Täiskasvanuharidus

Täiskasvanutel on võimalik valida kas täis- või osakoormusega õpe ning omandada nii tasemeharidust ehk põhi-, kesk- ja kõrgharidust kui ka täiendada end vabahariduslikul või täienduskoolitusel.

Üldkeskharidus

Täiskasvanutel on võimalik omandada põhiharidust ja üldkeskharidust täiskasvanute gümnaasiumides. Hariduse omandamine on võimalik ka üldhariduskoolide juures avatud mittestatsionaarse õppeosakondades. Põhihariduse ja üldkeskhariduse omandamine on riigi- ja munitsipaalõppeasutustes õppemaksuta.

Täiskasvanute gümnaasiumides saavad õppida nii äsja koolikohustusliku ea ületanud kui ka vanemad inimesed ning õppida on võimalik ka vastavalt oma vajadusele – kas ükskuid aineid või individuaalse õppekava alusel. Õppuritel on õigus võtta õppetööst üks kord kolme aasta jooksul üks aasta puhkust.

Kutseharidus

Koolid pakuvad täiskasvanutele töö ja pere kõrvalt õppimiseks erinevaid võimalusi nii statsionaarses kui mittestatsionaarses vormis (erinevad tsükliõppe võimalused õppimiseks nädalavahetustel või õhtuti, väiksema koormusega ja pikema õppeajaga õppimine) vastavalt vajadusele ja nõudlusele. Seetõttu tasub õppimisvõimaluste kohta info saamiseks pöörduda otse kooli poole. Kutsehariduse omandamine on õppijale üldiselt tasuta, kuid erakoolides on ka tasulisi õppekohti.

Samaaegselt kutseõppega võib õppija omandada poolelijäänud põhiharidust, aga see pole kohustuslik. Põhiharidust võib minna omandama ka pärast kutseõppe läbimist.

Kutsekoolide andmed leiate Eesti Hariduse Infosüsteemist või kutsehariduse portaalist.

Kõrgharidus

Täiskasvanud õppijatele pakuvad paindlikke õppevorme kõrghariduse omandamiseks nii rakenduskõrgkoolid kui ka ülikoolid ning valida saab kas täiskoormusega, osakoormusega või eksternina õppimise.

Kõrghariduse omandamine osakoormusega õppes või eksternina on õppija jaoks enamasti tasuline.

Täiskoormusega õppides saab taotleda vajaduspõhist õppetoetust, õppelaenu on võimalik võtta nii täis- kui osakoormusega õppides.

Rohkem infot leiab tasemeõppe kohta haridus- ja teadusministeeriumi kodulehelt.

Täienduskoolitus

Täienduskoolitusega on võimalik tõsta oma tööalaseid teadmisi ja oskusi. Täienduskoolitust pakuvad paljud erakoolitusasutused, kutseõppeasutused, kõrgkoolid ja kutseliidud.

Nõuandeid sobiva koolituse valimiseks saab Rajaleidja keskustest või töötukassa karjäärinõustajalt. Töötukassa nõustamine on mõeldud täiskasvanutele, Rajaleidja keskuste sihtgrupiks on kuni 26-aastased noored.

Tööalase koolituse eest maksab enamasti kas õppija ise või tööandja. Juhul kui inimene maksab oma koolituse eest ise, on tal õigus tulumaksutagastusele koolituseks kulunud summa ulatuses.

NB! Koolituskuluks ei loeta AM-kategooria, A-kategooria, A1-alamkategooria, A2-alamkategooria, B-kategooria ega B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi koolitusel osalemise eest makstud raha.

Tasuta koolitusi pakub haridus- ja teadusministeerium ning kursused toimuvad kutseõppeasutustes ja kutseõpet pakkuvates rakenduskõrgkoolides. Neile koolitustele on oodatud täiskasvanud, kellel pole erialast haridust või keskharidust. Tasuta kursused võimaldavad üle 50-aastastel uuendada ning täiendada oma teadmisi ja oskusi ning eelkõige on tasuta kursustele oodatud madalama haridustasemega või aegunud kvalifikatsiooniga õppijad.

Töötutele pakub tasuta tööturukoolitust töötukassa.

Üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolidele ning täiskasvanute täiendkoolitusasutustele väljastatud koolituslubade ning esitatud majandustegevusteadete kohta leiab andmed Eesti Hariduse Infosüsteemist.

Vabahariduslik koolitus

Vabahariduslikul koolitusel on võimalik õppida täpselt seda, mille vastu inimene huvi tunneb. Niisuguse koolituse läbimine ei anna enamasti kvalifikatsiooni ja selle eest tasub õppija ise.

Vabahariduslikku koolitust pakuvad vabahariduslikud koolituskeskused, rahvaülikoolid, kultuurikeskused ja paljud teised keskused. Populaarsemad kursused nendes keskustes on kunsti- ja kultuurikursused, keelekursused ja majandus- ning arvutiõppe kursused.

Vabahariduskoolide nimekirja leiab Eesti Vabaharidusliidu kodulehelt.

Õppepuhkus

Töötavad õppijad saavad võtta üldharidus- ja kutsekoolis õppimiseks õppepuhkust 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Õppepuhkus ei ole seotud konkreetselt õppe- või eksamisessiooniga.

Õppepuhkuse ajal on õppuril õigus saada keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest.

Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötajale ja avalikule teenistujale töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu.

Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest, kui õppepuhkus langeb ainult puhkepäevadele. Samuti on tööandjal õigus keelduda õppepuhkuse andmisest akadeemilise puhkuse ajal, kui õpingud on peatunud.

Rohkem infot õppepuhkuse ja koolituse rahastamise kohta leiab haridus- ja teadusministeeriumi kodulehelt.

Viimati muudetud: 10-10-2017 00:00 | Teksti koostas: haridus- ja teadusministeerium