Kutseharidus

Kutseharidust saab omandada kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis.

Kutseõppes omandab õppija tööle asumiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Kutseõppeasutustes on võimalik õpinguid alustada olenemata varasemast haridustasemest, mis tähendab, et õppimisvõimalused on loodud ka põhihariduseta inimestele.

Õpingute alustamine

Kutseõppe alustamise eel leiate kasulikku infot erialade ja koolide kohta õppimisvõimaluste andmebaasist Kutseharidus.ee.

Täpsemat infot õppimisvõimaluste, vastuvõtutingimuste ja sisseastumiseks vajalike dokumentide kohta saab huvipakkuvast kutseõppeasutusest. Kui kutseõppeasutus on liitunud sisseastumise infosüsteemiga SAIS, saate vastuvõtuavalduse esitada elektrooniliselt SAISis. Täpsemat infot vastuvõtutingimuste ja õppevõimaluste kohta küsige huvipakkuvast kutseõppeasutusest.

Kutseõppe liigid

Kutseõppe liigid on seostatud Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga. Kutseõppe õppekavade aluseks olevad kutsestandardid paiknevad teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel ning vastava taseme nimi kajastub ka kutseõppeliigi nimetuses.

Kutseõppe õppekavade mahtu arvestatakse Eesti kutsehariduse arvestuspunktides ehk EKAPdes. Üks arvestuspunkt vastab 26 tunnile õpilase tööga. Õppetöö maht õppeaastas on 60 EKAPd.

  • Teise taseme kutseõpe – haridusnõuet õpingute alustamiseks pole, õpinguid saavad alustada ka põhihariduseta inimesed, õppe maht on 15–120 EKAPd, praktilise töö ja praktika osakaal õppekavas on vähemalt 70%.
  • Kolmanda taseme kutseõpe – haridusnõuet õpingute alustamiseks pole, õpinguid saavad alustada ka põhihariduseta inimesed, õppe maht on 15–120 EKAPd, praktilise töö ja praktika osakaal õppekavas on vähemalt 50%.
  • Neljanda taseme kutseõpe – õpingute alustamise tingimuseks on põhiharidus. Neljanda taseme kutseõppe õppekavad jagunevad:
    • kutsekeskharidusõppe õppekavad – lõpetaja omandab lisaks kutsele ka keskhariduse, erandina võivad kutsekeskharidusõppes õpinguid alustada ka vähemalt 22-aastased põhihariduseta inimesed, kellel on põhiharidusele vastavad oskused ja teadmised, õppe maht on 180 EKAPd, praktilise töö ja praktika osakaal õppekavas on vähemalt 35%
    • esmaõppe õppekavad – õppe maht on 15–150 EKAPd, praktilise töö ja praktika osakaal õppekavas on vähemalt 50%
    • jätkuõppe õppekavad – õpingute alustamiseks on lisaks põhiharidusele vajalik 4. kvalifikatsioonitaseme kutse või sellele vastavad oskused ja teadmised, õppe maht on 15–60 EKAPd, praktilise töö ja praktika osakaal õppekavas on vähemalt 50%.
  • Viienda taseme kutseõpe ehk kutseeriharidusõpe – õpingute alustamise tingimuseks on keskharidus. Viienda taseme kutseõppe õppekavad jagunevad:
    • esmaõppe õppekavad – õõppe maht on 120–150 EKAPd, praktilise töö ja praktika osakaal õppekavas on vähemalt 50%
    • jätkuõppe õppekavad – õpingute alustamiseks on lisaks keskharidusele vajalik 4. või 5. kvalifikatsioonitaseme kutse või sellele vastavad oskused ja teadmised, õppe maht on 15–60 EKAPd, praktilise töö ja praktika osakaal õppekavas on vähemalt 50%.

Kutseõppe lõpetamisel sooritatakse reeglina kutseeksam.

Alates 1.09.2017 toimub vastuvõtt ainult uute põhimõtete alusel koostatud õppekavadele.

Kuni selle ajani võib toimuda vastuvõtt õppekavadele, mis on koostatud senise kutseõppeliigituse alusel (põhihariduse nõudeta kutseõpe, kutseõpe põhihariduse baasil, kutsekeskharidusõpe, kutseõpe keskhariduse baasil).

Lähemalt saab kutseharidusest lugeda haridus- ja teadusministeeriumi kodulehelt.

Viimati muudetud: 09-03-2016 00:00 | Teksti koostas: haridus- ja teadusministeerium