aastase lapse kohta 19,18 eurot
  • vähemalt kolmelapselistes peredes iga 3–8-aastase lapse kohta 19,18 eurot.

Kui laps saab 8-aastaseks 1. klassis, maksab sotsiaalkindlustusamet lapsehooldustasu 1. klassi lõpuni ehk 31. augustini. Kui laps saab 8-aastaseks 2. klassis või kui ta ei õpi, maksab sotsiaalkindlustusamet lapsehooldustasu sünnipäeva kuu lõpuni.

Lapsehooldustasu ei maksta, kui ühele vanemale makstakse vanemahüvitist või ajal, mille eest makstakse lapsega seoses sünnitushüvitist või lapsendamishüvitist. Hüvitis makstakse välja igas kuus sama kuu eest.

Kuidas ma saan lapsehoolduspuhkuse ajal uuesti sünnituspuhkusele jääda

Kui soovite võtta lapsehoolduspuhkuse ajal uut rasedus- ja sünnituspuhkust ning saada selle eest sünnitushüvitist, peate lapsehoolduspuhkuse katkestama. Selleks peate teavitama tööandjat. Tööandjat tuleb enne sünnituspuhkuse algust teavitada piisava ajavaruga, et ta jõuaks muudatuse töötamise registris õigel ajal vormistada.

Kui järgmine laps sünnib enne, kui eelmine laps on saanud 3-aastaseks ning haigekassa on maksnud teile uue lapse sünniga seoses sünnitushüvitist, võib teil olla õigus saada lisaks kompensatsiooni vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe eest. Te ei pea seda eraldi taotlema - sotsiaalkindlustusamet arvestab selle teile ise välja, kui teie saadavate hüvitiste summad vastavad kompensatsiooni saamise reeglitele. Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe makstakse välja koos esimese vanemahüvitise summaga.

Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe maksmise tingimuste kohta saate rohkem lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Miks peaksin taotlema kohustusliku kogumispensioni täiendavaid sissemakseid

Lapse kasvatamise eest saab taotleda täiendavate sissemaksete tegemist kohustuslikku kogumispensionisse ehk pensioni II sambasse. Täiendavate sissemaksete tegemine annab võimaluse suurendada tulevikus saadavat II samba pensioni.

Täiendavaid sissemakseid teeb sotsiaalkindlustusamet korraga ainult ühele vanemale. Kui mõlemal vanemal on kohustusliku kogumispensioni konto ja soovite laste eest saadavad täiendavad sissemaksed omavahel ära jagada, on teil võimalik saajat endale sobival ajal vahetada.

Igakuiseid täiendavaid sissemakseid on õigus saada lapse sünnist kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Täiendavate sissemaksete suurus on igakuiselt täiendavalt 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust.

Kohustusliku kogumispensioni täiendavate sissemaksete saamiseks ei ole vaja taotlust esitada – kui olete lapse sünni rahvastikuregistris registreerinud, leiate järgneva nädala jooksul hüvitiste pakkumuse sotsiaalkindlustusameti iseteenindusest.

Kontrollige, kas teie e-posti aadress on sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses õige – teie e-posti aadressil saadetakse pakkumuse kohta teavitus.

Kui teie perel on tekkinud õigus perehüvitisi saada mõnel muul põhjusel – olete näiteks tulnud perega välismaalt Eestisse elama, lapse lapsendanud, võtnud eestkostele vms, võtke pakkumuse saamiseks sotsiaalkindlustusametiga ühendust iseteeninduse kaudu või aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Kui te ei ole kindel, kas olete kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud, saate seda kontrollida pensionikeskuse veebilehelt.

Kui mu laps sünnib välismaal

Lapse sünni kohta antakse haiglast meditsiiniline sünnitõend. Lapse sünd tuleb registreerida välisriigi vastavas ametis (perekonnaseisuamet või muu pädev asutus), kus väljastatakse lapse sünnitunnistus (lapse nime ja vanemate andmetega).

Kui olete Eesti kodanik, elate Eestis ja soovite lapsega siia võimalikult ruttu tagasi tulla, või kui jääte välismaale elama, aga soovite lapsele Eesti passi või ID-kaarti, on vaja sünnitunnistus lasta kinnitada apostilliga (riikide nimekiri, mille dokumente kinnitatakse apostilliga) või legaliseerida (riigid, kes ei kasuta apostilliga kinnitamist).

Apostillida saab välisriigi pädevas asutuses.

Legaliseerida saab dokumendi selle välisriigi välisministeeriumis või välisesinduses, kus dokument on välja antud, ning seejärel Eesti välisesinduses või välisministeeriumi konsulaarosakonnas.

Sünnitunnistusest on vaja teha notariaalselt kinnitatud tõlge (või lasta tõlkida vandetõlgil) kas vene või inglise keelde (kui dokument ise ei ole inglis- või venekeelne).

Kuni 1-aastasele lapsele saab Eestisse sõiduks reisidokumendi (tagasipöördumistunnistuse) lähimast Eesti saatkonnast või aukonsulilt. Selleks on vaja ühel vanematest minna saatkonda või aukonsuli juurde kohale (posti teel dokumenti ei väljastata) ning esitada:

  • taotlus (saab täita kohapeal)
  • lapse nõuetekohaselt kinnitatud sünnitunnistus (apostilliga või asukohariigis legaliseerituna) ja vajadusel selle notariaalselt kinnitatud tõlge
  • lapse 2 dokumendifotot
  • lapse teise vanema lihtkirjalik nõusolek lapsele tagasipöördumistunnistuse väljastamiseks.

Põhjalikuma info leiate riigiportaali artiklist "Kui laps sünnib välismaal".

Kui pean lapsega haiguslehele jääma

Kui arsti hinnangul peate haige lapsega koju jääma, väljastatakse teile hooldusleht ja haigekassa maksab teile selle alusel hooldushüvitist:

  • alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega kindlustatud isiku põetamisel kuni 14 järjestikuse päeva eest
  • alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 järjestikuse päeva eest, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas
  • haige perekonnaliikme kodus põetamisel kuni 7 järjestikuse päeva eest
  • alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi kuni 10 järjestikuse päeva eest.

Hoolduslehe võib arst väljastada ka pikemaks ajaks, kuid hooldushüvitise maksmise periood on piiratud.

Hooldushüvitise määr on 80% ja seda makstakse hoolduslehele märgitud töövabastuse esimesest päevast alates. Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks.

