Kõrgharidus

Kõrgharidust on võimalik omandada ülikoolis, rakenduskõrgkoolis ja kutseõppeasutuses. Tavaliselt õpitakse 3+2 õppekavade süsteemi alusel, mis koosneb 3-aastasest bakalaureuseõppest ja 2-aastasest magistriõppest, mille lõpetamise järel võib asuda doktorantuuri.

Kõrgkooli sisseastumine

Sisseastumise infosüsteemi (SAIS) kaudu saab oma sisseastumisavalduse Eesti haridusasutusse esitada elektroonselt interneti teel. Pärast sisseastumisavalduse esitamist aitab SAIS korraldada ka ülejäänud protsessi kuni kooli sissesaamiseni, sh teadete vahendamist tudengikandidaadi ja kõrgkooli vahel, õppekoha vastuvõtmist või sellest äraütlemist jpm.

Kus omandada kõrgharidus

Ülikoolis toimub õpe:

  • rakenduskõrgharidusõppes
  • bakalaureuseõppes
  • magistriõppes
  • doktoriõppes.

Nii rakenduskõrgkoolis kui mõnes kutseõppeasutuses on võimalik õppida rakenduskõrghariduse õppekaval ning teatud juhtudel ka magistriõppe õppekava järgi. Tähtis on vaadata, kas õppekava läbimine annab kõrghariduse. Täpsema info leiate kõrgkooli või kutseõppeasutuse kodulehelt.

Õppekorralduse üldnõuded

Kõrghariduse õppe üldnõuded määrab kõrgharidusstandard. Standardis on kirjas ka kõrgkoolidele õppe läbiviimise õiguse andmise, kõrgkooli akrediteerimise ja õppekavade hindamise põhimõtted. Kõrghariduse saab üksnes sellest koolist, kus õppekavagrupi kvaliteet on hinnatud ja valitsus on andnud õiguse selle õppekava järgi õpetada. Kui kõrgkoolil on õigus kõrghariduse õppekava järgi õpetada, võib ta ka väljastada riiklikult tunnustatud lõpudokumente.

Kui te pole kindel, kas teile huvi pakkuva õppekava läbimisel saate kõrghariduse, tasub seda enne õppima asumist järele vaadata. Kõrgkoolide õppekavad ja info õppe läbiviimise õigusest leiate Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri kodulehelt ja Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS).

Rohkem infot kõrghariduse kohta leiab haridus- ja teadusministeeriumi kodulehelt.

Viimati muudetud: 28-03-2016 00:00 | Teksti koostas: haridus- ja teadusministeerium