Kutseõpingute rahastamine, õppetoetused

Riik maksab kutsehariduse omandajatele õppetoetusi, et toetada ja soodustada nende haridusteed. Lisaks hüvitatakse kutseõppurile teatud tingimustel sõidukulud ning pakutakse tasuta või soodushinnaga koolilõunat.

Õppetoetused

Põhitoetust saab taotleda õpilane, kes:

  • on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku, tähtajalise elamisloa, alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel
  • õpib kutseõppe õppekaval, kus on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskohti
  • õpib statsionaarses õppes ega ole ületanud õppekava nominaalkestust.

Toetust saab taotleda viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris ja veebruaris. Esimese aasta või kursuse õpilased esimesel semestril toetusi küsida ei saa, kuna neil pole veel õppetulemusi, mille alusel paremusjärjestused koostatakse ja toetusi määratakse.

Põhitoetuse maksmise aluseks on õpilaste paremusjärjestus õppetulemuste põhjal. Akadeemilise puhkuse ajal põhitoetust taotleda ei saa.

Õppeasutusel on õigus mitte määrata õppetoetust õpilasele, kes puudub põhjuseta õppetöölt või ei täida kooli põhimääruses, sisekorraeeskirjas või õppekorralduseeskirjas kehtestatud kohustusi. Samuti on koolil õigus lõpetada või peatada õpilasele toetuse maksmine, kui õpilane rikub oluliselt õpilase kohustusi.

Eritoetust saab taotleda õpilane, kellel on majandusliku olukorra tõttu õpingute jätkamine takistatud. Eritoetuse taotlemise tingimused kehtestab õppeasutuse nõukogu ja nende kohta saab infot otse koolist.

Õppelaen

Õppelaenu on õigus saada kutseõppes õppival õpilasel:

  • kes on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel
  • kel on keskharidus
  • kelle õpingute kestus õppekava järgi on vähemalt kuus kalendrikuud.

Õppelaenu saab taotleda ka välisriigis õppiv õpilane, kui ta täidab eespool nimetatud tingimused.

Õppelaenu saab taotleda nii mitu korda, kui pikk on õppekava nominaalkestus õppeaastates. Seega aastase õppekava puhul saab õppelaenu taotleda üks kord. Poolteist aastat kestva õppekava puhul ümardatakse õppekava kestus täisaastateni ja õppelaenu saab taotleda kaks korda.

Kui õpilane on varasemate õpingute kestel samal haridusastmel saanud õppelaenu, ei ole tal uuesti samal tasemel õpinguid alustades teist korda enam õigust õppelaenu saada, v.a juhul, kui ta eelnevalt igal õppeaastal õppelaenu ei taotlenud. Kutseõppe puhul loetakse esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadel õppimine erinevateks haridusastmeteks.

Kui õppekava kestus on vähem kui üheksa kalendrikuud, antakse õppelaenu üks kord õppeaastas poole maksimaalmäära ulatuses.

Rohkem infot õppijate toetamise kohta saab haridus- ja teadusministeeriumi kodulehelt.

Viimati muudetud: 09-03-2016 00:00 | Teksti koostas: haridus- ja teadusministeerium