Haiget last, puudega last või pereliiget võib erineval ajal põetada ka mitu inimest, üks inimene korraga. Sel juhul väljastab arst neile kõigile eraldi hoolduslehed. Hooldushüvitise maksmise periood sellest ei pikene, vaid on sama, mis eespool nimetatud.

Rohkem saate hooldushüvitise kohta lugeda haigekassa kodulehelt.

Milliseid lisapuhkepäevi on mul seoses lastega saada

Lisaks põhipuhkusele on töötavatel lapsevanematel õigus saada:

  • isapuhkust – 30 tööpäeva alates 30 päevast enne lapse sündi kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Isapuhkusega kaasneb isa täiendav vanemahüvitis (ka mittetöötavatele isadele).
  • lapse rinnaga toitmise vaheaegu – kui ema läheb tööle tagasi enne lapse 18-kuuseks saamist, kuid soovib last rinnaga edasi toita. Lisavaheajad arvestatakse tööaja sisse ja säilitatakse nende eest keskmine töötasu. Lisavaheaegu on õigus saada, kui ema ei saa vanemahüvitist.
  • lapsepuhkust – kui teil on:
    • üks või kaks alla 14-aastast last – 3 tööpäeva
    • kolm alla 14-aastast last – 6 tööpäeva
    • üks alla kolmeaastane laps – 6 tööpäeva
  • puudega lapse vanema lapsepuhkust – üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kokku 12 tööpäeva kalendriaastas. NB! Kui laps on saanud täisealiseks ning tal on sügav puue, on lisaks võimalik võtta igal aastal 5 tööpäeva tasustatud hoolduspuhkust.
  • tasustamata lapsepuhkust – kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last kasvataval emale või isale igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva.

Puhkuseliikidest saate täpsemalt lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Kuidas käib lapsendamine

Lapsendaja peab olema vähemalt 25-aastane täieliku teovõimega isik. Erandina võib kohus lubada lapsendada ka vähemalt 18-aastasel isikul, kui ta lapsendab oma abikaasa lapse või kui lapsendamiseks on muu mõjuv põhjus.

Vallaline isik võib lapsendada ainult üksinda. Abikaasad võivad lapse lapsendada ühiselt. Lapsendada võib ka ainult üks abikaasa, kui ta lapsendab teise abikaasa lapse või teine abikaasa ei saa lapsendada põhjusel, et ta on piiratud teovõimega.

Registreeritud elukaaslastel ei teki kooselulepingust teise elukaaslase laste hooldusõigust. Pooltel on võimalik kokku leppida lapse ja registreeritud elukaaslase suhtlemise korras ning registreeritud elukaaslane võib teha kohtule lapsendamistaotluse. Registreeritud elukaaslane võib lapsendada registreeritud elukaaslase bioloogilise lapse või lapse, kelle registreeritud elukaaslane on lapsendanud enne kooselulepingut.

Lapsendamise otsustab kohus lapsendaja avalduse alusel.

Kõikides lapsendamisega seotud küsimustes (sh lapsendatu enda päritoluandmete leidmisega seotud küsimustes) tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusameti spetsialisti poole.

Lapsendamisest saab lähemalt lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt, samast leiab ka lapsendamisega tegelevate spetsialistide kontaktid, ning riigiportaali artiklist "Lapsendamine, eestkoste ja asendushooldus".

Milliseid toetusi ja hüvitisi ma lapsendades saan

Sotsiaalkindlustusamet maksab lapsendajale ühekordset lapsendamistoetust - 320 eurot iga lapsendatud lapse kohta. Lapsendamistoetust makstakse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse vanema abikaasa. Kui eelnevalt on teie perele makstud sama lapse kohta sünnitoetust, lapsendamistoetust enam ei saa.

Peretoetuste saamiseks võtke palun sotsiaalkindlustusametiga ühendust läbi sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse või e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Lähemat infot lapsendamistoetuse kohta saab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Toetuste ja hüvitiste pangaülekande teeb sotsiaalkindlustusamet iga kuu 8. kuupäeval. Kui pangaülekande päev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse maksepäevaks puhkepäevale eelnev tööpäev.

Haigekassa maksab alla 10-aastase lapse lapsendamisel lapsendamispuhkusel oldud aja eest lapsendamishüvitist (töövabastuse esimesest päevast 100%). Hüvitist makstakse lapsendamislehe alusel. Lapsendamisleht antakse lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast ja selle kirjutab välja lapse perearst.

Infot oma lapsendamislehe menetlemise käigu kohta saab infot riigiportaalis teenuses Minu töövõimetuslehed või helistades haigekassa klienditelefonil +372 669 6630. Lapsendamisleht muutub portaalis nähtavaks pärast seda, kui arst on selle lõpetanud ja haigekassasse edastanud. Seejärel peab ka teie tööandja lapsendamislehte täiendama.

Haigekassa maksab hüvitise teie pangakontole üldjuhul paari tööpäeva jooksul alates sellest kuupäevast, kui tööandja poolt on lapsendamislehe täiendamise andmed haigekassasse jõudnud.

Lähemat infot lapsendamishüvitise kohta saab haigekassa kodulehelt.

Kui laps on lapsendatud ja kuulub teie perekonda, on teil õigus taotleda peretoetusi. Riigi makstavate peretoetuste kohta saate rohkem lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Peredele võivad toetusi maksta ka omavalitsused. Nende kohta küsige infot oma elukohajärgsest linna- või vallavalitsusest.

Kas mul tuleb end rasedana haigekassas arvele võtta

Kui olete jäänud lapseootele, tuleb pöörduda arsti või ämmaemanda vastuvõtule.

Kui teil on kehtiv ravikindlustus, ei pea te end haigekassas rasedana arvele võtma.

Kui teil ei ole kehtivat ravikindlustust, tuleb haigekassa klienditeenindusele esitada avaldus ja arsti või ämmaemanda väljastatud raseda tõend, mille alusel vormistatakse ravikindlustus. Kindlustus lõpeb kolm kuud pärast arsti määratud eeldatavat sünnituskuupäeva. Pärast seda tagab riik ravikindlustuse sellele vanemale, kellele makstakse vanemahüvitist või pärast vanemahüvitise saamise lõppu lapsehooldustasu kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Kui otsustate peres hüvitiste saajat vahepeal vahetada, on ka ravikindlustuse saamise õigus just sellel, kes saab hüvitisi (vanemahüvitis, lapsehooldustasu jms). Oluline on tähele panna, et näiteks lapsega reaalselt kodus olev ema ei jääks ravikindlustuseta.

