Tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba

Tegevusluba on vaja taotleda eriarstiabi, kiirabi, perearsti nimistu alusel üldarstiabi, iseseisvalt õendusabi ja iseseisvalt ämmaemandusabi teenuse osutamiseks.

  • Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.
  • Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse.
  • Üldarstiabi on ambulatoorne tervishoiuteenus, mida osutavad perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. Perearst on sellekohase eriala omandanud eriarst, kes tegutseb perearsti nimistu alusel või nimistuta eriarstina. Perearsti nimistu on perearsti teenindamisele kuuluvate isikute nimekiri.
  • Õendusabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad õde ja ämmaemand koos pere-, eri- või hambaarstiga või iseseisvalt.
  • Ämmaemandusabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutab ämmaemand koos pere- või eriarstiga või iseseisvalt.

Õiguslikud alused

Tervishoiu teenuste osutamist reguleerivad järgmised Eesti õigusaktid:

Euroopa Liidu õigusaktid:

  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/24/EL, 9. märts 2011;
  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1231/2010, 24. november 2010;
  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004, 29. aprill 2004;
  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 987/2009, 16. september 2009;
  • Nõukogu määrus (EÜ) nr 859/2003, 14. mai 2003.

Nõuded taotlejale

Nõuded taotlejale perenimistu alusel üldarstiabi osutamiseks:

Perearstid võivad tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või üldarstiabi osutava äriühingu kaudu.

  • Täisühingu või usaldusühinguna tegutseva äriühingu ühinguleping sõlmitakse kirjalikult ja lisatakse ühingu äriregistrisse kandmise avaldusele.
  • Üldarstiabi osutav äriühing võib ühineda ainult teise üldarstiabi osutava äriühinguga.
  • Üldarstiabi osutav äriühing ei või olla osanikuks või aktsionäriks eriarstiabi osutavas äriühingus.
  • Üldarstiabi osutaval äriühingul ei või olla teist tegevusala peale üldarstiabi, iseseisvalt osutatava õendusabi, iseseisvalt osutatava ämmaemandusabi, füsioteraapiateenuse, sotsiaalteenuste osutamise ning tervishoiualase õppe- ja teadustöö.
  • Füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse kantud perearst võib äriregistrisse kantud ärinime all osutada ainult üldarstiabi, iseseisvalt osutatavaid õendusabi teenuseid, iseseisvalt osutatavaid ämmaemandusabi teenuseid, sotsiaalteenuseid ning tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga.
  • Üldarstiabi osutava äriühingu osanik või aktsionär võib olla selle äriühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutav perearst või kohalik omavalitsusüksus, mille haldusterritooriumil asub üldarstiabi osutava äriühingu tegevuskoht.

Nõuded taotlejale kiirabiteenuse osutamiseks:

  • Kiirabibrigaadi pidaja võib olla sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust teenuseosutaja, sihtasutus, riigi või kohaliku omavalitsuse asutus.
  • Kiirabibrigaadi pidaval juriidilisel isikul ei või olla teist tegevusala peale kiirabi osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, tervishoiuteenuse osutamisega seotud patsientide veo operatiivvalve välise auto või kiirabibrigaadiga.
  • Kiirabibrigaadi pidav füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistrisse kantud ärinime all osutada ainult kiirabi. Tegevusala piirang ei laiene kiirabibrigaadi pidavatele eriarstiabi osutajatele.

Nõuded taotlejale eriarstiteenuse osutamiseks:

Eriarstiabi teenust võib osutada haiglas ja haiglaväliselt.

  • Haiglavälist eriarstiabi võib osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust teenuseosutaja või sihtasutus.
  • Haiglat võib pidada sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus.
  • Haiglat pidaval aktsiaseltsil ja sihtasutusel ei või olla teist tegevusala peale eriarstiabi, kiirabi, iseseisvalt osutatavate õendusabiteenuste, ämmaemandusabiteenuste ja sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamise, täisvere ja verekomponentide tootmise, rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise ning kinnisasja kasutusse andmise.
  • Eriarstiabi osutava haigla liigid on piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla ja taastusravihaigla.

