Valimised

Valimisõiguse põhiprintsiibid on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Valimised on üldised, ühetaolised, otsesed ja salajased.

Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on Eesti Vabariigis kõrgeima riigivõimu kandjaks rahvas, kes teostab seda hääleõiguslike kodanike kaudu riigikogu valimisega ja rahvahääletusega. Hääletamisõigust ja kandideerimisõigust täpsustavad valimisseadused.

Hääleõiguslikul Eesti elanikul on õigus osaleda riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ning rahvahääletusel.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääletamisõigus Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub vastavas vallas või linnas. Eestis elav Euroopa Liitu mittekuuluva riigi kodanik või kodakondsuseta isik saab kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletada, kuid ei saa volikokku kandideerida.

Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel on hääleõigus vähemalt 18-aastasel Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kodanikel, kes on enda elukoha registreerinud kohalikus omavalitsuses. Hääleõiguslikud inimesed kantakse automaatselt valijate nimekirja.

Kandidaate võivad valimistel üles seada erakonnad ja kohalikel valimistel ka valimisliidud. Samuti võivad kandideerida üksikkandidaadid.

Erakondade ja nende liikmete andmeid (kontaktinfo, liikmete nimekirjad, erakonda astumise kuupäev jms) saab vaadata e-äriregistris. Liikmed ning erakonna juhatuse liikmed saavad erakonnaga seotud avaldusi esitada ettevõtjaportaalist.

Valimiste korraldus

  • KOVi valimised toimuvad igal neljandal aastal.
  • riigikogu valimised toimuvad igal neljandal aastal.
  • Euroopa Parlamendi valimised toimuvad igal viiendal aastal.

Valimiste korraldamiseks moodustatakse valimisringkonnad ja valimisjaoskonnad. Iga valija on kantud ühe valimisjaoskonna valijate nimekirja. Valijale saadetakse valijakaart, millel on kirjas valija andmed ning hääletamise kuupäev ja koht. Valimiste info saamiseks e-postiga tellige e-valijakaart.

Hääletamist korraldavad jaoskonnakomisjonid. Igaühel on võimalus hääletada ka enne valimispäeva, kasutades erinevaid eelhääletamise võimalusi. Hääletada saab ka elektrooniliselt. Hääletamisel märgib valija hääletamissedelile ühe oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri. Valesti täidetud hääletamissedel on kehtetu.

Hääletamise tulemuse alusel tehakse kindlaks valimistulemused. Valimiskaebuste läbivaatamiseks on kehtestatud erikord.

Täpsema info valimiste kohta ehk kandidaadid, valimisjaoskonnad, valimistulemuse, statistika jm leiate valimiste kodulehelt.

Viimati muudetud: 26-01-2016 00:00 | Teksti koostas: vabariigi valimiskomisjon