Vahetan elukohta

Elukoha registreerimiseks peate esitama elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele elukohateate.

Elukohateate saate esitada:

• e-rahvastikuregistris (vajalik sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga)
• saates digiallkirjastatult e-postiga elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele (Tallinnas vastavale linnaosa valitsusele)
• saates tavapostiga elukohajärgsele valla-või linnavalitsusele ka lisades elukohateatele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest
• linna- või vallavalitsuses kohapeal.

Elukohateate prinditava ja elektroonselt täidetava vormi leiab siseministeeriumi kodulehelt.

Elukohateate peavad allkirjastama kõik elukohateatel esitatud täisealised isikud, välja arvatud eestkostetavad.

Lähemat infot leiab riigiportaali artiklist "Elukoha registreerimine" ja siseministeeriumi kodulehelt.

Elukohateates tuleb esitada uue elukoha aadressiandmed. Elukohateatel esitatakse ka alaealiste laste andmed.

Elukohateates märgitakse elukohana ruumi aadress, mis peab olema alaliseks elamiseks kasutatav elamu või korter.

Esitada saab ka lisa-aadressi, juhul kui elate aeg-ajalt muus kohas või kui teie elukohana on märgitud üksnes linn, vald, linnaosa või osavald. E-rahvastikuregistris saab neid andmeid esitada elukohateatest eraldi.

Koos elukohateatega võite soovi korral esitada ka oma kontaktandmed, näiteks e- posti aadressi, postkastinumbri, telefoninumbri või muu kontaktvahendi numbri või aadressi.

Euroopa Liidu kodanik võib elukoha esmakordsel registreerimisel esitada elukohateatel ka Eestist lahkumise kuupäeva ja välisriigi aadressi, kuhu lahkutakse.sidevahendi number või ka muu ruumi aadress sideaadressina, juhul kui elate pikemat aega või aeg-ajalt muus kohas või kui teie elukohana on märgitud üksnes linn, vald, linnaosa või osavald.

Elukohateate prinditava ja elektroonselt täidetava vormi leiab siseministeeriumi kodulehelt.

Koos elavad inimesed võivad esitada elukohateate ühiselt. Juhul, kui muutuvad alaealiste ja eestkostetavate andmed, tuleb kanda ka nende andmed elukohateatele.

Elukohateate peavad allkirjastama kõik elukohateatel esitatud täisealised isikud (v.a eestkostetavad).

Alaealise lapse elukoha registreerimiseks tuleb esitada teise hooldusõigusliku vanema kirjalik nõusolek. Allkirjastatud nõusolek tuleb märkida või lisada elukohateatele eraldi dokumendina.

Teil on seadusest tulenev kohustus hoolitseda oma elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris. Elukoha vahetamisel Eestis, elama asumisel välisriiki või välisriigist Eestisse elama asumisel tuleb teil esitada elukohateade uue elukoha registreerimiseks rahvastikuregistris.

Elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse tuleb esitada elukohateade elukoha aadressi järgsele linna- või vallavalitsusele, Tallinnas vastavale linnaosavalitsusele 14 päeva jooksul.

Välisriiki kolides tuleb elukohateade esitada 30 päeva jooksul alates uude kohta elama asumisest.

Linna- või vallavalitsus võib keelduda elukoha registreerimisest, kui

• inimene ei ole elukohateates nimetatud eluruumi omanik ja tal puudub omaniku luba või leping eluruumi kasutamiseks;
• tegemist ei ole eluruumiga;
• elukohateates esitatud andmed on puudulikud;
• inimene on esitanud elukohateates valeandmeid.

Teie poolt e-rahvastikuregistris esitatud elukohateate infot ja olekut saate näha samuti e-rahvastikuregistris.

Kui te ei ole elamispinna omanik, tuleb elukohateatele lisada üürilepingu koopia või ruumi omaniku luba elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Loana käsitletakse allkirja elukohateatel või nõusolekut eraldi dokumendina.

Kui üürite kaasomandis olevat eluruumi, on vajalik kõigi kaasomanike või nende esindajate nõusolek.

Omanik saab temale kuuluvasse ruumi registreeritud inimeste elukohaandmeid vaadata e-rahvastikuregistris (vajalik sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga) või taotleda elanike nimekirja väljastamist kohalikult omavalitsuselt.