Nõuded taotlejale õendusabi teenuse osutamiseks:

  • Iseseisvalt võib õendusabi osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, sihtasutus või füüsilisest isikust teenuseosutaja. Piirangut õendusabi osutamise õiguslikule vormile ei kohaldata sotsiaalhoolekande seaduse §-s 100 nimetatud sotsiaalteenuse osutajatele ja sotsiaalhoolekande seaduse §-s 20 nimetatud sotsiaalteenust ööpäevaringselt osutavatele asutustele TTKS § 25 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud koduõendusteenuse osutamise korral.
  • Õendushaiglat võib pidada sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus.
  • Õendushaiglat pidaval aktsiaseltsil ja sihtasutusel, välja arvatud eriarstiabi osutava haigla pidajal, ei või olla muud tegevusala peale iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste, ambulatoorse eriarstiabi, füsioteraapiateenuse ja sotsiaalteenuste osutamise, haiglaapteegi pidamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö.

Nõuded taotlejale ämmaemandusabi teenuse osutamiseks:

  • Iseseisvalt võib ämmaemandusabi osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja.
  • Iseseisvalt võib ämmaemandusabi osutada vaid ambulatoorselt.

Piiriülene tegutsemine

Eesti Vabariigis tohib tervishoiuteenust osutada ainult Terviseameti poolt väljaantud tegevusloa alusel. Kui soovite osutada teenust väljaspool Eestit, siis peate taotlema vastavate teenuste osutamise õigust sihtriigi asjakohaselt ametiasutuselt.

Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isik võib Eestis ajutiselt tervishoiuteenuseid osutada ilma tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 27 alusel nõutava registreerimiskohustuseta ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 40 alusel nõutava tegevusloata vastavalt Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus 3. peatükis sätestatule. Pädev asutus välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3. peatüki tähenduses on Terviseamet.

Ajutise teenuse osutamisel ei osale ettevõtja püsivalt riigi majanduselus ega otsi järjekindlalt oma kliente konkreetsest riigist ega reklaami ennast. Ajutine teenuse osutamine on näiteks olukord, kus ettevõtja osaleb riigihankel või konkursil. Samuti on messidel osalemine ajutine teenuse osutamine. Ajutine teenuse osutamine leiab aset ka siis, kui klient omal käel leiab teenuse pakkuja teisest riigist.

Taotluse täitmine ja esitamine

Tegevusloa saamiseks esitage taotlus ja lisadokumendid.

Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19-s sätestatud andmetele järgmised andmed:

  • tervishoiuteenuse osutamiseks Kaitseväes või Kaitseväe kiirabi osutamise loa taotlemisel Kaitseväe struktuuriüksuse asukoht ja põhimäärus ning kõrgemalseisva valitsusasutuse nimetus;
  • nende tervishoiuteenuste loetelu, mille osutamiseks tegevusluba taotletakse;
  • tegevusloa taotlemisel tervishoiutöötajate kirjalik nõusolek tegevusluba taotleva tervishoiuteenuse osutaja juurde tööle asumiseks, välja arvatud perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamise loa taotlemise korral;
  • kiirabi osutamise loa taotlemisel riigi päästeasutuse poolt selle asutuse asukoht, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registreerimise number, põhimäärus ja kõrgemalseisva valitsusasutuse nimetus;
  • kiirabi osutamise loa taotlemisel kiirabibrigaadide arv, koosseis ja varustus;
  • haiglas eriarstiabi osutamiseks loa taotlemisel taotletava haigla liik;
  • iseseisvalt õendusabi osutamiseks loa taotlemisel õe pädevust tõendavad dokumendid;
  • iseseisvalt õendusabi osutamiseks loa taotlemisel konsulteeriva arsti nimi, isikukood ja kontaktandmed, kui äriühingul, sihtasutusel või füüsilisest isikust ettevõtjal endal puudub eriarsti tegevusluba;
  • iseseisvalt ämmaeamandusabi osutamiseks loa taotlemisel ämmaemanda pädevust tõendavad dokumendid;
  • ruumide meditsiinitehnoloogia osa projekt, milles on andmed ruumide, sisseseade ja aparatuuri kohta. Nõuded on kehtestatud teenuse liikude kaupa (vt Nõuded taotlejale);
  • andmed andmekaitse järelevalve asutuses delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimise kohta;
  • andmed tervise infosüsteemiga andmevahetuseks esitatavatele nõuetele vastamise kohta.