Ravikindlustuse olemasolu saate kontrollida riigiportaalis e-teenuses Minu andmed haigekassas või haigekassa klienditelefonil 669 6630.

Millal ma saan jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele

Rasedus- ja sünnituspuhkust on tööl käival naisel õigus saada 140 kalendripäeva. Rasedus- ja sünnituspuhkusele jäädakse 30–70 päeva enne eeldatavat sünnitamise kuupäeva (30.–36. rasedusnädal). Sünnituslehe vormistab arst või ämmaemand, kelle juures te rasedusega arvel olete. Teil tuleb tööandjale teada anda, mis ajast te puhkusele jääte.

Rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämiseks andke oma arstile või ämmaemandale teada, mis päevast alates soovite, et teile sünnitusleht vormistataks. See saab olla maksimaalselt 70 päeva ja minimaalselt 30 päeva enne planeeritud sünnitähtaega. Teile vormistatakse sünnitusleht, mis saab elektrooniliselt kättesaadavaks ka teie tööandjale. Eelnevalt tuleb teil tööandjale teada anda, mis ajast te puhkusele jääte.

Mis aja eest saan ma sünnitushüvitist

Sünnitushüvitist maksab haigekassa ainult sünnituslehe alusel. Sünnituslehe saab naine, kellel on tööandja kaudu ravikindlustus. Sünnituslehe vormistab arst, kelle juures on naine rasedusega arvel (günekoloog, ämmaemand või perearst). Sünnitushüvitist on teil õigus saada 140 kalendripäeva eest.

Kui jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega, makstakse hüvitist kõigi 140 kalendripäeva eest. Kui aga jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele hiljem, arvutatakse hiljem jäädud päevade arv 140 kalendripäevast maha.

Sünnitushüvitist makstakse sünnituslehele märgitud töö- või teenistuskohustustest vabastuse esimesest päevast alates, hüvitise määr on 100%.

Kui suur on sünnitushüvitis

Sünnitushüvitise suuruse arvutab haigekassa kindlustatu sünnitushüvitise saamisele eelneva aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulult. Sünnitushüvitise saamise aasta tulu ja sotsiaalmaks sinna arvestusse ei lähe. Sotsiaalmaksu tasumist puudutavad andmed saab haigekassa maksu- ja tolliametist, ise ei pea neid haigekassale saatma.

Sünnitushüvitist makstakse sünnituslehele märgitud töö- või teenistuskohustustest vabastuse esimesest päevast alates, hüvitise määr on 100%.

Sünnitushüvitise arvutamisest saate rohkem lugeda haigekassa kodulehelt.

Hüvitise väljamaksmisega seotud infot saab vaadata riigiportaalis e-teenuses Minu töövõimetuslehed.

Oma arvelduskonto andmeid saab kontrollida ja muuta riigiportaalis e-teenuses Minu andmed haigekassas. Samuti võib saata paberil avalduse haigekassa klienditeenindusbüroosse või digiallkirjastatud avalduse aadressile info@haigekassa.ee.

Millal saan jääda isapuhkusele

Kui perre on sündimas või juba sündinud laps, on tema isal õigus saada isa täiendavat vanemahüvitist. Töötavad isad saavad kasutada ka 30 kalendripäeva pikkust isapuhkust, mida saab kasutada alates 30 kalendripäevast enne eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Isapuhkust võib kasutada ka osadena.

Isapuhkusel olles on isal kohustus puhata kõikide oma tööandjate juurest ning isapuhkuse soovist teavitatakse nii lapse ema kui isa tööandjat.

Isa täiendavale vanemahüvitisele on õigus:

  • kõigil isadel, kelle laps sündis 1. juulil 2020 või pärast seda.
  • lapsendajal, eestkostjal, hoolduspere vanemal või ema abikaasal, kui lapse bioloogiline isa ei täida kohustust last kasvatada.
  • ema abikaasal ka siis, kui lapse bioloogiline isa esitab sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate isa täiendava vanemahüvitise saamise õigusest loobumiseks.

Isa täiendavat vanemahüvitist saab taotleda sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.

Rohkem saab isapuhkusest lugeda riigiportaali artiklist "Isapuhkus ja täiendav vanemahüvitis" ja sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Kus ma saan lapse sünni registreerida

Lapse sünni registreerimiseks tuleb avaldus esitada tema esimese elukuu jooksul.

Kui laps on sündinud haiglas ja sealt on tõend lapse sünni kohta edastatud rahvastikuregistrisse, saab avalduse sünni registreerimiseks esitada e-rahvastikuregistris. Sünni saavad registreerida ka mitte abielus olevad vanemad. Kui ametnik on sünni registreerimise menetluse lõpetanud, lisatakse e-rahvastikuregistrisse teade ametniku otsuse kohta ja info selle kohta, kuidas saab kätte lapse sünnitõendi. Esmane sünnitõend on teile tasuta.

Sünni registreerimise avalduse võib esitada ka ükskõik millisele kohalikule omavalitsusele (Tallinnas perekonnaseisuametile). Avalduse esitamiseks tuleb lapse vanematel või eestkostjal ise kohale minna. Perekonnaseisuasutus registreerib sünni seitsme tööpäeva jooksul pärast avalduse saamist.

Lisaks avaldusele tuleb kohalikus omavalitsuses sündi registreerides esitada

  • meditsiiniasutuse tõend lapse sünni kohta (kui laps on sündinud haiglas, on meditsiiniline dokument lisatud rahvastikuregistrisse ning pabertõendit esitama ei pea)
  • vanemate isikut tõendavad dokumendid (kui vanemad on abielus, võib sündi registreerima minna üks vanematest – sel juhul pole vaja teise vanema isikut tõendavat dokumenti esitada)
  • abieludokument, kui see ei ole kantud rahvastikuregistrisse
  • kui sündi registreerib üks omavahel abielus olevatest vanematest, peab kaasas olema teise vanema avaldus lapse nime sooviga
  • isaduse omaksvõtu avaldus (vajadusel), mida saab esitada perekonnaseisuasutuses kohapeal või notariaalselt tõestatud vormis.

Rohkem infot leiate riigiportaali artiklist "Sünni registreerimine ja nime valik".