Juhul kui inimese elukohaks on rahvastikuregistris märgitud omanikule kuuluv ruum, aga ruumi registreeritud inimene ei ela sellel aadressil ning tal puudub ruumi kasutusõigus, on omanikul õigus taotleda kohalikult omavalitsuselt ruumi registreeritud isikute elukohaandmete muutmist.

Aadressi muutmiseks saab ruumi omanik esitada avalduse kohalikule omavalitsusele:

• e-rahvastikuregistri kaudu (vajalik sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga)
• digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel
• tavapostiga saates
• kohalikus omavalitsuses kohapeal.

Ruumi omaniku taotlusest teavitab kohalik omavalitsus elanikku.

Lähemat infot elukohaandmete muutmise kohta rahvastikuregistris leiab siseministeeriumi kodulehelt rubriigist „Elukohatoimingud“ ja riigiportaali artiklist "Elukoha registreerimine".

Oma uuele elukohale lähemat perearsti saate otsida haigekassa kodulehel.

Infot perearstide teeninduspiirkondade kohta ja vabade kohtade olemasolu saab vaadata perearstinimistute registrist.

Perearstinimistusse registreerimiseks peate esitama uuele perearstile avalduse. Iga pereliikme kohta tuleb esitada eraldi avaldus. Kui perearsti nimistus ei ole vabu kohti, vastab ta teile 7 päeva jooksul.

Lähemalt saab lugeda perearstile registreerumise ja perearsti vahetamise kohta haigekassa kodulehelt.

Üleminekut uue perearsti nimistusse arvestatakse järgmise kalendrikuu esimesest päevast.

Uurige juba varakult, millised on lapse õppimisvõimalused uues elukohas. Lapsele koolikoha saamiseks pöörduge uueks elukohaks saava valla- või linnavalitsuse haridusametniku poole. Tema käest saate teada ka, missugused dokumendid tuleb esitada lapse kooli vastuvõtuks.

Kui soovite ise oma lapsele kooli valida, võtke ühendust kooliga, kuhu soovite oma last panna, ja uurige vabade õppekohtade olemasolu.

Kui olete saanud oma lapsele uue koolikoha, esitage koolile, mille nimekirjas teie laps praegu on, avaldus lapse nimekirjast kustutamiseks. Koolist lahkumise avaldusele märkige ka oma kontaktandmed (telefoninumber, e-posti aadress), et kool saaks vajadusel teiega kontakteeruda. Samuti märkige avaldusele uue kooli nimi ja asukoht, kus laps õpinguid jätkab.

Edastage kohalikule omavalitsusele uue elukoha andmed või oma sideandmed rahvastikuregistrisse kandmiseks. Lähemalt saate koolivahetuse kohta lugeda riigiportaali artiklist „Kooli vahetamine“.

Saate oma lapsele lasteaia valida munitsipaallasteaedade või eralasteaedade seast, eeldusel, et soovitud lasteaias on vabu kohti.

Õigus lapsele munitsipaallasteaias koht saada tekib teil siis, kui lapse elukoht on rahvastikuregistri andmetel vastavas linnas või vallas.

Lapsele lasteaiakoha leidmiseks on mõistlik esmalt ühendust võtta kohaliku omavalitsuse haridusametnikuga, kes tutvustab teile vastuvõtutungimusi lasteaeda ning lasteaiakoha taotlemise korda.

Kõigepealt lõpetage võrguleping senise teenusepakkujaga. Võrgulepingu saate lõpetada võrguettevõtja või tema volitatud esindaja juures. Võrgulepingu lõpetamisega lõpeb alati ka elektrileping. Elektrilepingu lõpetamiseks ei pea te elektrimüüjaga eraldi ühendust võtma.

Uues elukohas sõlmige esmalt võrguleping võrguettevõtjaga, kelle piirkonnas tarbimiskoht asub. Pärast võrgulepingu sõlmimist saate sõlmida elektrilepingu endale sobiva elektrimüüjaga. Samal päeval, kui sõlmite võrgulepingu, on mõistlik sõlmida ka elektrileping – nii hakkavad mõlemad lepingud kehtima ühel ajal.

Põhjalikumat infot elektrilepingu sõlmimise viiside ja elektrimüüja vahetamise kohta leiate tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti kodulehelt.