Nõuded tervishoiuteenuse osutamise tegevuskohale

Taotluse saate esitada:

  • Terviseameti e-teenuse kaudu riigiportaalis (teenuse kasutamine nõuab sisselogimist ID-kaardi, mobiil-ID või internetipanga kaudu);
  • notari kaudu;
  • digiallkirjastatult e-posti aadressil: kesk@terviseamet.ee
  • posti teel Terviseametile aadressil Tartu mnt 85, Tallinn 10115.

Riigilõivu tasumine

Enne taotluse esitamist peate tasuma riigilõivu riigilõivuseaduse § 287 alusel Rahandusministeeriumile viitenumbriga 2900082333

  • SEB pank – a/a EE891010220034796011
  • Swedbank – a/a EE932200221023778606
  • Danske Bank – a/a EE403300333416110002
  • Nordea pank – a/a EE701700017001577198

Makse selgitusse märkige tervishoiuteenused, mille osutamiseks tegevusluba taotlete, ja isik, kelle eest riigilõivu tasute, kui isik erineb taotlejast.

Taotluse menetlemine

Tegevusloa taotluse lahendab Terviseamet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

Kui taotluses nõutavaid andmeid on puudu, teavitab Terviseamet sellest taotlejat hiljemalt puuduse leidmise päevale järgneval tööpäeval ja määrab mõistliku tähtaja puuduvate andmete esitamiseks. Nõutud andmete esitamata jätmise korral võib Terviseamet jätta taotluse läbi vaatamata. Kui taotleja ei esita nõutud andmeid tähtajaks, võib Terviseamet jätta tegevusloa taotluse lahendamata.

Terviseamet annab tegevusloa tähtajatult, välja arvatud juhul, kui kehtivusaja piirang on olulisest avalikust huvist tuleneval põhjusel ette nähtud seadusega või seda taotleb teenuseosutaja ise.

Taotleja võib tegevusloa taotluses jätta esitamata andmed, mis sisalduvad varem tema poolt samaks tegevuseks esitatud tegevusloa taotluses, kui ta kinnitab varem esitatud andmete õigsust.

Teenuseosutaja, kelle tegevusluba on kehtetuks tunnistatud, võib taotleda igal ajal samaks tegevuseks uut tegevusluba. Kui teenuseosutaja tegevusluba on eelneva aasta jooksul kehtetuks tunnistatud seetõttu, et teenuseosutaja on rikkunud tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvaid majandustegevuse nõudeid või tegevusloa kõrvaltingimusi, tuleb tal samaks tegevuseks esitatavale uue tegevusloa taotlusele lisada teenuseosutaja hoolsuskohustuse täitmise kava (MsüS § 29–31), milles sisaldub teave selle kohta, kuidas ta kavatseb edaspidi tagada tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvaid majandustegevuse nõudeid.

Tegevusloa üleandmine ja tingimuste muutmine

Kui soovite tegevusloa tingimusi muuta, tuleb teil esitada tegevusloa muutmise taotlus. Taotluses tuleb märkida lisaks üldandmetele tegevusloa number ja andmed iga muudatuse kohta. Eraldi märkida, millisest tegevuskohast või tervishoiuteenusest soovitakse loobuda.

Kui soovite jätkata tervishoiuteenuse osutamist seoses juriidilise isiku jagunemisega, ühinemisega, ümberkujundamisega, ettevõtte omandamisega või muul MsüS § 44–50 toodud alusel, tuleb teil taotleda tegevusloa üleandmist 30 päeva jooksul majandustegevuse jätkamise õiguse tekkimisest arvates.

