Juriidiliste vaidluste lahendamine

Juriidilisi vaidlusi on võimalik lahendada nii kohtuväliselt kui ka kohtumenetluse abil. Mõlemal juhul võite lahendusprotsessi kaasata Eesti õiguskorraldust tundvaid spetsialiste: juristid, advokaadid, notarid jt.

Vaidluse lahendamine ilma kohtuta

Kui omavahelistest läbirääkimistest ja kokkuleppe leidmisest pole abi olnud, võite kaasata juristid või advokaadid. Nad tunnevad õigussüsteemi üksikasjalikult, aitavad kaitsta teie huve ning leida vajalikke kompromisse. Lisaks võite teise osapoolega kokku leppida vaidluse kohtuvälise lahendamise kas lepitusmenetlusega või vahekohtus.

Kohtuväline sundtäidetav notariaalne leping

Kui teil on näiteks notariaalselt sõlmitud leping ning teisest lepingupoolest on saanud võlgnik, siis peab ta pärast võla tasumise tähtaega andma eraldi nõusoleku, et on nõus alluma kohesele sundtäitmisele. Kui leping on sõlmitud enne 31.12.2005 ja võlgnik on lepingus sundtäitmisega nõustunud, siis pole eraldi nõusolekut vaja ja võib pöörduda kohe kohtutäituri poole. Samuti pole võlgniku nõusolekut vaja siis, kui kohesele sundtäitmise allumine on kantud kinnistusraamatusse hüpoteegi kande juurde.

Lepitusmenetlus

Lepitusmenetlus on kohtuväline vaidluse lahendamise võimalus, kus pooled valivad lepitaja või pöörduvad lepitusorgani poole. Lepitajaks võib olla notar, vandeadvokaat või muu vaidluspoolte poolt määratud isik.

Lepitusorgan on riigi või kohaliku omavalitsuse juures asuv üksus: nt autoriõiguse, tarbijakaebuste või üürivaidluste komisjon jt. Lepitaja on erapooletu isik, kes toetab osapoolte suhtlust vaidlusele lahenduse leidmisel. Ta võib nõustajana esitada ka omapoolse lahendusettepaneku, kuid viimane otsustusõigus jääb siiski osapooltele.

Ka kindlustusvaidluste lahendamiseks on lepitusmenetlus sobiv. Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseb kindlustuse lepitusorgan, kelle kaudu tegutsevad erapooletud kindlustuslepitajad. Eesti Kindlustusseltside Liidu liikmed on ette andnud nõusoleku kindlustusvaidluse korral lepitusmenetluses osaleda. Iga lepitusorgani poole pöörduja saab ise valida, kes lepitajatest asub osapooli lepitama. Lepitusasja lahendamine kindlustuslepitaja vahendusel on tasuta.

Lepitusmenetluses tehtud otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik. Kui kokkuleppe pool keeldub oma kohustuse täitmisest, võib pöörduda kohtusse.

Vahekohtumenetlus

Vahekohtumenetlus on samuti alternatiivne vaidluste lahendamise viis. Kuna vahekohtu koosseisu määravad pooled ise, saavad nad olla kindlad vahekohtunike teadmistes, kogemustes ja erapooletuses. Lisaks on osapooltel õigus valida menetluse keelt, kohaldatavat õigust ja menetlusreegleid. Vahekohus võib olla ühekordselt moodustatud või alaliselt toimiv. Alaliste vahekohtutena tegutsevad nt Notarite Koja vahekohus ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja (EKTK) arbitraažikohus. Rahvusvahelistest majandussuhetest tulenevate vaidluste lahendamisel kasutataksegi tihti EKTK arbitraažikohust. Vahekohtus tehtud otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik ja lõplik, st vaidlust edasi kohtusse viia ei saa.

Lepitus- ja vahekohtumenetluse eelised

Erinevalt avalikust üldkohtumenetlusest on vaidluse lahendamine lepituse korras või vahekohtus kinnine ja konfidentsiaalne. Menetlus on kiirem – nt arbitraažikohus peab tegema otsuse hiljemalt 6 kuud pärast vaidematerjalide üleandmist. Enamikul juhtudel teeb vahekohus otsuse 3–5 kuu jooksul. Ka kulud on kordades väiksemad võrreldes üldkohtumenetlusega.

Kohtumenetlus

Kui pooled ei soovi vaidlust lahendada kohtuväliselt, on nõudega võimalik pöörduda kohtusse. Eestis kehtib kolmeastmeline kohtusüsteem:

  • Tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju lahendavad esimese astme kohtuna maakohtud. Haldusasju lahendavad esimese astme kohtuna halduskohtud.
  • Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid.
  • Riigikohus on kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.

Kohtule tuleb esitada nõuetekohased dokumendid ja tasuda riigilõiv. Kohtumenetlust on tsiviil- ja halduskohtumenetluses võimalik alustada ja menetlusdokumente kõigis menetlusliikides kohtule esitada elektrooniliselt portaali E-toimik kaudu. Maksekäsu kiirmenetluse avaldust (kuni 6400-eurose võla puhul) saab esitada üksnes elektrooniliselt portaali E-toimik kaudu. Portaali saab siseneda ID-kaardi või mobiil ID-ga ja esitatav avaldus tuleb digitaalselt allkirjastada.

E-toimikus on võimalik:

  • algatada kohtumenetlusi tsiviil- ja haldusasjades;
  • tasuda riigilõivu menetlustoimingult;
  • näha endaga seotud menetlusi ja menetlusdokumente sh kohtulahendeid;
  • esitada kohtule menetlusdokumente kõigis menetlusliikides;
  • võtta vastu menetleja saadetud dokumente sh kohtukutseid ja kohtulahendeid;
  • esitada kohtulahenditele kaebusi;
  • jälgida endaga seotud menetluste kulgemist.

Kohtuvaidluse lahendamisel võite esindada end ise või esindaja (nt jurist, vandeadvokaat) kaudu. Kui olete valinud endale esindaja, siis võib ta kohtus asja lahendamisel osaleda üksi või koos teiega. Kui kohus teeb otsuse teie kasuks, kuid teine pool vabatahtlikult kohtuotsust ei täida, võite pöörduda sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Infot täitemenetluse kohta ja kohtutäiturite kontaktandmed leiab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehelt. Eesti kohtutes tehtud otsused kehtivad ja on täidetavad ka välismaal. Täpsemalt lugege Tasuta õigusportaalist Jurist Aitab.

Kohtulahendeid saab otsida Riigi Teataja portaalist.

Kulud

Lepitusmenetluses tuleb osapooltel tasuda eelnevalt kokkulepitud lepitajatasu, lepitusmenetlusega seotud kulud ning 50-eurone riigilõiv. Vahekohtumenetluses tuleb tasuda eelnevalt kokkulepitud vahekohtunike tasud ja vahekohtumenetlusega seotud kulud. Kulud jaotuvad osapoolte vahel võrdselt, kui pole kokku lepitud teisiti.

Üldkohtumenetluse kulud aga olenevad mitmest asjaolust, näiteks sellest, kes on esindaja, kui pikaks kohtumenetlus kujuneb, milline on hagi hind, mitu kohtuastet läbitakse jne. Kuna kohus jätab menetluskulud üldjuhul kaotanud poole kanda, tuleb arvestada ka võimalike mõlema poole menetlemiskuludega.

Notarite tasud on määratud notari tasu seadusega, kohtutäiturite tasumäärad kohtutäituri seadusega. Riigilõivumäärad on fikseeritud riigilõivuseaduses.

Viimati muudetud: 30-03-2017 10:18 | Teksti koostas: justiitsministeerium