Kust ma saan sünnitõendi

Sünni registreerimisel väljastatakse vanematele soovi korral sünnitõend. Sünni registreerimine ja sünnitõendi esmakordne väljastamine on tasuta.

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes toimingute tegemisel (nt peretoetuste taotlemine, lapsele isikut tõendava dokumendi taotlemine jm) ei pea tõendit esitama – need asutused saavad lapse sünniandmed rahvastikuregistrist. Sünnitõendit võib küsida aga nt tööandja, kool, lasteaed või pank.

Juhul kui olete sünnitõendi kaotanud või vajate seda välisriiki esitamiseks võõrkeeles (inglise, saksa, prantsuse keeles; koos mitmekeelse standardvormiga või CIEC-vormil), saate uue korduva tõendi tellida e-rahvastikuregistris või esitades avalduse teile sobivale maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele või Eesti välisesindusele. Tõendi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõiv. Riigilõivu suurus kohalikust omavalitsusest väljastatava elektroonilise tõendi eest on 5 eurot ja paberil tõendi eest 10 eurot, Eesti välisesindusest väljastatava tõendi riigilõiv on 20 eurot. Mitmekeelse standardvormi väljastamise eest koos sünnitõendiga tuleb tasuda riigilõivu 10 eurot elektroonilise ja 20 eurot paberil dokumendi eest. Täpsema info saamiseks võtke ühendust teile sobiva maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse või Eesti välisesindusega.

Mis aadress määratakse vastsündinu elukohaks

Lapse sünni registreerimisel kantakse lapse elukohaks automaatselt tema ema rahvastikuregistris olev aadress.

Elukohaandmeid saate muuta esitatava elukoha järgses kohalikus omavalitsuses elukohateate alusel.

Elukohateadet saab esitada:

  • e-rahvastikuregistris
  • kohalikus omavalitsuses kohapeal
  • kohalikule omavalitsusele posti teel, lisades elukohateatele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest
  • kohalikule omavalitsusele digitaalallkirjaga allkirjastatult e-posti teel.

Kuidas saab laps ravikindlustuse ja perearsti

Vastsündinu määratakse automaatselt ema perearsti nimekirja. Soovi korral saate lapsele valida ka teise perearsti.

Kõigil lastel on ravikindlustus kuni 19-aastaseks saamise päevani (k.a). Oluline on märkida lapse elukoht rahvastikuregistris, kuna haigekassas jõustub kindlustus automaatselt kõigile alaliselt Eestis elavatele, rahvastikuregistris registreeritud lastele.

Juhul kui pärast sünnitõendi väljastamist pole lapse andmed haigekassa andmebaasi jõudnud, tuleb teil pöörduda haigekassa klienditeenindusse või helistada klienditelefonile 669 6630 edasiste juhiste saamiseks.

Kas lapsehoolduspuhkusel oleval vanemal on ravikindlustus

Vanemal, kes kasvatab Eestis alla 3-aastast last, on riigi poolt ravikindlustus tagatud. Inimese eest sotsiaalmaksu tasumine ja sellega seoses ravikindlustuse saamine on aga seotud perehüvitiste saamisega. Nimelt tagab riik ravikindlustuse sellele vanemale, kellele makstakse vanemahüvitist.

Pärast vanemahüvitise maksmise lõppu on ravikindlustus tagatud sellele vanemale, kes on lapsehoolduspuhkusel. Seega on oluline tähele panna, et näiteks lapsega reaalselt kodus olev ema ei jääks ravikindlustuseta, sest hüvitisi makstakse isale. Ravikindlustuse saajat saab sel juhul soovi korral vahetada.

Riigi poolt on automaatselt ravikindlustatud ka vanem, kes kasvatab Eestis seitset või enamat alla 19-aastast last.

Teatud juhtudel on mittetöötaval lapsevanemal võimalik samuti riigi poolt ravikindlustus saada, ülevaate leiate sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Ise saate oma kindlustatuse andmeid kontrollida riigiportaalis.

Milliseid peretoetusi Eestis makstakse

Ühekordsed peretoetused on sünnitoetus ja lapsendamistoetus. Iga kuu makstavad peretoetused on lapsetoetus, lapsehooldustasu (NB! ainult kuni 31.augustini 2019 sündinud lastele. Muudatusest saab täpsemalt lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt), üksikvanema lapse toetus, eestkostetava lapse toetus, lasterikka pere toetus ja puudega lapse toetus. Lisaks makstakse lapse 435-päevaseks või 18-kuuseks saamiseni vanemahüvitist ning kuni lapse 3-aastaseks saamiseni teeb riik lapsevanemale täiendavaid sissemakseid kogumispensioni kontole.

Vanema ajateenistuses või asendusteenistuses viibimise ajal makstakse ajateenija või asendusteenistuja lapse toetust, mida saab taotleda koos riiklike peretoetustega.

Riik maksab peretoetusi kõigile lastele kuni nende 16-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses (k.a Astangu kutserehabilitatsiooni keskus), on tal õigus saada peretoetusi kuni 19. eluaastani või kooli nimekirjast väljaarvamiseni.

Toetuste tutvustusi saab lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehel.

Toetuste ja hüvitiste pangaülekande teeb sotsiaalkindlustusamet iga kuu 8. kuupäeval. Kui pangaülekande päev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse maksepäevaks puhkepäevale eelnev tööpäev.

Peredele võivad toetusi maksta ka omavalitsused. Nende kohta küsige infot oma elukohajärgsest linna- või vallavalitsusest.

Millal ja kuidas toetusi taotleda

Peretoetuste saamiseks tuleb kõigepealt lapsele nime panna ja lapse sünd registreerida. Lapse sünni registreerimiseks tuleb avaldus esitada tema esimese elukuu jooksul.

Kui laps on sündinud haiglas ja sealt on tõend lapse sünni kohta edastatud rahvastikuregistrisse, saab avalduse sünni registreerimiseks esitada e-rahvastikuregistris. Sünni saavad registreerida ka mitte abielus olevad vanemad.

Sünni registreerimise avalduse võib esitada ka ükskõik millisele kohalikule omavalitsusele (Tallinnas perekonnaseisuametile).

Peretoetuste saamiseks ei ole vaja taotlust esitada. Kui olete lapse rahvastikuregistris registreerinud, jõuab see info järgmisel päeval automaatselt sotsiaalkindlustusametisse. Seal vaadatakse üle, milliseid toetusliike on teie perel õigus saada, ja mõlemale vanemale saadetakse sotsiaalkindlustusameti iseteenindusse perehüvitiste pakkumus.

