Tööandja vastutus kutsehaiguste korral

Tööandjale tekib rida kohustusi, kui ettevõtte töötajal diagnoositakse kutsehaigus. Kohustused puudutavad teavitamist, uurimist ja registreerimist. Uurimise käigus saadakse teavet ka selle kohta, mida peaks parandama, et selliseid kutsehaigestumisi tulevikus ei korduks.

Mis on kutsehaigus

Tööga seotud haiguste puhul eristatakse kutsehaigust ja tööst põhjustatud haigust. Tööst põhjustatud haigus võib olla iga selline haigus, mis on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud. Kutsehaigused määratleb sotsiaalministeeriumis koostatud nimekiri.

Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister.

Kutsehaigus on pikaajaline tervisehäire ja selle peamine põhjustaja on tööga seotud füüsikaline, füsioloogiline, keemiline või bioloogiline ohutegur. Ühel inimesel võib esineda ka mitu kutsehaigust. Haiguse tuvastab töötervishoiuarst tervisekontrolli käigus. Töötaja kutsehaiguse tuvastamisega kaasneb tööandjale terve rida ülesandeid.

Kuidas kutsehaigust diagnoositakse

Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja tervise seisundi ning kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta.

Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult 5 päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist teile kui tööandjale, tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile.

Kutsehaiguse uurimine ja tulemuste esitamine

Tööandjana peate uurima kõiki kutsehaigestumisi, kaasates uurimisse töökeskkonnavoliniku või tema puudumisel töötajate usaldusisiku. Uurimine toimub 20 tööpäeva jooksul pärast kutsehaigestumise teatise saamist ning lõpeb raporti koostamisega.

Raport koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb ettevõtjale, teised esitatakse Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.

Kõik kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud haigestumised tuleb ettevõttes registreerida ning anda neist teada töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule.

Uurimistulemuste säilitamine

Arsti saadetud kutsehaigestumise teatis, uurimise käigus kogutud dokumendid ning raport tuleb kokku panna kutsehaigestumise uurimistoimikuks, mida säilitatakse 55 aastat.

Kutsehaigestumisi ennetav tegevus

Uurimistulemuste alusel peab ettevõttes rakendama abinõusid, et vältida samalaadse kutsehaigestumise kordumist.

Küsimustele töö ja tööelu kohta aitab vastuseid leida portaal Tööelu.

Viimati muudetud: 23-05-2016 12:39 | Teksti koostas: tööinspektsioon