Tegevusloa üleandmine on tegevusloa adressaadi muutmine, milleks tuleb esitada taotlus ja majandustegevuse jätkamise õigust kinnitavad dokumendid, millistest nähtub tegevusloa (märkida ka tegevusloa number) kontrolliesemesse kuuluva vara omandamine ja muud tervishoiuteenuse osutamisega kehtestatud nõuded. Ettevõtte omandamisel tuleb esitada ka tegevusloa senise omaja nõusolek tegevusloa üleandmiseks (võib sisalduda ettevõtte võõrandamise lepingus).

Tegevusloa üleandmise ja muutmise taotluse saate esitada:

  • Terviseameti e-teenuse kaudu riigiportaalis (teenuse kasutamine nõuab sisselogimist ID-kaardi, Mobiil-ID või internetipanga kaudu);
  • notari kaudu;
  • digiallkirjastatult e-posti aadressil: kesk@terviseamet.ee
  • posti teel Terviseametile aadressil Tartu mnt 85, Tallinn 10115.

Tegevusloa peatamine ja majandustegevuse lõpetamine

Kui soovite lõpetada tegevuse tervishoiuteenuste osutamise valdkonnas, siis esitage Terviseametile kirjalik taotlus. Taotluses tuleb märkida lisaks üldandmetele tegevusloa number, tegevuse peatamise/lõpetamise põhjused ja tegevuse peatamise perioodi algus ja lõpp.

Taotluse saate esitada:

  • Terviseameti e-teenuse kaudu riigiportaalis (teenuse kasutamine nõuab sisselogimist ID-kaardi, mobiil-ID või internetipanga kaudu);
  • notari kaudu;
  • digiallkirjastatult e-posti aadressil: kesk@terviseamet.ee
  • posti teel Terviseametile aadressil Tartu mnt 85, Tallinn 10115.

Kui kiirabi teenuse osutaja soovib osaliselt või ajutiselt loobuda teenuse osutamisest, peab ta sellest teatama Terviseametile vähemalt kolm kuud ette.

Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

Kui rikute tegevusloa tingimusi või seaduses sätestatud kohustusi, tunnistatakse teie tegevusluba kehtetuks.

Terviseamet tunnistab tegevusloa kehtetuks järgmistel alustel:

  • tegevusloa omaja taotlusel;
  • omaalgatuslikult seaduses sätestatud korras;
  • teenuseosutaja poolt tegevusloa taotlemisel tahtlikult valeandmete esitamisel, mis mõjutas loa andmist ning mille esitamata jätmise korral oleks pidanud tegevusloa andmisest keelduma;
  • teenuseosutaja suhtes asjaomasel tegevusalal kohtuotsusega kohaldatud või seadusest tuleneva asjaomase majandustegevuse keelu korral.

Terviseamet võib tunnistada tegevusloa kehtetuks järgmistel alustel:

  • tervishoiuteenuse mittealustamine kahe aasta jooksul arvates tegevusloa väljastamisest või selle mitteteostamine kahe aasta jooksul;
  • kiirabiteenuse osutamise korral mittealustamine 12 kuu jooksul arvates tegevusloa väljastamisest või selle mitteteostamine 12 kuu jooksul;
  • tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse oluline rikkumine;
  • tegevusloaga lubatud tegevusega avalikule korrale tekkiv oluline kahju või oht, mis ei eksisteerinud või ei olnud teada tegevusloa andmise ajal ja mis kaalub üles teenuseosutaja huvi tegevust jätkata ning mida ei ole võimalik kõrvaldada tegevusloa muutmisega;
  • tegevusloa kõrvaltingimuseks seatud ning asjaomasel tegevusalal tegevusloa kehtivuse eelduseks oleva äramuutva tingimuse tekkimine.

Enne tegevusloa kehtetuks tunnistamist võib Terviseamet teha tegevusloa omajale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Terviseamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras või tunnistada tegevusloa kehtetuks.

Järelevalve

Tervishoiuteenuste osutajatele kehtestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Terviseameti järelevalveosakond.

Kontaktinfo

Sisuline lisainfo

Aivi Sagur

Terviseamet, tel: 650 9865, e-post aivi.sagur@terviseamet.ee

Viimati muudetud: 17-02-2017 11:41 | Teksti koostas: terviseamet