Sotsiaalkindlustusamet saadab teile selle kohta ka e-posti teel teavituse. Palun kontrollige, kas sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses on teie õige e-posti aadress olemas.

Iseteeninduses saate teha valikud, milliseid toetusliike hakkab edaspidi saama üks ja milliseid teine vanem. Ärge ka unustage, et riigi poolt on ravikindlustus tagatud just hüvitiste saajale.

Pakkumusele tuleb kinnitus anda kuue kuu jooksul.

Kui teie perel on tekkinud õigus saada perehüvitisi mõnel muul põhjusel – olete näiteks tulnud perega välismaalt Eestisse elama, lapse lapsendanud, võtnud eestkostele vms –, võtke sotsiaalkindlustusametiga ühendust läbi iseteeninduse või e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Taotlemise kohta saab täpsemalt lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Toetuste ja hüvitiste pangaülekande teeb sotsiaalkindlustusamet iga kuu 8. kuupäeval. Kui pangaülekande päev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse maksepäevaks puhkepäevale eelnev tööpäev.

Peredele võivad toetusi maksta ka omavalitsused. Nende kohta küsige infot oma elukohajärgsest linna- või vallavalitsusest.

Millisele kontole kantakse mu hüvitised ja toetused

Kui soovite vaadata, millisele kontole kannab sotsiaalkindlustusamet teie pere- ja lastetoetused, või oma senist arveldusarve numbrit muuta, saate seda teha sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.

Haigekassas (kes maksab haiguslehel olles hüvitist) saab teil korraga kasutusel olla üks arvelduskonto. Kui olete haigekassale esitanud rahaliste hüvitiste saamiseks erinevate pankade kontode andmeid, siis kõik väljamaksmata rahaliste hüvitiste ülekanded (nt haiguslehe raha) tehakse teie viimati esitatud kontole.

Oma arvelduskonto andmeid saate kontrollida ja muuta riigiportaalis e-teenuses Minu andmed haigekassas. Samuti võite oma andmete muutmiseks pöörduda haigekassa klienditeenindusbüroosse või saata digiallkirjastatud avalduse aadressile info@haigekassa.ee.

Kui haigekassal teie arvelduskonto numbrit ei ole, tuleb see teil endal haigekassasse teatada.

Kui suur on lapsetoetus ja kuidas ma seda saan

Lapsetoetust makstakse igal kuul kõigile lastele sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni. Juhul kui laps jätkab õpinguid, makstakse toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni, millal laps saab 19-aastaseks. Õppeaasta alguseks loetakse 1. septembrit ja lõpuks 31. augustit, gümnaasiumi lõpuklassil 30. juunit.

Kui laps õpib Eestis, ei ole vaja õppimise kohta tõendit esitada. Koolid saadavad oma õpilaste andmed Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) ning nende alusel maksab sotsiaalkindlustusamet toetust. Kui õppeaasta alguses ei ole info lapse õppimise kohta peretoetuse väljamaksmise kuupäevaks (iga kuu 8. kuupäev) infosüsteemi jõudnud, maksab sotsiaalkindlustusamet lapsetoetuse välja septembri jooksul esimesel võimalusel pärast info laekumist.

Välisriigis õppiva lapse andmeid EHISes ei ole ja teil tuleb igal aastal esitada sotsiaalkindlustusametile koolitõend lapse õppimise kohta.

Lapsetoetust makstakse esimesele ja teisele lapsele 60 eurot kuus ning alatest kolmandast lapsest igale lapsele 100 eurot kuus. Toetus makstakse välja igas kuus sama kuu eest.

Peretoetuste saamiseks ei ole vaja taotlust esitada – kui olete lapse sünni rahvastikuregistris registreerinud, leiate järgneva nädala jooksul hüvitiste pakkumuse sotsiaalkindlustusameti iseteenindusest.

Kontrollige, kas teie e-posti aadress on sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses õige – teie e-posti aadressil saadetakse pakkumuse kohta teavitus.

Kui teie perel on tekkinud õigus perehüvitisi saada mõnel muul põhjusel – olete näiteks tulnud perega välismaalt Eestisse elama, lapse lapsendanud, võtnud eestkostele vms –, võtke pakkumuse saamiseks sotsiaalkindlustusametiga ühendust iseteeninduse kaudu või aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Lapsetoetuse kohta saate rohkem lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Peredele võivad vajaduspõhiseid toetusi maksta ka omavalitsused. Nende kohta küsige infot oma elukohajärgsest linna- või vallavalitsusest.

Kui suur on sünnitoetus ja kuidas ma seda saan

Ühekordset riiklikku sünnitoetust maksab igale lapsele sotsiaalkindlustusamet. Toetuse suurus on 320 eurot. Kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral saate toetust 1000 eurot lapse kohta.

Sünnitoetuse saamiseks ei ole vaja taotlust esitada – kui olete lapse sünni rahvastikuregistris registreerinud, leiate järgneva nädala jooksul hüvitiste pakkumuse sotsiaalkindlustusameti iseteenindusest.

Kontrollige, kas teie e-posti aadress on sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses õige – teie e-posti aadressil saadetakse pakkumuse kohta teavitus.

Kui teie perel on tekkinud õigus perehüvitisi saada mõnel muul põhjusel – olete näiteks tulnud perega välismaalt Eestisse elama, lapse lapsendanud, võtnud eestkostele vms, võtke pakkumuse saamiseks sotsiaalkindlustusametiga ühendust iseteeninduse kaudu või aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Lisaks maksavad mitmed Eesti omavalitsused ka ise sünnitoetust. Selle kohta küsige infot oma elukohajärgsest linna- või vallavalitsusest.

Kes saab jääda lapsehoolduspuhkusele

Õigus lapsehoolduspuhkusele (vanemapuhkusele) on lapse emal või isal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Ühes peres saab korraga lapsehoolduspuhkusel olla üks vanem. Kui saadakse vanemahüvitist, peab lapsehoolduspuhkusel olema vanem, kellele makstakse hüvitist. Lapsehoolduspuhkust võib vanema asemel kasutada ka keegi teine.

Pere saab ise valida, kes lapsepuhkusel on ning soovi korral saab lapsehoolduspuhkusel olijat igal ajal ka vahetada. Lapsehoolduspuhkuse saate vormistada tööandja juures.

