Muinsuskaitse

Muinsuskaitset korraldavad Eestis kultuuriministeerium, muinsuskaitseamet ning valla- ja linnavalitsused.

Muinsuskaitseameti põhiülesanne on muinsuskaitsetöö korraldamine, riiklik järelevalve mälestiste ja muinsuskaitsealade üle, kultuurimälestiste riikliku registri pidamine ning kultuuriväärtuste väljaveotaotluste läbivaatamine ja tegevuslubade väljastamine. Ametil on kõigis maakondades oma esindus.

  1. aasta seisuga on Eestis üle 26 500 mälestise.

Mälestiste hulka kuulub üle 6600 arheoloogiamälestise (muistsed elu-, matmis- ja pühapaigad, põllud ja rauasulatuskohad, laevavrakid jm), üle 5260 ehitismälestise (hooned, sillad, mõisapargid jm), ligi 1270 ajaloomälestist (oluliste inimeste või ajaloosündmustega seotud kohad, vabadussõja mälestusmärgid, kalmistud jm). Kõige rohkem on kunstimälestisi – üle 13 400 (suurem osa kunstimälestistest on kirikuvara, aga nende hulgas on ka monumente, kujutava kunsti teoseid jms).

Muinsuskaitseameti kohta saab täpsemat teavet ameti kodulehelt.

Kultuurimälestiste riiklik register

Kultuurimälestiste riikliku registri andmebaasis on tasuta kättesaadav teave kõikide Eestis riikliku kaitse all olevate mälestiste kohta (seisukord, fotod, kirjeldused, viited arhiivimaterjalidele jms). Mälestisi on võimalik otsida mälestise liigi, nime, registri numbri, aadressi või katastriüksuse järgi.

Projektide kooskõlastamine

Kõik mälestistel ja muinsuskaitsealadel tehtavad tööd (v.a remonditööd) tuleb kooskõlastada muinsuskaitseametiga. Suuremahulisemate tööde puhul (nt katuse vahetamine, fassaaditööd, kaevetööd jms) on vajalik kooskõlastada vastav projekt muinsuskaitseametiga. Projekte ja töid mälestistel ja muinsuskaitsealadel võivad teha ainult vastava tegevusloaga ettevõtjad, kelle loetelu on avalikult kättesaadav kultuurimälestiste riiklikus registris. Projektide koostamisel ja esitamisel tuleb järgida projektdokumentatsioonile esitatavaid nõudeid.

Tegevuslubade väljastamine

Amet väljastab ka tegevuslubasid, mis annavad õiguse koostada mälestise konserveerimise ja restaureerimise projekte ning koostada muinsuskaitse eritingimusi, teha muinsuskaitselist järelevalvet, konserveerida ja restaureerida mälestisi, teha mälestist muutvaid uuringuid, otsida kultuuriväärtusega esemeid otsinguvahendiga ja sukelduda veealusele mälestisele ning kultuuriväärtusi välja vedada ja eksportida.

Riigieelarveliste toetuste taotlemine

Mälestise omanik või valdaja saab mälestise hooldamiseks, sealhulgas valve- ja signalisatsioonisüsteemi paigaldamiseks, samuti mälestise konserveerimiseks, restaureerimiseks või optimaalsete säilitustingimuste loomiseks taotleda toetust elektroonselt läbi kultuurimälestiste riikliku registri.

Arhiiv ja raamatukogu

Muinsuskaitseameti arhiiv Tallinnas Pikk 2 III korrusel sisaldab kultuurimälestiste kaitset, haldamist, uurimist, konserveerimist, restaureerimist ja rekonstrueerimist käsitlevaid dokumente, sh ehitusprojektid, ajaloolised õiendid, uurimused, eritingimused, tööjoonised jne. Arhiivimaterjalide andmebaas on kättesaadav ka rahvusarhiivi andmebaasist AIS. Soovijad saavad kasutada ka muinsuskaitseameti raamatukogu.

Muinsuskaitseinfo valla- või linnavalitsusest

Tallinnas (linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakond), Tartus (linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistus), Haapsalus, Narvas, Viljandis ja Pärnus täidab riiklikke muinsuskaitsealaseid ülesandeid linnavalitsus. See tähendab, et projektide kooskõlastamine, tööde alustamise lubade väljastamine ja nõustamine mälestistega seotud küsimustes toimub esimesena vastava kohaliku omavalitsuse üksuse juures. Kõigi küsimustega on alati võimalik pöörduda ka vajadusel otse muinsuskaitseameti poole.

Muinsuskaitse nõukogu

Kultuuriministeeriumi juures tegutseb nõuandva koguna muinsuskaitse nõukogu, mis teeb ettepanekuid ja annab arvamusi kõigis muinsuskaitseseadusest tulenevates küsimustes. Nõukogu seisukohad on muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse muinsuskaitsetöö kavandamise ning muinsuskaitse põhimõtete väljatöötamise soovituslikuks aluseks. Oma seisukohad ja protokollilised otsused esitab nõukogu kirjalikult kultuuriministrile ja muinsuskaitseametile.

Vabatahtlik tegevus muinsuskaitses

Vabatahtliku üldrahvaliku ja erakonnavälise mittetulundusühinguna tegutseb Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS), mille põhiülesanded on kultuuripärandi väärtustamine, kõigi muinsuskaitsest huvitatute kaasamine ning mälestiste abil rahvas kodu- ja kodanikutunde süvendamine. EMS ühendab rohkem kui 50 ajaloo- ja kultuuripärandi vabatahtliku uurimise ning kaitsmisega tegelevat seltsi, klubi või ühendust üle kogu riigi, seltsi kuulub tuhatkond aktiivset liiget.

Kodanikuühendusena tegutseb Eesti muinsuskaitse ümarlaud – poliitiliselt erapooletu, läbipaistev ja nõuandva õigusega kogu, mis käib koos neli korda aastas. Ümarlaud algatab ühiskondlikku muinsuskaitselist diskussiooni ning osaleb muinsuskaitse ees seisvate probleemide lahendamises. Ümarlaua liikmeteks on erinevat liiki mälestiste omanike, muinsuskaitseameti, omavalitsuste, ühiskondlike ja mittetulundusorganisatsioonide ja haridusasutuste esindajad.

Ajaloolise hoonestuse kohta jagavad oskusteavet säästva renoveerimise infokeskused (Tallinnas, Tartus, Paides, Viljandis ja Läänemaal), kust leiab nii erialast teavet kui ka materjale/töövahendeid ajalooliste hoonete remontimiseks ja renoveerimiseks.

Viimati muudetud: 24-05-2017 00:00 | Teksti koostas: muinsuskaitseamet, kultuuriministeerium