Tööandja kohustused tööõnnetuse korral

Kui teie ettevõttes toimub tööõnnetus, on teil tööandjana rida kohustusi sellest teavitamisel ja tööõnnetuse uurimisel.

Mis on tööõnnetus

Tööõnnetusega on tegemist, kui õnnetus juhtus ajal, mil töötaja:

  • täitis tööandja antud tööülesannet
  • tegi muud tööd tööandja loal
  • tegutses tööandja huvides
  • viibis tööaja hulka arvataval vaheajal

ja kui õnnetuse põhjus on seotud töötaja töö või töökeskkonnaga.

Tööõnnetused liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi.

Renditöötajaga juhtunud tööõnnetuse puhul teavitab tööinspektsiooni ja korraldab uurimise kasutajaettevõtja ehk see ettevõte, kelle juures tööd tehakse ja õnnetus toimus.

FIE tööõnnetus

Kui FIEga juhtub õnnetus olukorras, kus ta osutab teenust ja korraldab töid iseseisvalt, teise tööandja töötajaid kaasamata, siis ei ole töötervishoiu ja tööohutuse seaduse mõistes tegemist tööõnnetusega.

Kui füüsilisest isikust ettevõtjaga toimub olukorras, kus ta töötab samal töökohal koos ühe või mitme tööandja töötajatega, raske või surmaga lõppenud tööõnnetus või talle määratakse tööõnnetuse tagajärjel ajutine töövõimetus, teatab arst juhtunust tööinspektsioonile. Tööinspektsioon teavitab arstilt teatise saamisest viivitamata tööandjat, kes korraldab füüsilisest isikust ettevõtja tööd või kellega tal on lepinguline suhe.

Mida peab tööandja tegema tööõnnetuse korral

Kui tööõnnetuse tagajärg on surm või nähtavalt raske vigastus, näiteks lahtine luumurd, ulatuslikud haavad, jäsemete, sõrmede või varvaste amputatsioon või muud sellist, peab tööandja teatama viivitamata telefoni teel tööinspektsioonile ning surmaga lõppenud tööõnnetuse korral ka politseile järgmised andmed:

  • töötaja ees- ja perekonnanimi ja kontakttelefon;
  • tööõnnetuse toimumise koht, kuupäev ja kellaaeg;
  • sündmuse lühikirjeldus;
  • tööandja nimi ja aadress;
  • teate edastaja ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ja kontakttelefon.

Tööõnnetuse uurimine

Tööandja peab uurima kõiki tööõnnetusi, kaasates uurimisse töökeskkonnavoliniku või tema puudumisel töötajate usaldusisiku. Tööõnnetuse uurimise peab läbi viima 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. Uurimine lõpeb vormikohase raporti (kui tegemist oli tööõnnetusega) või vabas vormis akti koostamisega (kui tegemist ei olnud tööõnnetusega).

Raport tuleb esitada tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast uurimise lõpetamist.

Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei ole tööõnnetusega, lõpetab tööandja uurimise ja koostab vabas vormis akti, milles on kirjeldatud õnnetusjuhtumi asjaolud ja välja toodud uurimise lõpetamise põhjus. Akti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik.

Akt tuleb esitada tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast uurimise lõpetamist.

Tööõnnetus tuleb registreerida ning andmed selle kohta edastada töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule.

Uurimistulemuste säilitamine

Tööõnnetuse uurimise käigus kogutud ja koostatud dokumendid tuleb vormistada tööõnnetuse uurimistoimikuks.

Tööõnnetuse uurimise andmeid peab tööandja säilitama 55 aastat.

Uurimistulemuste alusel peab tööandja kavandama ja rakendama abinõusid samalaadse tööõnnetuse kordumise vältimiseks.

Küsimustele töö ja tööelu kohta aitab vastuseid leida portaal Tööelu._

Viimati muudetud: 20-02-2018 15:35 | Teksti koostas: tööinspektsioon