Kui kaua makstakse mulle vanemahüvitist

Vanemahüvitist on õigus saada lapse vanemal, lapsendajal, vanema abikaasal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kui laps kasvab Eestis.

Vanemahüvitist makstakse sellele inimesele, kes on lapsehoolduspuhkusel. Lapse isal on õigus saada vanemahüvitist ajast, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks.

Kui lapse ema käis enne lapse sündi tööl ja jäi sünnituslehele, hakatakse vanemahüvitist arvestama järgmisest päevast pärast sünnituslehe lõppu. Sünnitusleht lõpeb enamasti 70–110 päeva pärast lapse sündi. Vanemahüvitist makstakse 435 päeva eest.

Kui lapse ema ei käinud enne lapse sündi tööl ja tal ei olnud õigust võtta sünnituslehte, tekib õigus vanemahüvitise saamiseks alates lapse sünni päevast. Vanemahüvitist makstakse sel juhul 545 päeva eest.

Koos vanemahüvitisega makstakse ka kõiki peretoetusi peale lapsehooldustasu. Lapsehooldustasu ei maksta vanemahüvitise maksmise ajal ühegi lapse kohta peres. NB! Uue lapse eest vanemahüvitise saamine lõpetab õiguse eelnevale vanemahüvitisele. Väikese vahega järgmise lapse sünni kohta saab rohkem lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Vanemahüvitise saamiseks ei ole vaja taotlust esitada – kui olete lapse sünni rahvastikuregistris registreerinud, leiate järgneva nädala jooksul hüvitiste pakkumuse sotsiaalkindlustusameti iseteenindusest.

Kontrollige, kas teie e-posti aadress on sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses õige – teie e-posti aadressil saadetakse pakkumuse kohta teavitus.

Kui teie perel on tekkinud õigus perehüvitisi saada mõnel muul põhjusel – olete näiteks tulnud perega välismaalt Eestisse elama, lapse lapsendanud, võtnud eestkostele vms –, võtke pakkumuse saamiseks sotsiaalkindlustusametiga ühendust iseteeninduse kaudu või aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Rohkem saate vanemahüvitise kohta lugeda sotsiaalministeeriumi kodulehelt ja sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Kui suur on vanemahüvitis ja kuidas seda arvutatakse

Hüvitise suurus on 100% ühe kalendrikuu keskmisest tulust.Vanemahüvitise arvestamisel võetakse aluseks nende 12 kuu tulud, mis eelnevad keskmise pikkusega (ehk 9 kuu pikkusele) rasedusele. Lähemalt saate sellest lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Vanemahüvitisele tekib õigus pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppu. Rasedus- ja sünnituspuhkus lõpeb reeglina 70-110 päeva pärast lapse sündi. Kui lapse ema ei käinud lapse sünnile eelneval perioodil tööl ja ei jäänud tööandja juurest rasedus- ja sünnituspuhkusele, tekib vanemahüvitisele õigus lapse sünni päevast.

Vanemahüvitise maksimaalne suurus on Eesti üle-eelmise aasta kolmekordne keskmine palk. 2021. aastal on maksimaalne vanemahüvitis 3821,54 eurot.

Kui teie eelmise aasta sissetulek oli alla valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, on vanemahüvitise suurus võrdne kuupalga alammääraga (2021. aastal 584 eurot). Kui sotsiaalmaksuga maksustatavaid tulusid üldse polnud, võrdub hüvitise suurus hüvitise määraga (2021. aastal 584 eurot).

Oma vanemahüvitise suuruse ja viimase maksmispäeva saab välja arvutada kalkulaatoriga.

Kuidas arvutatakse vanemahüvitise suurust, kui järgmine laps sünnib enne, kui eelmine laps saab 3-aastaseks, või kui töötasite eelmisel aastal välismaal, saate lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Kas vanemahüvitise saamise ajal on lubatud tööl käia

Vanemahüvitise maksmise ajal on lubatud teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist, ilma et hüvitist vähendataks. 2021. aastal on pool vanemahüvitise ülempiirist 1910,77 eurot kalendrikuus (brutosumma ehk enne maksude mahaarvamist). Kui teie tuluna saadav brutosumma ületab seda summat, vähendab sotsiaalkindlustusamet väljamakstavat vanemahüvitise suurust.

Kui te teate, et hakkate vanemahüvitise saamise ajal saama suuremat töötasu kui pool vanemahüvitise ülempiirist, tuleb sellest sotsiaalkindlustusametile teada anda. Teavitada tuleb ka juhul, kui saate suuremat tulu ühekordselt. Oma brutokuutasu kohta saab vabas vormis teavituse saata kirjalikult e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Kui teie ühes kuus saadav brutotulu on väiksem kui pool vanemahüvitise ülempiirist, sotsiaalkindlustusametit teavitada ei ole vaja.

Vanemahüvitise saamise ajal töötamise kohta saab põhjalikumalt lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Kui ma tahan hüvitiste saajat vahetada

Hüvitiste saajat saab soovi korral vahetada. Selleks tuleb siseneda sotsiaalkindlustusameti iseteenindusse ja saata hüvitise saamisest loobumise kohta vabas vormis teade.

Perehüvitisi hakatakse uuele saajale maksma järgmisest kuust. Kohustusliku kogumispensioni täiendavaid sissemakseid hakatakse maksma avalduse esitamise päevast. Vanemahüvitise saaja vahetamisel määratakse hüvitis uuele saajale taotluse esitamisele järgnevast kuust. Kuna vanemahüvitist makstakse tagantjärele eelmise kuu eest, jõuab see uue saajani ülejärgmisel kuul.

Soovi korral saab hüvitise saaja vahetamise soovi esitada ka:

  • mõlema vanema digitaalse allkirjaga e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee
  • paberil allkirjastatult postiga aadressil Endla 8, Tallinn 15092
  • sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses (kaasas peab olema ID-kaart või pass. Kui lähete üksinda, võtke kaasa teise vanema allkirjastatud kirjalik nõusolek).

Lapsehoolduspuhkusel viibimist kontrollib sotsiaalkindlustusamet töötajate registri andmete alusel.

Millal ma hakkan saama lapsehooldustasu ja kui suur see on

Lapsehooldustasu on toetusliik, mis on järk-järgult kadumas. Alates 1. septembrist 2019 sündinud lastega seoses lapsehooldustasu enam ei määrata.

