Olulist kaebuse esitamise õigusest

Eestis tegutsev kaupleja peab seaduste järgi olema valmis puudusega toodet parandama või asendama kaks aastat pärast müügihetke.

Pretensiooni esitamise õigus

Tarbija võib kauba puuduse ilmnemisel pöörduda kaupleja poole kahe aasta jooksul. Tarbijakaitseseadus annab ostjale õiguse esitada kaebus ning võlaõigusseadus ütleb, et seda võib tarbija teha kahe aasta jooksul pärast ostu sooritamist. Selle perioodi jooksul ilmnenud tootmisdefektid kas parandatakse või kaup asendatakse.

Pretensiooni esitamise õigust ajavad nii ettevõtjad, müüjad kui ka ostjad segi garantiiga. Seadus teeb nendel mõistetel aga selgelt vahet ning sõna „garantii“ väärkasutus on ka karistatav. Milles seisneb siis erinevus?

Erinevalt pretensiooni esitamise õigusest, mis on määratletud seadusega, on garantii andmine vabatahtlik. Garantii on müüja või tootja lubadus pakkuda tarbijale seadusest soodsamat seisundit.

Klient tuleb murega poodi. Kuidas edasi?

Kaebuse võib inimene esitada mistahes vormis ning ise või ka esindaja kaudu. Reeglina tehakse esmane pöördumine suuliselt ning paljudel juhtudel saab ka selle alusel probleemi lahendada. Juhul kui müüja ei saa, ei oska või ei tohi selliseid küsimusi ise otsustada, võib ta paluda esitada avalduse kirjalikus vormis.

Kaebuse kohustuslikud elemendid on:

  • tarbija nimi ja kontaktandmed
  • kaebuse esitamise kuupäev
  • kauba või teenuse puuduse kirjeldus
  • kauplejale esitatav nõue

Kaebusele tuleb lisada ka ostu sooritamist tõendava dokumendi koopia. Kõige lihtsam ja levinum viis ostu tõendamiseks on tšekk, kuid seadus jätab võimaluse seda tõendada ka muul moel. Nii võib tarbija kaebusele lisada arve, pangaväljavõtte või mõne muu dokumendi koopia, kus on näha ostu tegemise aeg ning pooled.

Tõendamiskohustus

Võlaõigusseadusesse on sisse kirjutatud eeldus, et esimesel kuuel kuul ilmnenud puudused olid olemas juba asja üleandmisel tarbijale. See tähendab, et esimesel kuuel kuul tekkinud defekti peetakse tootmisdefektiks ning kui kaupleja ei ole sellega nõus, peab ta tõendama vastupidist.

Kuna esimesel kuuel kuul peab kaupleja tõendama, et tegemist ei ole tootmisveaga, kannab kaupleja ka tõendamise kulud, seda olenemata sellest, kes jääb lõpuks defekti tekkimises süüdi.

Kuidas tarbija kaebusele vastata

Tarbija kirjalikule kaebusele tuleb kauplejal vastavalt tarbijakaitseseadusele vastata 15 päeva jooksul. Kui selle ajaga ei ole võimalik kaebust lahendada, peab kaupleja viivitust põhjendama ning tarbijat sellest kirjalikult teavitama, määrates uue mõistliku aja.

Kui tarbija nõue otsustatakse rahuldada, ei pea selle kohta kirjalikku vastust koostama, piisab telefonikõnest või e-kirjast, kus teavitatakse, et klient võib parandatud või asendatud asjale järele tulla või et ostusumma kantakse tema arvelduskontole.

Kui asjal tootmisdefekti ei leita ning nõue jääb rahuldamata, tuleb kirjalik vastus kindlasti koostada ning see peab sisaldama ka piisavat põhjendust.

Mida tähendab müügilepingu oluline rikkumine

Võlaõigusseaduse järgi annab müügilepingu oluline rikkumine tarbijale ka õiguse lepingust taganeda ehk tagastada kaup ja saada ostusumma tagasi. Selline õigus tekib tarbijal järgmistel juhtumitel:

  • kui puudusega toote parandamine või asendamine pole võimalik või ebaõnnestub;
  • kui kaupleja keeldub põhjendamatult asja parandamisest või asendamisest;
  • kui puudusega toodet ei asendata või parandata mõistliku aja jooksul;
  • kui parandamise või asendamisega tekitatakse tarbijale põhjendamatuid ebamugavusi.

Viimati muudetud: 03-05-2016 12:41 | Teksti koostas: tarbijakaitseamet