Ülikooliõpingute rahastamine, õppetoetused

Õpingute rahastamiseks on kõrgharidust omandavatel õpilastel võimalik taotleda õppelaenu, riiklikku õppetoetust või kandideerida erinevatele stipendiumidele. Õppetoetuste eesmärk on tagada ligipääs kõrgharidusele ning motiveerida täiskoormusega ja edukat õppimist.

Õppetoetust ei ole õigus saada akadeemilisel puhkusel oleval õpilasel või üliõpilasel ning ajal, mil üliõpilane saab õppetoetust välisriigi valitsuselt, rahvusvaheliselt või valitsustevaheliselt organisatsioonilt või koostööprogrammi esinduselt.

Vajaduspõhine õppetoetus

Alates 2016/2017. õppeaastast on võimalik ka enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastel elektrooniliselt taotleda vajaduspõhist õppetoetust ja vajaduspõhist eritoetust.

Vajaduspõhist õppetoetust saab täiskoormusel õppiv üliõpilane, kes täidab vähemalt 75% õppekavast ning kelle perekonna liikme kohta arvestatud kuusissetulek on kuni 358 eurot. 2016/2017. õppeaastal võetakse aluseks 2015. aasta tuludeklaratsiooni andmed. Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus tuleb esitada nii sügis- kui ka kevadsemestril. Taotlust saab esitada kogu õppeaasta jooksul, kuid soovitatavalt semestri alguses (veebruaris ja septembris), kuna toetust makstakse alates kuust, mil taotluse esitasite.

Välisriigis õppides ei saa vajaduspõhise õppetoetuse taotlust esitada läbi riigiportaali eesti.ee. Taotlus koos dokumentidega tuleb esitada digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile oppetoetused@hm.ee või posti teel (Riigi Tugiteenuste Keskus, Sõbra 56, 51013 Tartu).

Rohkem infot vajaduspõhise õppetoetuse kohta leiab haridus- ja teadusministeeriumi kodulehelt.

Juhul kui tudeng jääb vajaduspõhisest õppetoetusest ilma põhjusel, et tema varasem sissetulek ületas toetuse saamiseks kehtestatud piiri, kuid see on viimasel ajal märkimisväärselt vähenenud, on võimalik taotleda vajaduspõhist eritoetust oma õppeasutusest. Eritoetuse summa on 135 eurot kuus.

Doktoranditoetus

Doktorandil on õigus saada doktoranditoetust 12 kalendrikuuks aastas kuni õppe nominaalaja lõpuni. Nii esimest aastat õppival doktorandil kui ka doktorandil, kes on läbinud õpingute ja teadustöö edukuse hindamise (atesteerimise) ülikoolis kehtestatud korras, on õigus saada toetust 422 eurot kuus.

Akadeemilisel puhkusel olles ei ole õigust saada doktoranditoetust.

Doktorandid saavad kandideerida ka nooremteaduri ametikohale. Samas ei ole ülikoolidel doktorantidega nooremteaduri töölepingu sõlmimise kohustust. Kuna täistööajaga töötamine võib pikendada doktorantide õppeaega, võib osakoormusega õppivatele doktorantidele maksta õppetoetust proportsionaalselt, arvestades õppekoormust.

Laenud

Õppelaen on pikaajaline riigi garantiiga laen õppimiskulude finantseerimiseks. Õppelaenu on õigus saada Eesti Vabariigi kodanikul või Eestis pikaajalise elaniku elamisloaga viibival isikul, kes õpib täiskoormusega. Laenu saab taotleda kogu õppeaasta jooksul, alates septembri keskpaigast kuni 1. juunini. Õppelaenu võib saada õppekavale vastava nominaalse õppeaja ulatuses. Õppelaenu annavad kõik suuremad pangad, laenu tingimustest ja taotlemisest saab täpsemat teavet pangast.

Rohkem saab õppelaenu kohta lugeda haridus- ja teadusministeeriumi kodulehelt.

Õppuritel on võimalus pankadest küsida informatsiooni õpingute finantseerimiseks antavate täiendavate laenude kohta. Täiendav laenuvõimalus (näiteks hariduslaen) ei ole riiklikult garanteeritud.

Stipendiumid

Kõrgkooli õpilastel on võimalik taotleda mitmesuguseid asutuste, organisatsioonide ja ettevõtete stipendiumeid. Stipendiumide saamise tingimused kuulutatakse välja stipendiumi kehtestamisel. Välisriikide stipendiumid on mõeldud välisülikoolides õppida soovijatele. Stipendiumide kohta saab teavet oma kõrgkooli veebilehelt ja SA Archimedes kodulehelt.

Viimati muudetud: 13-06-2017 00:00 | Teksti koostas: haridus- ja teadusministeerium