Kõigile peredele, kuhu sündis laps hiljemalt 31. augustil 2019, määrab ja maksab sotsiaalkindlustusamet lapsehooldustasu vana korra järgi edasi. Samuti saavad lapsehooldustasu edasi kõik, kes 31. augusti 2019 seisuga juba said lapsehooldustasu või kellele on see varem määratud. Lapsehooldustasu maksab sotsiaalkindlustusamet edasi kuni selle saamise õiguse lõppemiseni või hiljemalt 31. augustini 2024.

Lapsehooldustasu puudutavatest muudatustest saate lähemalt lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Lapsehooldustasu on igakuine toetus, mida makstakse (pärast vanemahüvitise maksmise lõppemist):

  • iga kuni 3-aastase lapse kohta 38,36 eurot
  • kuni 3-aastase lapsega peredes iga 3–8-aastase lapse kohta 19,18 eurot
  • vähemalt kolmelapselistes peredes iga 3–8-aastase lapse kohta 19,18 eurot.

Kui laps saab 8-aastaseks 1. klassis, maksab sotsiaalkindlustusamet lapsehooldustasu 1. klassi lõpuni ehk 31. augustini. Kui laps saab 8-aastaseks 2. klassis või kui ta ei õpi, maksab sotsiaalkindlustusamet lapsehooldustasu sünnipäeva kuu lõpuni.

Lapsehooldustasu ei maksta, kui ühele vanemale makstakse vanemahüvitist või ajal, mille eest makstakse lapsega seoses sünnitushüvitist või lapsendamishüvitist. Hüvitis makstakse välja igas kuus sama kuu eest.

Kuidas ma saan lapsehoolduspuhkuse ajal uuesti sünnituspuhkusele jääda

Kui soovite võtta lapsehoolduspuhkuse ajal uut rasedus- ja sünnituspuhkust ning saada selle eest sünnitushüvitist, peate lapsehoolduspuhkuse katkestama. Selleks peate teavitama tööandjat. Tööandjat tuleb enne sünnituspuhkuse algust teavitada piisava ajavaruga, et ta jõuaks muudatuse töötamise registris õigel ajal vormistada.

Kui järgmine laps sünnib enne, kui eelmine laps on saanud 3-aastaseks ning haigekassa on maksnud teile uue lapse sünniga seoses sünnitushüvitist, võib teil olla õigus saada lisaks kompensatsiooni vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe eest. Te ei pea seda eraldi taotlema - sotsiaalkindlustusamet arvestab selle teile ise välja, kui teie saadavate hüvitiste summad vastavad kompensatsiooni saamise reeglitele. Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe makstakse välja koos esimese vanemahüvitise summaga.

Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe maksmise tingimuste kohta saate rohkem lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Miks peaksin taotlema kohustusliku kogumispensioni täiendavaid sissemakseid

Lapse kasvatamise eest saab taotleda täiendavate sissemaksete tegemist kohustuslikku kogumispensionisse ehk pensioni II sambasse. Täiendavate sissemaksete tegemine annab võimaluse suurendada tulevikus saadavat II samba pensioni.

Täiendavaid sissemakseid teeb sotsiaalkindlustusamet korraga ainult ühele vanemale. Kui mõlemal vanemal on kohustusliku kogumispensioni konto ja soovite laste eest saadavad täiendavad sissemaksed omavahel ära jagada, on teil võimalik saajat endale sobival ajal vahetada.

Igakuiseid täiendavaid sissemakseid on õigus saada lapse sünnist kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Täiendavate sissemaksete suurus on igakuiselt täiendavalt 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust.

Kohustusliku kogumispensioni täiendavate sissemaksete saamiseks ei ole vaja taotlust esitada – kui olete lapse sünni rahvastikuregistris registreerinud, leiate järgneva nädala jooksul hüvitiste pakkumuse sotsiaalkindlustusameti iseteenindusest.

Kontrollige, kas teie e-posti aadress on sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses õige – teie e-posti aadressil saadetakse pakkumuse kohta teavitus.

Kui teie perel on tekkinud õigus perehüvitisi saada mõnel muul põhjusel – olete näiteks tulnud perega välismaalt Eestisse elama, lapse lapsendanud, võtnud eestkostele vms, võtke pakkumuse saamiseks sotsiaalkindlustusametiga ühendust iseteeninduse kaudu või aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Kui te ei ole kindel, kas olete kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud, saate seda kontrollida pensionikeskuse veebilehelt.

Kui mu laps sünnib välismaal

Lapse sünni kohta antakse haiglast meditsiiniline sünnitõend. Lapse sünd tuleb registreerida välisriigi vastavas ametis (perekonnaseisuamet või muu pädev asutus), kus väljastatakse lapse sünnitunnistus (lapse nime ja vanemate andmetega).

Kui olete Eesti kodanik, elate Eestis ja soovite lapsega siia võimalikult ruttu tagasi tulla, või kui jääte välismaale elama, aga soovite lapsele Eesti passi või ID-kaarti, on vaja sünnitunnistus lasta kinnitada apostilliga (riikide nimekiri, mille dokumente kinnitatakse apostilliga) või legaliseerida (riigid, kes ei kasuta apostilliga kinnitamist).

Apostillida saab välisriigi pädevas asutuses.

Legaliseerida saab dokumendi selle välisriigi välisministeeriumis või välisesinduses, kus dokument on välja antud, ning seejärel Eesti välisesinduses või välisministeeriumi konsulaarosakonnas.

Sünnitunnistusest on vaja teha notariaalselt kinnitatud tõlge (või lasta tõlkida vandetõlgil) kas vene või inglise keelde (kui dokument ise ei ole inglis- või venekeelne).

Kuni 1-aastasele lapsele saab Eestisse sõiduks reisidokumendi (tagasipöördumistunnistuse) lähimast Eesti saatkonnast või aukonsulilt. Selleks on vaja ühel vanematest minna saatkonda või aukonsuli juurde kohale (posti teel dokumenti ei väljastata) ning esitada:

  • taotlus (saab täita kohapeal)
  • lapse nõuetekohaselt kinnitatud sünnitunnistus (apostilliga või asukohariigis legaliseerituna) ja vajadusel selle notariaalselt kinnitatud tõlge
  • lapse 2 dokumendifotot
  • lapse teise vanema lihtkirjalik nõusolek lapsele tagasipöördumistunnistuse väljastamiseks.

