Alus-, põhi- ja keskharidus

Üldharidus hõlmab alusharidust, põhiharidust ja keskharidust. Kõikidel haridusastmetel toimub õppetöö ühtse riikliku õppekava alusel, millest lähtudes kujundab iga õppeasutus oma õppekava.

Alusharidus

Alusharidus loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja valmistab lapsed ette kooliks. Alusharidust saab omandada eelkooliealistele mõeldud lasteasutustes.

Lasteasutuste liigid on:

  • lastesõim – kuni kolmeaastastele lastele
  • lasteaed – kuni seitsmeaastastele lastele
  • erilasteaed – kuni seitsmeaastastele erivajadustega lastele
  • lasteaiaga ühendatud algkool (ühise juhtkonnaga lasteaed-algkool) või põhikool (lasteaed-põhikool).

Valla- või linnavalitsus võib lasteasutuse juhataja ettepanekul moodustada lasteasutuses vastavalt vajadusele sobitusrühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed koos teiste lastega, samuti erirühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed.

Lähemalt saab alusharidusest lugeda haridus- ja teadusministeeriumi kodulehelt.

Põhiharidus

Kooliealisele lapsele sobiva kooli valimine on vanematele vaba, kuid arvestada võiks lapse huvide, võimete ja kooli õppekavaga. Vastavalt lapse huvidele võib teda lisaks põhikoolile panna ka huvikooli.

Sõltuvalt lapse terviseseisundist ja individuaalsest arengust võib kohustuslikku põhiharidust omandada

  • põhikooli riikliku õppekava alusel
  • põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel (lihtsustatud õpet rakendatakse kerge intellektipuudega õpilastele, toimetulekuõpet mõõduka intellektipuudega õpilastele ning hooldusõpet raske ja sügava intellektipuudega õpilastele).

Kooli valikul võib lähtuda erinevatest tunnustest:

  • omandivorm – riigikool või erakool
  • varasem tuntus ja kokkupuude kooliga
  • koolis pakutavad õpivalikud
  • kooli asukoht ja koolitee ohutus
  • huviringide võimalused
  • õpetajate kvalifikatsioon ja tase
  • kasutatavad õpetamismeetodid.

Lähemalt saab põhiharidusest lugeda haridus- ja teadusministeeriumi kodulehelt.

Keskharidus

Keskharidus põhineb põhiharidusel ning jaguneb üldkeskhariduseks ja kutsekeskhariduseks.

Üldkeskharidus omandatakse gümnaasiumis. Gümnaasiumis toimub õppetegevus statsionaarses ja mittestatsionaarses vormis. Gümnaasiumisse astumise eeldus on põhiharidus või sellele vastav välisriigis omandatud haridus. Kõigil on võrdne õigus konkureerida gümnaasiumisse astumiseks. Gümnaasiumi vastuvõtmisel võib hinnata isiku teadmisi ja oskusi, kuid vastuvõtutingimused peavad olema objektiivsed ja eelnevalt avalikustatud. Üldkeskhariduse omandamine annab õiguse jätkata õpinguid kõrg- või kutsekoolis. Kooli lõpetamine on lubatud ka eksternina. Gümnaasiumi lõpetamiseks sooritatakse riigi- ja koolieksamid ning õpilasuurimus või praktiline töö, välja arvatud siis, kui kool lõpetatakse eksternina. Õppimine on riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta ning riik ja kohalikud omavalitsused peavad tagama kõigile soovijatele võimaluse üldhariduse omandamiseks.

Lähemalt saab keskharidusest lugeda haridus- ja teadusministeeriumi kodulehelt.

Igas Eesti maakonnas tegutseb tugikeskus, kus õpilastele, lastevanematele, õpetajatele ja kohalike omavalitsuste sotsiaal- ja haridusametnikele pakutakse psühholoogilist, logopeedilist, eripedagoogilist ja sotsiaalpedagoogilist nõustamist ning karjäärinõustamist. Tugikeskuste ülesanne on toetada laste arenguliste ja hariduslike erivajaduste varajast märkamist ning laste individuaalset arengut. Lisaks tegelevad nägemis-, kuulmis- ja raske kõnepuudega õpilaste, nende vanemate ja õpetajate nõustamisega üle Eesti kaks erivajadustega laste kooli – Tartu Emajõe Kool ja Tartu Hiie Kool.

Viimati muudetud: 08-08-2016 00:00 | Teksti koostas: haridus- ja teadusministeerium