Värbamine välismaalt

Tänu tööjõu vabale liikumisele Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) on värbamine teistest EMP riikidest muutunud üha populaarsemaks. Rahvusvaheline töökeskkond võib anda eelise näiteks ekspordi käivitamisel või positiivse tõuke juba olemasolevale eksporditegevusele.

Kolmandatest riikidest tööjõu värbamine on keerulisem protsess. Alljärgnevad alateemad aitavad teid info leidmisel.

Kust leida töötajaid

Euroopa Majanduspiirkonnast värbamisel võiks alustada Euroopa tööalase liikuvuse portaali EURES külastamisega. Teil on võimalik ühendust võtta konsultandiga ning saada personaalset nõustamist, mis tagab teile sobiva lahenduse leidmise. Te saate kasutada EURES portaali tasuta teenuseid, kui teie ettevõte asub ühes Euroopa Majanduspiirkonna riigis või Šveitsis ning omab kehtivat käibemaksukohuslase registreerimisnumbrit.

Lugege lähemalt EURESi teenustest

Selleks, et leida teile sobiva profiiliga inimesi, on üheks võimaluseks kasutada personaliotsingu teenust pakkuvaid ettevõtteid ja organisatsioone. AIESEC Eesti MTÜ kaudu leiate enda ettevõttesse ambitsioonikaid ja motiveeritud äsja kõrgkooli lõpetanud noori spetsialiste välisriikidest. Migratsioonipaberite ja elamisküsimuste korraldamisega tegeleb AIESEC.

Elamisluba töötamiseks

Kolmandate riikide kodanikud peavad Eestis töötamiseks taotlema elamisluba. Elamislubade andmist kolmandate riikide kodanikele ja määratlemata kodakondsusega isikutele reguleerib välismaalaste seadus.

Enne, kui välismaalane seda politsei- ja piirivalveametilt taotleda saab, peab tööandjal olema töötukassa luba välismaalase töölevõtmiseks. Üldjuhul saab elamisluba töötamiseks taotleda, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • töökohta ei ole võimalik täita kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, Euroopa Liidu kodaniku ega Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega;
  • töökoha täitmine välismaalasega on põhjendatud nii tööturu olukorda arvestades kui ka töötukassa andmetele tuginedes.

Välismaalase töölevõtmiseks loa saamiseks peab tööandja esitama töötukassale taotluse ( 43 KB, doc) koos lisadokumentidega.

Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliikmed ei vaja elamisluba. Nemad saavad registreerida oma elamisõiguse. Selleks tuleb elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele esitada elukoha aadressiandmed. Kui andmete esitaja ei ole märgitud eluruumi omanik, tuleb esitada üürilepingu koopia või omaniku poolt allkirjastatud elukohateade. Elukohateadet on võimalik esitada omavalitsusele kohapeal, posti teel, digiallkirjaga elektronposti teel saates või riigiportaalis.

Isikut tõendav dokument välismaalasele

Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elaval välismaalasel peab olema kehtiv ID-kaart. ID-kaarti saab taotleda:

Juhiload

Eestis kehtib välisriigis väljaantud juhiluba, mis on vormistatud vastavalt Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni või Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni põhimõtetele. Nendele nõuetele vastav juhiluba kehtib Eestis 12 kuud. Juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.

Euroopa Liidu liikmesriigis väljaantud juhiluba kehtib samadel tingimustel ka Eestis ning seda välja vahetama ei pea. Juhiloa kehtivusaja lõppedes tuleb dokument välja vahetada Euroopa Liidu riigis, kus sellel ajahetkel alaliselt elatakse.

Ravikindlustus ja perearstiteenus

Kui teie poolt värvatud välismaalane on saanud siin elamiseks ja töötamiseks õiguse, tuleb teil võtta ta haigekassas arvele nagu iga teinegi töötaja. Perearsti saab välismaalasest töötaja valida samadel tingimustel, mis Eesti kodanikudki. Vähemalt 15-aastane isik saab ise valida endale meelepärase perearsti, esitades selleks perearstile vastava avalduse (saates tähitult posti teel või ise kohale viies).

Kui 7 tööpäeva jooksul ei ole avalduse esitajale saadetud nimistusse võtmisest keeldumist, siis on inimene arvatud selle perearsti nimistusse alates avalduse esitamisele järgneva kuu esimesest kuupäevast.

Infot perearstide kohta saate maakondlikelt sotsiaal- ja tervishoiuametitelt, haigekassa piirkondlikelt osakondadelt ja haigekassa kodulehelt.

Lühiajaline töötamine

Lühiajaliselt (kuni 270 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul) võib ilma tööloata Eestis töötada välismaalane, kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud politsei- ja piirivalveametis. Lühiajalise töötamise registreerib tööandja.

Lühiajalise Eestis töötamisena saab registreerida ka renditöö, kui Eestis registreeritud tööandja tegutseb renditöö vahendajana.

Oluline info lühiajalise töötamise registreerijale

Viimati muudetud: 18-01-2017 11:48 | Teksti koostas: töötukassa