Põhjalikuma info leiate riigiportaali artiklist "Kui laps sünnib välismaal".

Kui pean lapsega haiguslehele jääma

Kui arsti hinnangul peate haige lapsega koju jääma, väljastatakse teile hooldusleht ja haigekassa maksab teile selle alusel hooldushüvitist:

  • alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega kindlustatud isiku põetamisel kuni 14 järjestikuse päeva eest
  • alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 järjestikuse päeva eest, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas
  • haige perekonnaliikme kodus põetamisel kuni 7 järjestikuse päeva eest
  • alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi kuni 10 järjestikuse päeva eest.

Hoolduslehe võib arst väljastada ka pikemaks ajaks, kuid hooldushüvitise maksmise periood on piiratud.

Hooldushüvitise määr on 80% ja seda makstakse hoolduslehele märgitud töövabastuse esimesest päevast alates. Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks.

Haiget last, puudega last või pereliiget võib erineval ajal põetada ka mitu inimest, üks inimene korraga. Sel juhul väljastab arst neile kõigile eraldi hoolduslehed. Hooldushüvitise maksmise periood sellest ei pikene, vaid on sama, mis eespool nimetatud.

Rohkem saate hooldushüvitise kohta lugeda haigekassa kodulehelt.

Milliseid lisapuhkepäevi on mul seoses lastega saada

Lisaks põhipuhkusele on töötavatel lapsevanematel õigus saada:

  • isapuhkust – 30 tööpäeva alates 30 päevast enne lapse sündi kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Isapuhkusega kaasneb isa täiendav vanemahüvitis (ka mittetöötavatele isadele).
  • lapse rinnaga toitmise vaheaegu – kui ema läheb tööle tagasi enne lapse 18-kuuseks saamist, kuid soovib last rinnaga edasi toita. Lisavaheajad arvestatakse tööaja sisse ja säilitatakse nende eest keskmine töötasu. Lisavaheaegu on õigus saada, kui ema ei saa vanemahüvitist.
  • lapsepuhkust – kui teil on:
    • üks või kaks alla 14-aastast last – 3 tööpäeva
    • kolm alla 14-aastast last – 6 tööpäeva
    • üks alla kolmeaastane laps – 6 tööpäeva
  • puudega lapse vanema lapsepuhkust – üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kokku 12 tööpäeva kalendriaastas. NB! Kui laps on saanud täisealiseks ning tal on sügav puue, on lisaks võimalik võtta igal aastal 5 tööpäeva tasustatud hoolduspuhkust.
  • tasustamata lapsepuhkust – kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last kasvataval emale või isale igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva.

Puhkuseliikidest saate täpsemalt lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Kuidas käib lapsendamine

Lapsendaja peab olema vähemalt 25-aastane täieliku teovõimega isik. Erandina võib kohus lubada lapsendada ka vähemalt 18-aastasel isikul, kui ta lapsendab oma abikaasa lapse või kui lapsendamiseks on muu mõjuv põhjus.

Vallaline isik võib lapsendada ainult üksinda. Abikaasad võivad lapse lapsendada ühiselt. Lapsendada võib ka ainult üks abikaasa, kui ta lapsendab teise abikaasa lapse või teine abikaasa ei saa lapsendada põhjusel, et ta on piiratud teovõimega.

Registreeritud elukaaslastel ei teki kooselulepingust teise elukaaslase laste hooldusõigust. Pooltel on võimalik kokku leppida lapse ja registreeritud elukaaslase suhtlemise korras ning registreeritud elukaaslane võib teha kohtule lapsendamistaotluse. Registreeritud elukaaslane võib lapsendada registreeritud elukaaslase bioloogilise lapse või lapse, kelle registreeritud elukaaslane on lapsendanud enne kooselulepingut.

Lapsendamise otsustab kohus lapsendaja avalduse alusel.

Kõikides lapsendamisega seotud küsimustes (sh lapsendatu enda päritoluandmete leidmisega seotud küsimustes) tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusameti spetsialisti poole.

Lapsendamisest saab lähemalt lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt, samast leiab ka lapsendamisega tegelevate spetsialistide kontaktid, ning riigiportaali artiklist "Lapsendamine, eestkoste ja asendushooldus".

Milliseid toetusi ja hüvitisi ma lapsendades saan

Sotsiaalkindlustusamet maksab lapsendajale ühekordset lapsendamistoetust - 320 eurot iga lapsendatud lapse kohta. Lapsendamistoetust makstakse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse vanema abikaasa. Kui eelnevalt on teie perele makstud sama lapse kohta sünnitoetust, lapsendamistoetust enam ei saa.

Peretoetuste saamiseks võtke palun sotsiaalkindlustusametiga ühendust läbi sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse või e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Lähemat infot lapsendamistoetuse kohta saab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Toetuste ja hüvitiste pangaülekande teeb sotsiaalkindlustusamet iga kuu 8. kuupäeval. Kui pangaülekande päev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse maksepäevaks puhkepäevale eelnev tööpäev.

Haigekassa maksab alla 10-aastase lapse lapsendamisel lapsendamispuhkusel oldud aja eest lapsendamishüvitist (töövabastuse esimesest päevast 100%). Hüvitist makstakse lapsendamislehe alusel. Lapsendamisleht antakse lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast ja selle kirjutab välja lapse perearst.

Infot oma lapsendamislehe menetlemise käigu kohta saab infot riigiportaalis teenuses Minu töövõimetuslehed või helistades haigekassa klienditelefonil +372 669 6630. Lapsendamisleht muutub portaalis nähtavaks pärast seda, kui arst on selle lõpetanud ja haigekassasse edastanud. Seejärel peab ka teie tööandja lapsendamislehte täiendama.

Haigekassa maksab hüvitise teie pangakontole üldjuhul paari tööpäeva jooksul alates sellest kuupäevast, kui tööandja poolt on lapsendamislehe täiendamise andmed haigekassasse jõudnud.

Lähemat infot lapsendamishüvitise kohta saab haigekassa kodulehelt.

Kui laps on lapsendatud ja kuulub teie perekonda, on teil õigus taotleda peretoetusi. Riigi makstavate peretoetuste kohta saate rohkem lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Peredele võivad toetusi maksta ka omavalitsused. Nende kohta küsige infot oma elukohajärgsest linna- või vallavalitsusest.