Raamatukogud

Eesti raamatukogud jagunevad mitmeks suuremaks rühmaks ning teevad vaatamata erinevale valdkondlikule kuulumisele tihedat koostööd. Peaeesmärk on kõigil teavikute kogumine, säilitamine ja lugejale kättesaadavaks tegemine.

Eesti Rahvusraamatukogu ülesanne on:

  • rahvuslike kultuuriväärtuste ja infovarade kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine
  • teadus- ja arendustegevus
  • olla paralamendi- ja teadusraamatukogu
  • olla raamatukogude arenduskeskus ja kultuurikeskus.

Eesti Lastekirjanduse Keskus kogub Eesti ja maailma lasteraamatuid, perioodikat, samuti raamatuillustratsioone ja muud erialast materjali ning tegeleb lastekirjanduse uurimisega.

Eesti Hoiuraamatukogu ülesandeks on moodustada üleriigiline vähekasutatavate trükiste hoiukogu, sealhulgas:

  • heliraamatud, -ajakirjad, -ajalehed
  • punktkirjas ja elektroonilised teavikud
  • puuteraamatud nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puudega lugejatele.

Eesti Pimedate Raamatukogu teenindab nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimesi, kellel on võimalik endale koju tellida heliraamatuid või kasutada veebiraamatukogu.

Rahvaraamatukogud

Munitsipaalraamatukogud, mille tegevust korraldavad kohalikud omavalitsused. Linnas või vallas, kus asub mitu rahvaraamatukogu, võib ühe neist nimetada keskraamatukoguks. Rahvaraamatukogu kogud on universaalsed, sisaldades piirkonna elanike põhivajadustele vastavaid erinevaid teavikuid erinevates keeltes. Rahvaraamatukogude nimekirja leiab kultuuriministeeriumi kodulehelt.

Kooliraamatukogud

Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele peab igas koolis olema raamatukogu. Kui koolis raamatukogu pole, tagab kooli õpilaste raamatukoguliku teenindamise kohalik rahvaraamatukogu.

Teadus- ja arhiivraamatukogud

Teadusraamatukogu ülesanne on teadusinformatsiooni kogumine, säilitamine, töötlemine ja kättesaadavaks tegemine kõikidele lugejatele. Lisaks rahvusraamatukogule on teadusraamatukogud ka kuue riikliku ülikooli raamatukogud. Arhiivraamatukogu ülesanne on koguda ja säilitada eesti keeles ja Eestis ilmunud trükiseid, samuti Eestit käsitlevaid trükiseid ja osaleda rahvusbibliograafia koostamises.

Erialaraamatukogud

Erialaraamatukogud tegutsevad valdavalt asutuste raamatukogudena.

E-teavikud ja e-teenused

DIGAR on Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv ehk e-raamatukogu keskkond, kust leiab raamatuid, ajalehti, ajakirju, kaarte, noote, fotosid, postkaarte, plakateid, illustratsioone, audioraamatuid ning muusikafaile.

ESTER on Eesti raamatukogude ühine e-kataloog ning sisaldab kirjeid raamatute, perioodikaväljaannete, nootide, helisalvestiste, e-ressursside jms kohta.

URRAM on veebipõhine süsteem, mille abil on võimalik kasutada paljude Eesti raamatukogude teenuseid interneti teel. URRAM annab ülevaate, milliseid teavikuid leidub kooli-, muuseumi- ja erialaraamatukogudes.

ELLU on Tallinna keskraamatukogu e-raamatukogu, mille kaudu on kättesaadav eesti autorite looming ning eesti- ja venekeelne kirjandus.

Index Scriptorum Estoniae ehk ISE on avalik ja internetis tasuta kättesaadav Eesti artiklite andmebaas, kust leiab Eestis ilmuvate ajalehtede, ajakirjade, artiklikogumike ja jätkväljaannete artiklid. Andmebaasi täiendatakse iga päev ning seda koostavad 14 Eesti raamatukogu.

DEA ehk Digiteeritud Eesti ajalehed on avalik ja internetis tasuta kättesaadav vanade eestikeelsete ajalehtede andmebaas. DEAst leiab valiku eestikeelseid ajalehti aastatest 1821–1944 ja valiku väliseesti ajalehti alates 1944. aastast.

„Eesti trükise punane raamat“ on loetelu eesti kultuurimälu jaoks olulistest rahvustrükistest. Nominendid valitakse nimestikku nende kultuuriväärtust, leidumust, säilivusriske ja seisundit arvestades.

Koduloo portaal on Eesti rahvaraamatukogude ühine koduloolise info talletamise süsteem. See võimaldab otsida eri paikkondi puudutavaid artikleid ja teavikuid ning tutvuda pikemate tekstide ja entsüklopeedilise materjaliga.

Viimati muudetud: 07-01-2016 00:00 | Teksti koostas: kultuuriministeerium