Elukoha vahetamisel tuleb teil sõlmida jäätmeveoleping jäätmevedajaga, kellele on omavalitsus andnud õiguse selles piirkonnas jäätmeid vedada. Lähemat informatsiooni jäätmeveo korralduse kohta leiate oma uue elukoha omavalitsuse veebilehelt või keskkonnaametnikult, kes vajadusel abistab teid lepingu sõlmimisel.

Samuti tuleb teil eelmise elukoha jäätmeveoleping lõpetada, et vältida hilisemaid tühisõiduarveid.

Erandiks on korteriühistud, kus on kasutusel ühised konteinerid – sellisel juhul eraldi jäätmeveolepingut sõlmima ei pea.

Juhul, kui te kinnistul ei ela või kinnistut ei kasuta, saate taotleda kohalikult omavalitsuselt vabastust korraldatud jäätmeveost.

Ühisveevärgist vee võtmine ja heitvee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb teil esitada taotlus vee-ettevõtjale, kelle tegevuspiirkonnas kinnistu paikneb. Milliseid andmeid peab esitama liitumistaotluses, saate lugeda riigiportaali artiklist „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine“.

Lähemat informatsiooni liitumise kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga leiate uue elukoha omavalitsuse veebilehelt.

Gaasivõrguga liitumiseks peate gaasimüüjaga leppima kokku liitumistingimused ning sõlmima gaasivõrguga liitumise ja maagaasi ostu-müügilepingu. Lepingu tingimustega saate tutvuda ja lepingut sõlmida gaasimüügiga tegelevate firmade klienditeenindustes.

Milliseid dokumente on vaja maagaasi ostu-müügilepingu sõlmimiseks, saate vaadata artiklist „Gaasivõrguga liitumine“.

Üldjuhul projekteerib ja ehitab müüja vastavalt sõlmitud maagaasi ostu-müügilepingule gaasitorustiku kuni liitumispunktini kliendi kinnistu piiril. Klient projekteerib ja ehitab oma vahenditest gaasitorustiku alates liitumispunktist ning paigaldab gaasitarvitid.

Võtke ühendust oma sideteenusepakkujaga, et teenus uuele aadressile ümber paigutada.

Kui soovite tellitud ajakirjandusväljaanded ümber suunata teisele aadressile, saate seda teha postiettevõtte klienditeeninduse telefonil, e-kirjaga või Omniva postkontoris (kui teenusepakkuja on Omniva).

Ettevõtte aadressi saate muuta elektrooniliselt e-äriregistri portaalis. Selleks tuleb äriregistrile esitada muutmiskande avaldus.

Kui ettevõtte uus asukoht on teises vallas või linnas, tuleb muudatus teha ka põhikirjas. Elektroonilise avalduse juurde tuleb failina lisada muudetud põhikiri ning üldkoosoleku protokoll või osanike otsus põhikirja kinnitamise kohta. Põhikirja muutmisel tuleb ettevõtjal tasuda riigilõiv. Kui aadress muutub omavalitsuse (nt linna) siseselt, siis lisadokumente avalduse juurde lisama ei pea ning samuti ei tule teil tasuda riigilõivu.

Eestist lahkumisel saate esitada oma välisriigis asuva elukoha andmed Eesti kohalikule omavalitsusele elukohateatega.

Kui juba elate välisriigis, saate oma püsiva elukoha andmete registreerimiseks esitada taotluse Eesti välisesindusele või aukonsulile või nende puudumisel välisministeeriumile. Konsulaarametnik või välisministeerium esitab andmed rahvastikuregistrile.

Taotluse vormid leiate välisministeeriumi kodulehelt.

Taotluse saab esitada:

• e-rahvastikuregistris
• digiallkirjastatult e-postiga välisministeeriumi konsulaarosakonnale e-posti aadressil [email protected] või Eesti välisesindusele;
• posti teel Eesti välisesindusele või aukonsulile. Sellisel juhul tuleb taotlusele lisada isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehekülje koopia;
• posti teel välisministeeriumi konsulaarosakonda (Islandi väljak 1, 15049 Tallinn). Sellisel juhul tuleb taotlusele lisada isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehekülje koopia;
• isiklikult Eesti välisesindusele või aukonsulile, leppides selleks eelnevalt kokku vastuvõtuaja.