Haridusliku erivajadusega õpilane

Hariduslikuks erivajaduseks loetakse, kui õpilane tulenevalt oma

  • andekusest
  • õpiraskusest
  • terviseseisundist
  • puudest
  • käitumis- ja tundeeluhäiretest
  • pikemaajalisest koolist puudumisest või
  • kooli õppekeele ebapiisavast valdamisest

vajab muudatusi või kohandusi õppe sisus, -protsessis, kestuses, koormuses, -keskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega õpetajad), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas.

Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses lähtutakse kaasava hariduse põhimõttest, mille kohaselt õpivad hariduslike erivajadustega õpilased üldjuhul elukohajärgses tavakoolis.

Kui õpilane vajab tingituna tema raskest puudest või häirest väga spetsiifilist eriõppekorraldust ja ressursimahukaid tugiteenuseid, luuakse talle võimalused õppeks eriklassis või erikoolis. Lapsevanemale jääb valikuvabadus otsustada, kas tema lapsele sobib paremini õpe tava- või erikoolis.

Riik peab koole

  • nägemis- ja kuulmispuudega õpilastele
  • liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele on muu hariduslik erivajadus
  • tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele
  • toimetuleku- ja hooldusõppel olevatele õpilastele
  • kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele.

Haridusliku erivajadusega õpilase tugimeetmed

Kui õpilasel ilmneb hariduslik erivajadus, algatatakse kooli hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija juhtimisel vajalikud pedagoogilised või psühholoogilised uuringud ning võetakse kasutusele täiendavad tugimeetmed. Õpilasele peab olema vajadusel tagatud eripedagoogi, psühholoogi või sotsiaalpedagoogi teenuse kättesaadavus.

Enim levinud esmased kooli poolt rakendatavad tugimeetmed on diferentseeritud õpetamine klassis, abistamine väljaspool õppetunde, eripedagoogiline või logopeediline abi õpiabirühmas ja individuaalse õppekava koostamine.

Individuaalne õppekava

Individuaalne õppekava on hariduslike erivajadustega õpilaste jaoks koostatud õppekava, milles kirjeldatakse õpilasele vajalikke tingimusi võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks. Õppekava koostatakse mistahes koolis või klassis väga erinevatel juhtudel. Selle võib koostada ühes, mitmes või kõikides õppeainetes.

Maakondlikud nõustamiskeskused

Kui kooli tugimeetmed ei anna soovitud tulemusi, on nii koolil kui lapsevanematel võimalus pöörduda soovituste saamiseks maakondliku nõustamiskeskuse poole.

Vajadusel tehakse täiendavad psühholoogilised või meditsiinilised uuringud ning lapse jaoks parima õppekorralduse soovituse annab nõustamiskomisjon. Nõustamiskomisjoni soovitused on kooli jaoks täitmiseks kohustuslikud. Info maakondlike nõustamiskeskuste kohta leiab sihtasutuse Innove kodulehelt.

Viimati muudetud: 29-02-2016 00:00 | Teksti koostas: haridus- ja teadusministeerium