Tööandja kohustused tööõnnetuse korral

Kui teie ettevõttes toimub tööõnnetus, on teil tööandjana rida kohustusi sellest teavitamisel ja tööõnnetuse uurimisel.

Mis on tööõnnetus

Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm:

  • mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal ja
  • mille põhjus on seotud töötaja töö või töökeskkonnaga.

Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi.

Renditöötajaga juhtunud tööõnnetuse puhul korraldab asjaajamise kasutajaettevõtja ehk see ettevõte, kelle juures tööd tehakse ja õnnetus toimus.

FIE tööõnnetus

Kui FIEga juhtub õnnetus olukorras, kus ta osutab teenust ja korraldab töid iseseisvalt, teise tööandja töötajaid kaasamata, siis ei ole töötervishoiu ja tööohutuse seaduse mõistes tegemist tööõnnetusega.

Kui füüsilisest isikust ettevõtja töötab töökohal teiste töötajatega koos, peab ta ohtudest teatama ja tagama, et tema tegevus ei ohusta teisi töötajaid. Samuti peavad teised tööandjad teavitama FIE-t tööga seotud ohtudest ja tagama, et nende tegevus ei ohusta füüsilisest isikust ettevõtjat.

Kui tööõnnetus toimub füüsilisest isikust ettevõtjaga olukorras, kus ta töötab töökohal samal ajal koos teiste töötajatega, teeb kõik tööõnnetusega seotud toimingud tööandja, kes korraldab töid või kellega FIEl on lepinguline suhe.

Mida peab tööandja tegema tööõnnetuse korral

Kui tööõnnetuse tagajärg on surm või nähtavalt raske vigastus, näiteks lahtine luumurd, ulatuslikud haavad, jäsemete, sõrmede või varvaste amputatsioon või muud sellist, peab tööandja teatama viivitamata telefoni teel tööinspektsioonile ning surmaga lõppenud tööõnnetuse korral ühtlasi ka politseile järgmised andmed:

  • töötaja ees- ja perekonnanimi ja kontakttelefon;
  • tööõnnetuse toimumise koht, kuupäev ja kellaaeg;
  • sündmuse lühikirjeldus;
  • tööandja nimi ja aadress;
  • teate edastaja ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ja kontakttelefon.

Tööõnnetuse uurimine

Tööandja peab uurima kõiki tööõnnetusi, kaasates uurimisse töökeskkonnavoliniku või tema puudumisel töötajate usaldusisiku. Tööõnnetuse uurimise peab läbi viima 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. Uurimine lõpeb raporti koostamisega.

Raport tuleb koostada kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb ettevõtjale, teised tuleb esitada tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.

Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei ole tööõnnetusega, lõpetab tööandja uurimise ja koostab vabas vormis akti, milles on kirjeldatud õnnetusjuhtumi asjaolud ja välja toodud uurimise lõpetamise põhjus. Akti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik.

Sarnaselt raportiga peab akt olema koostatatud kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb tööandjana teile, teised tuleb esitada tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.

Tööõnnetus tuleb registreerida ning andmed selle kohta edastada töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule.

Uurimistulemuste säilitamine

Tööõnnetuse uurimise käigus kogutud ja koostatud dokumendid tuleb vormistada tööõnnetuse uurimistoimikuks.

Tööõnnetuse uurimise andmeid peab ettevõtja säilitama 55 aastat.

Ennetav tegevus pärast tööõnnetust

Uurimistulemuste alusel peab ettevõte kavandama ja rakendama abinõusid samalaadse tööõnnetuse kordumise vältimiseks.

Küsimustele töö ja tööelu kohta aitab vastuseid leida portaal Tööelu._

Viimati muudetud: 23-05-2016 12:38 | Teksti koostas: tööinspektsioon